Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ......
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
TALLINNA TRANSPORDIKOOL  Kärt Ojala MTÜ TÜRI NAISTE JA LASTE KRIISIKODU Äriplaan Juhendaja: Jaan Kotkas Tallinn 2014 ÄRIPLAAN Teenuse Teenuse valdkond Sotsiaal Nõustamine, koolitus nimetus MTÜ Türi Naiste ja Laste Teenuse osutaja nimi Reg. kood Kriisikodu Aadress ja Interneti www.naiste_lasteabi.ee Türi 72215, Tallinna 25 postiindeks koduleht Telefon Mob
vägistamine tagasitegemise moodus. ohtu, mis varitseb teda siis kui ta mingi tunnuse järgi vähemuse hulka liigitub. Nõrkade vähemuse Arengumaades asi hullem- seal on ründamine, vägistamine ja tapmine mitte niivõrd kuritegu kui hoidmises pole midagi loomulikku. Tegu on nüüdisaegse ja läänespetsiifilise nähtusega, milleni jõuti eesõigus.1574-a paarisuhte kogemusega in 74% arvab, et paarisuhtes esinev vv on nii levinud, et see on individualismi rõhutamise kaudu. Võib öelda, et indiviid on kooslusele kõige kasulikum, kui tema Eesti ük probleem. 50% selles vanuses paarisuhtes olnutest on elu jooksul vähemalt 1X kokku puutunud individuaalne eripära leiab kõige rohkem väljendamist ja tunnustamist. Kui rakendada paremini vv paarisuhtes ja aastas kogeb vv 1/20-st oma suhtes
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Perevägivald on praeguses ühiskonnas laialt levinud ja tihtipeale on kannataja pooleks naised või lapsed, kes mingil teatud hetkel osutuvad väärkohtlemise ohvriks. Suureks mõjutajaks sellele juba lapseeas on vägivaldsed multikad ning filmid. Ka enamus arvutimängud on just nimelt ülesehitatud tapmisele, mis mõjutavad juba lapse psüühikat väiksest peale ja kui laps juhtub pealt nägema ka kodus eksisteerivat vägivalda tekitab see tunde, et selline käitumine on sobilik ja õige. Perevägivald võib olla tingitud väga paljudest erinevatest teguritest, olgu see siis kas või oma positsiooni näitamine ning seega oma kaaslase alandamine nii kuidas võimalik, sellest ka erinevad vägivalla liigid. Vägivalla küüsis kannatavad inimesed võivad kergesti sattuda stressi ja depressiooni. Kahjuks pole seaduses kindlaks määratud karistusi vägivallatsejale ja selle suureks põhjuseks on see, et väga paljud ohvrid jätavad selle
.....................................................................................................4 3) Emotsionaalne (psühholoogiline) väärkohtlemine................................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus........................................................
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
PEREVÄGIVALD Vägivalla all mõistetakse sageli ainult füüsilist vägivalda, kuid vähemalt lähisuhtevägivalla puhul on mõttekam käsitleda ühtlasi ka psüühilise vägivalla vorme, kuna üleminek ühest teiseks on sageli sujuv. Vägivallatsejad kasutavad väga erinevaid tehnikaid (nt emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine, majanduslike piirangute seadmine). Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägivalla levinuimad tüübid on abikaasa, elukaaslase, laste, vanavanemate või õdede-vendade omavaheline väärkohtlemine. Kõige sagedamini esinev perevägivalla vorm on siiski mehe poolt naissoost pereliikme ja eelkõige oma abikaasa või elukaaslase suhtes vägivalla kasutamine.
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald
...............3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4
suguühendus lapseealisega (KarS §145), sugulise kire rahuldamine lapseealisega (KarS §146), lisaks on veel sätestatud KarS §147, et nende kuritegude puhul loetakse noorem kui kümneaastane isik arusaamisvõimetuks. Loetletud kuritegude objekt on inimese seksuaalse enesemääramise vabadus ja lastel kõlbeline areng. 2.1 Vägistamine Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust arusaama. Vägistamine on teise astme kuritegu, mille eest võidakse karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Vägistamised võib jagada kaheks vastavalt sellele, kas teo sooritas üksikisik või kahest ja enamast isikust koosnev grupp. Toetudes Helve Kase ja Iris Pettai uuringule1, võib vägistamist liigitada järgnevalt: 1. vihavägistamine; 2. üleolekuvägistamine; 3
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
Tüüpiline prostituut on ohvritüüpi naine, kes on paljuski allaheitlik ja abitu, peab end nõrgemaks ja alluvaks pooleks. Kes usub, et naise peamine ülesanne ongi igati mehi teenindada. Selline naine allub kergesti sutenööride diktaadile. Ta ei hakka vastu, ei nõua õigust, ei lähe ära. Tal puudub väärikus, oma mina, ta tunneb end teise sordi inimesena. Nende ainuke viis vastu pidada on narkootikumid. Pikad tööpäevad, puudulik puhkeaeg ja toitumine, kehvad sanitaartingimused ja vägivald loovad eeltingimused terviseprobleemide tekkeks. Kümme aastat prostituutidega tegelenud aidsiennetaja Jüri Kalikov on öelnud, et ta pole näinud ühtegi õnnelikku prostituuti. Küsitlused näitavad, et 90% naistest paneks selle ameti kohe maha, kui saaks. Samas kinnitavad sotsiaaltöötajad, et Hollywoodi Pretty Woman on prostitutsiooni levikule kõvasti kaasa aidanud, toites tüdrukute arusaama selle töö lõpust - lähen rikkale mehele ja hakkan korralikuks pereemaks.
