LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
väldivad televisiooni mõju, olles kursis ühiskonnas toimuvaga mõne muu meediakanali (ajalehed, Internet) kaudu, või siis erakud, kellele ei lähe korda ühiskonnas toimuv ja selle kajastamine TV-s. (Televisiooni ajalugu.) Kas need lõputud tehnikavõimalused on last arendavad või kahjulikud? Iga ema ja isa tahaks oma lapsele pakkuda arendavat keskkonda. Kuna tänapäeval on vanemate elutempo kiire, siis olulised infovahendajad on telesaated ja Internet, vaba aja 5 sisustamiseks erinevad video- ja arvutimängud. Seoses tehnoloogia võimekamaks muutumisega on loodud mugavamad õppimistingimused, et soodustada veelgi infohankimise ja omandamise hõlpsust. (Aruksaar, 2012.) Algselt olid massimeedia liikideks, mis lapsi mõjutasid raadio ja trükised (lastele suunatud koomiksid ja raamatud).
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi
Kuriteoennetuse ja õigusrikkujate kohtlemise kongressil, mis toimus Viinis 10-17 aprillil 2000.a. Traditsiooniliste kuriteovastaste kriminaalõiguse meetmete ebapiisav efektiivsus sunnib kontsentreerima tähelepanu kuritegude ennetamise küsimustel, sealhulgas efektiivse kuriteoennetuse süsteemi väljatöötamisel. 4 Teadusilmas on välja öeldud idee kogu õiguskaitsesüsteemi ümberorienteerumisest preventiivsefunktsiooni täitmisele, abinõude kompleksi loomisele, mis on suunatud ühiskonda kaitsma ohufaktorite eest. Seoses sellega valitud uurimisteema on aktuaalne, sest tuleb ju kõrvutikurjategija isiku individuaalsete omaduste analüüsiga vajalikku tähelepanu pöörata kannatanuisikuomaduste ja konkreetse elusituatsiooni uurimisele. Sellest lähtudes pakub meile
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
Privileegide ära võtmine (karistus). Aja mahavõtmise meetod. Trahv. Teatud punktide ära võtmine. Kasuta kinnipidamist peale tunde. Suured probleemid. Korduvad rikkumised. Paljude õpilastega. Kogu klass. Räägid individuaalselt igaühega, Lepingu sõlmimine. Pea nõu vanematega. Punktide ülestähendamise süsteem- mille eest saab, mille eest mitte. Kasuta vastustelehte küsimustikku probleem. Küsimuste-vastuste leht. VALETAMINE Tahtlikult öeldud väärinfo andmine eesmärgiga teist inimest petta või eksiteele viia. Erineas eas olevate laste arusaam valest ja sellest, miks ei valetata, on erinev. Alla 3-4 aastane laps. Luisklugu, kus ta käis ja kus oli. See pole vale definitsiooni mõttes. See on fantaasiavale, mis tuleneb selleealise lapse kognitiivsest arengust. Laps täiendab infot, mis tal on, oma mõttes sellega, mida ta tahaks. Ta ei taha sellega mingit süütegu varjata, kedagi petta
Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka enda all eneseagressiooni, mis on enesele haiget tegemine. Sümboolne, sümboliline vägivald - siin on tegu ühe agresiivse käitumise vaatenurgaga, see on sotsioloogiline ehk ühe sotsioloogi vaatenurk. Selle all peetakse silmas ühe soo sümboli domineerimist teise üle. Vägivalda kasutatakse psühholoogias kitsamas mõttes. Psühholoogias on vägivald füüsiline agresiivne käitumine. Siia alla ei kuulu vaimne vägivald. Asocial - asotsiaalne, näitab eitust ning on mitte sotsiaalne. Näitab eitust ühiskonnast väljalülitatust või ühiskonna normidele mittevastavat käitumist
kirjanik lastekasvatusteemade üle, mida meil alles tänapäeval hakatakse omaks võtma (lapse füüsilisest karistusest loobumine) Rääkides lapseeast ,ei ole ma ise kunagi tulnud mõttele, et last kammitseti minevikus juba imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel
Kuid see pole indigode nõrkus ega haavatavus. See on hoopis nende tugevaim külg. Lapsevanemal tuleks ikkagi olla aus ja aval, sest kui Teie seda ei ole, on indigolaps seda ise, kuid austust ja lugupidamist pole sealt vaja oodata. See on üks kõige tõsisem probleem indigolaste juures, kuna nemad jäävad Teiega suheldes alati ausaks ja paiskavad Teile tõtt näkku seni, kuni Te kas ärkate ja mõistate tegelikult probleemi, taganete või loobute. Neist kolmest on kusjuures allaandmine halvim. Nad, st, indigod, ei pea lugu neist inimestest, kes ei viitsi vaeva näha. Loobumine tähendab nende jaoks, et inimene ei tee seda, mida ta tegema peaks. Taganemine oleks parem mõte, sest see näitab, et Te siiski töötate asja kallal. Seda indigolapsed tunnustavad. Need lapsed ei ootagi Teilt täiuslikkust. See, mida nad ootavad, on ausus. Kui meie indigod on väsinud või tüdinenud, siis see võib esile kutsuda ülbuse. Seega ärge laske neil igavleda
erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma harjumusi ja traditsioone ei ole vaja kujundada, neil pole mingit põhjendust kasvatus selle sõna traditsioonilises tähenduses on nonsenss karistmine ja premeerimine on manipulatsioon, mis kaotab usaldussuhted autoriteet sünnitab allasurutud ja austuseta põlvkonna päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema
nende käitumisele · Televiisori vaatamine on suurim meedia kasutus kategooria laste ja nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades. · TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu lapse vanus, sugu ja päritolu, aga ka saate olemus. Samuti on muretsetud, et televiisorist nähtav vägivald võib muuta lapsin agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest. · TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS teine televisiooniga seotud probleem on see, et saated võivad esistada stereotüüpse pildi tegelikkusest elust, mis võib põhjustada soovimatuid eelarvamusi. Need võivad olla näiteks naiserollide etniliste
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
põhines tema arusaam kohustustest, on ühtlasi ainus sobiv vahend kõigi nende arvukate raskuste ületamiseks, mis tõusevad esile moraalse ebavõrdsuse4 päritolu, poliitilise kehandi tõeliste aluste, selle liikmete vastastikuste õiguste ja loendamatute teiste seesuguste küsimuste puhul, mis on äärmiselt tähtsad, aga samas seni veel vähe valgustatud. Kui heita inimühiskonnale rahulik ja erapooletu pilk, näib seal esialgu silma torkavat üksnes vägevate vägivald ja nõrkade rõhutus. Vaim tõstab mässu esimeste julmuse vastu ja hakkab halama teiste pimestatuse pärast. Ja kuna inimeste seas pole midagi ebapüsivamat neist välistest suhetest, mis enamasti sõltuvad vaid juhusest, mitte mõistusest, ning mida nimetatakse nõrkuseks ja vägevuseks, vaesuseks ja rikkuseks --, siis paistab esmapilgul, nagu toetuksid kõik inimlikud asutused üksnes tuiskliiva kuhjadele. Alles siis, kui me neid lähemalt vaatame, alles pärast seda, kui oleme
........................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena...................................................................215 Noorusea arengutulemus........................................................................................217 LISATEEMAD.....................................................................................219 Laste kuritarvitamine, vägivald..............................................................................219 Puuetega lapsed.....................................................................................................226 Geneetilised mõjud lootele.................................................................................226 KASUTATUD JA KASULIKKU MATERJALI..........................................229 Lisa 1............................................................................................
môju. Samuti peab eakaaslastest organiseeritud gruppide formeerumisel tänapäeval arvestama grupi môju igale selle liikmele, mis ei pruugi alati olla positiivne ka üldsotsioloogilises plaanis. Meedia. Spordireportaazid avaldavad mitmeti môju huvi spordi vastu. Meedia vôib avaldada nii positiivset môju spordiga tegelemisele kui ka omada neutraalset vôi negatiivset toimet. Fakt, et meedia vahendab pôhiliselt tippsporti ning käsitleb väga vähe rahva ja tervisesporti avaldab inimestele teatud piiratud môju eriti spordiklubides harrastatavate sporditegevuste kohta. Inimene ei saa sellise meediainfo kaudu objektiivset teavet igapäevase spordiharrastuse vôimaluste kohta ning seetôttu ei osale ka ise vabal ajal klubide tegevuses. See kehtib nende
Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago- pal, 2007) näiteid eksperimentide kohta, milles spetsiaalse mälutreeningu tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun- nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata. de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu võrreldes), kritiseeritakse Ericssoni eelkõige selle tõttu, et tema kontsept- sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk- konnafaktorid.
