Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, ...
suhteliselt paksu, tugevalt karvastatud materjali: pontšosid, pleede, vaipu, valmistatakse ka ratsutamistarvikuid. Laamavillast valmistatud tooteid hooldatakse nagu villaseid tooteid. Koodlühend - WL Guanakovill Guanakoelab Andide kuivas ja kõledas kõrgmäestikus, Argentiinas ja Tšiilis. Guanako on vikunjast suurem, umbes 120 cm kõrgune ja 90 kg kaaluv, halli näo ja väikeste kõrvadega metsloom. Guanakovill on kollakas- või punakaspruun ning keskmise peenusega. Ühelt loomalt saa- dakse umbes 1-2 kg villa aastas. Guanakovill koosneb pealis- ja alusvillast. Guanako villa hinnatakse pehme ja sooja tundmuse pärast ja
meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru
LAMBAVILL VEISEVILLAD (lammas) (jakk, muskusveis) KITSEVILLAD SIID JA METSIK SIID (andoorakits, kasmiirkits, harilik kits, kasgoora kits) (siidiliblikas) KAAMELLASTE VILLAD KARUSLOOMA VILL (laama, kaamel, alpaka, guanako, vikunja) (angoora küülik) Villa ja karvade rühma võidakse tinglikult jaotada ka suled ja udusuled kui loomset päritolu tekstiilsel otstarbel kasutatav valguline materjal. Oma referaadis räägin lähemalt mida saab lambast, kasmiirkitsest, vikunjast ning siidiliblikast, samuti lisan pilte ja palju huvitavat informatsiooni. ~3~ LAMBAVILL
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. VÄLIMUS 4 2. LIIGID 4 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kir...
Eelmiste ristandid -Crossbredvill Kitsevill angoorakitse vill ehk mohäär (MYKHAY ar k riie) Kid mohairesimesel pügamisel saadud vill, parim, peenim. Pehmuse, karususe ja läike andmises kasutatakse segatuna teiste kiududega . Kasmiirkitse vill ehk kasmiir (Indias pashmina). Kasutamine: Puhtal kujul ja segatuna peamiselt erinevate naturaalsete kiududega. Väga kvaliteetne, soe, pehme, hea langevus. Kaamellaste vill: kaamel, laama, alpaka, vikunja, guanako. 8.3 Keemilised kiud Tehiskiud-Tooraineks kasutatakse looduslikke lähteaineid, mis muudetakse kiu kujuliseks. Molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekuli ehitusest. · Viskoos - (hüdraattsellulooskiud). · Paberlõng - (tsellulooskiud). · Atsetaat - (tselluloos -esterkiud). · Kaseiin - (valktehiskiud -proteiinkiud ). Sünteeskiud- Toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