- Kuritegeliku subkultuuri tekkepõhjused: teatud rühmadel puuduvad võimalused saavutada kultuuris heakskiidetud eesmärke. - Kolm subkultuuri tüüpi: 1. Kriminaalne subkultuur: Piiratud juurdepääs legaalsetele, kuid vaba juurdepääs illegaalsetele vahenditele. 2. Konfliktsuse subkultuur: Piiratud juurdepääs nii legaalsetele kui ka illegaalsetele vahenditele. Vägivald kui jõud positsiooni omandamiseks ja staatuse tõstmiseks. 3. Elust põgenejate subkultuur: Taandumine puudub juurdepääs legaalsetele ja illegaalsetele vahenditele ning vägivaldne vastuhakk pole võimalik alkoholi ja narkootikumide tarbimine jne. Vt ka: Steven Pinker: The surprising decline in violence. http://www.ted.com/talks/steven_pinker_on_the_myth_of_violence.html III. 3
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne;
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
Ravi on nii psühholoogiline kui ka medikamentoosne Psühholoogiline: Tagada emale piisavalt puhkust ja und. Vajadusel unerohud. Individuaalne psühhoteraapia-ajaplaneerimine,suhtlemine-abi,toetuse otsimine,enesehinnangu küsimuste selgitamine/arutamine, grupiteraapia(Kognitiivne käitumuslik teraapia-tekkivad mõtted,siis uskumused ja lõpuks teod.,pereteraapia-Eestis sagedased) Teadmiste omandamine imiku kasvatuse ja igapäevase hoolitsuse kohta sh imetamise nõustamine Sotsiaalse toetuse tagamine.Hõlmata pereliikmed. Alternatiivse meetodid: Soovitatakse tähelepanu pöörata vitamiinide manustamisele nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Ravida aneemiat- meeleolu langeb, väsimus. Valgusteraapia. Rase ei võrdu vitamiinid! Soovitatakse anda oströgeene kui on poiss,siis kahtlane. =? Kui enne oli PPD,kas panna siis kohe talle depressandid peale teise raseduse puhul. Rasedusaegne paanikahäire- 2-4% esineb ja sünnitusjärgset ph.4-6%
ohutult autot juhtida, sama uhked võivad olla ka keskealised ning vanad autojuhtid. Üldiselt, noored naisjuhid on turvalisusele orienteeritud, ning järgivad reegleid. Nad on vähem huvitatud autojuhtimisest ja näitavad tagasihoidlikuid autojuhtimise oskuseid. Naised on rohkem motiveeritud oma autosid transpordi vahendina, mitte mänguasjana kasutama (Sirkku Laapoti, "What are young female drivers made of?") Noortel on oht saada vigastusi ka jalgrattaga sõites. Alkohol on jällegi tugev faktor tahtmatu jagratta vigastustes ja fataalsustes noorte inimeste seas. Peale alkoholi mõjutab, tahtmatut vigastustust saada ka jalgrattakiivrite mittekandmine. Kuulihaavad on veel üheks surma ja vigastuste allikaks noorte inimeste jaoks. Ameerika Ühendriikides enamus kuulihaavade tõttu surmadest on tahtlikud - inimesed tulistavad teistesse või iseendasse. Aga ikkagi suur arv nendest surmadest on tahtmanud.