kõige enam võrreldes lapse kehaga.Ei saa öelda et kuigi suhteliselt vähe kasvab pea, ei saa öelda et ka keha kuju ei muutuks. (Kaela kuni eelkooli eani ei olegi nagu lapsel :D, ja on tegu punnkõhuga). Edasi tekib puberteedi eas taljejoon olgu see siis pois või tüdr,ka keha kuju muutub. See et talje on tekkinud on psühholoogiselt suureks saamise tunnuseks. Muutub ja arenevad ka siseorg. Kopsumaht. Poistel läheb lihaste arenguks vaja rohkem hapniku , on vaja kopsumaht suuremaks. Kopsud hakkavad teistmoodi töötama. südame ja veresoonkonna tegevus. Kasvu alustab süda ja see muutub suhteliselt suureks. Suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arterisse, siit oht, südame häired , südame löögi sagedusega seonduvad häired. Seedeelundkond- soolestik muutub pikemaks, ja mahukamaks. Soolte nii peen kui jäme soole see kuidas see kokkutõmbumine muutub tugevamaks, ja punnkõhust saab pisikene kõhuke. Kõhumaht muutub suuremaks. 4
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks, mille pinnalt kõnetada ja aru saada hilisemat kirjaliku versiooni lugemist
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Nende jaoks ei ole maiste naudingute tagaajamine, vaid enda ja perekonna au. Duelle pidasid kõrgema klassi esindajad üsna palju. Au sai kaitsta ainult inimene ise. Mõiste Seotud mõisted: au, väärikus, maine Inimeste austamine au on teatav hüve siis, kui see on ühepoolne (osutatakse meile), erinevalt sõprusest ja armastusest. Riiklik austamine ordenite andmine. Mõned inimesed väärivad rohkem austust kui teised, sest nende teeneid ühiskonnale peetakse suuremaks. Aumeeste kokkulepe ei pea paberile kirjutama, sest tagatiseks on ausõna, selle lubaduse garantiiks on au. Võrdlus sõpruse ja armastusega au on ühepoolne, austatakse kõrgema positsiooniga inimest. Sõprus ja armastus on vastastikused. Au ja kuulsuse suhe üks võib viia teiseni, kõrgem au võib tuua kuulsust ja vastupidi Mis rolli mängib mingi grupi arusaam aust ühiskonnas? Mõnel pool on nähtud selle
rahvusest, vanusest, puude olemasolust ja usulisest või muust veendumusest ning seatakse igas lapsi puudutavas ettevõtmises alati esikohale lapse huvid; lapse heaolu ja areng on kindlustatud maksimaalselt soodsa kasvukeskkonna loomisega. Alameesmärkidena on esitatud järgmised eesmärgid (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse kaasatus otsuste tegemise protsessi on suurenenud; laste väärkohtlemine ning laste suhtes kasutatav vägivald on vähenenud; tagatud on abivajava lapse ja pere varajane märkamine ning nende abistamiseks õigeaegne sekkumine, proaktiivne lapse- ja perekeskne lähenemine lastekaitsetöös on kinnistatud. Uuringu eesmärk on põhjalikult hinnata, milline on eelnõus sätestatud lastekaitse meetmete ning erinevate haldustasandite kohustuste eeldatav mõju lapse õiguste ja heaolu tagamisele riigis tervikuna.
Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970. aastatel, et mälu töös on väga oluline üks süsteem, mis vahendab info liikumist pikaajalisest mälust lühimällu ja vastupidi. Seega võib töömälu käsitleda kui hetkel aktiveerunud pikaajalise mälu osa, mis võimaldab tegevust koordineerida. Näiteks pikast ja keerukast tekstist arusaamiseks on vaja, et kogu eelnevalt loetu püsiks meeles, teisisõnu, töömälus. Kui seda ei suudeta, siis tuleb teksti ikka ja jälle üle lugeda. Töömälul on kolm alasüsteemi: üks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