Töö on oluline eneseteostuse valdkond ning vahend majandusliku iseseisvuse saavutamisel. Võrdsete võimaluste puudumine tööturul toob kaasa ja taastoodab ebavõrdsust ka teistes elusfäärides. Monitooringus vaadeldakse, kuidas suhtuvad inimesed töötamisse. Küsimustest selle kohta, kui oluline on töötamine inimeste jaoks ning kuidas nad seda väärtustavad, selgub, et Eesti mehed on enam orienteeritud tööle ning nende jaoks on töötamine olulisem kui naiste jaoks. Kui partner teeniks piisavalt ning materiaalne olukord võimaldaks, siis töötaks täiskoormusega 69% mehi aga vaid 27% naisi. Samas ligi pooled naised (48%) sooviksid osaajaga töötada. Osaajaga töötamise eelistamine võib tuleneda naiste suurest kodutööde koormast. (Poliitikaanalüüs, 3) Osaajaga töö Tööle asumine tähendab suurenevaid vajadusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning sellest lähtuvalt paindlikuks töökorralduseks. Üks peamisi paindliku tööaja korralduse vorme on
riskirühma kuuluvate, eeldatavalt madala enesehinnanguga noorte käitumist probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud vägivallatsejaks kujunemist Jõuga on tulnud arveid klaarida 70,8% lastekodu elanikest. 1/6 probleemidesse sattunuist on seletanud kaklemis enesekaitse vajadusega, sooviga pidevast mõnitamisest, solvamisest ja alavääristamisest vabaneda. End enam ohvrirollis tundvad küsitletud on olukorraga leppinud ja leiavad, et on lootusetu enese eest seista ning esmalt lahendamatuna näivat olukorda jõuga enda kasuks pöörata. 14,2 % küsitlutest püüavad
suunatud laste õiguste kaitsmisele. Ajalugu 1970.a. hakati maksma esimest korda sünnitoetusi. Eesti praegusele lastetoetuste süsteemile pandi alus 1992.a lastetoetuse seadusega. Samal aastal võeti vastu ka lastekaitseseadus. 1994.a maksti esmakordselt paljulapselistele peredele koolitoetust. (paljulapseline tähendas neli või enam last) Perekoda ehk riigi perepoliitikat koordineeriv üksus, kogunes esimest korda 1997.a. Ülesanded: valitsuse nõustamine ja avaliku arvamuse kujundamine (jooksvad probleemid ja alusdokumendi väljatöötamine). Toetused Enamus praegu kehtivaid toetusi on nimetatud juba 1992.a lastetoetuste seaduses. Lapsetoetusi saavad kõik Eestis alaliselt elavad isikud, kuid mitte kõik tähtajalise elamisloaga inimesed. Toetused on diferentseeritud vastavalt lapse sünnijärjekorrale (algas 4 rublast, 15 rubla üheteistkümnendale lapsele). Paljulapselistele peredel vähendati lasteaedade ülalpidamismaksu 50%.
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
3. Loeng. Lähisuhtevägivald ja kiusamine Agressiivne käitumine ehk agressioon on tahtlik teisele inimesele kahju ja haiget tegemine või mistahes ebamugavuste valmistamine. Agressioon ei ole sünonüümiks vägivallale, kus kesksel kohal on füüsilise jõu kasutamine. Agressioon sisaldab lisaks füüsilisele kahju tegemisele ka verbaalset poolt, vägivalda saab vaadata kui agressiooni alaliiki. Lähisuhte vägivald- intimate partner violence Lähisuhte vägivald on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel sugulussuhetes. Ühiskonnas varjatud probleem, millest rääkimine on tabu? Suhteliselt tabu teema jah, kuigi viimastel aastatel räägitakse sellest aina enam. Peretüli, millesse kõrvalseisjad sekkuma ei peaks? Peaksid küll, aga see on ikka väga raske.
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene
majutamine või vastuvõtmine ekspluateerimiseks on igal juhul inimkaubandus ka siis, kui selleks ei ole rakendatud vägivalda, petmist, ähvardamist jms.(Unicef) 1.1.1 Inimkaubanduse vormid 1. Tööorjus: a) Orjatöö või võlaorjus (bonded labor)- Enim kasutatud meetod inimeste orjastamiseks. Inimene orjastatakse väitega, et ta peab tööga tagasi teenima võla, mille tingimused ja tähtajad on määratlemata. b) Sunnitöö (forced labor)- Inimest sunnitakse töötama vägivallaga või mingi muu karistusega ähvardades. Inimest koheldakse kui omandit ja tema vabadus on piiratud. c) Laste töö (child labour)- Töö liik, mis on suure töenäosusega ohtlik lapse tervisele. Samuti võib olla kahjulik lapse füüsilisele, vaimsele, moraalsele, sotsiaalsele ja hingelisele arengule. Tavaliselt katkestab see ka lapse haridustee. Tööorjuse ohvriks võivad langeda kõik- mehed, naised, noored ja vanad. Tööorjuse ohvrid
täiskasvanute suunatud kasvatusega kujunenud on. See oleneb ka tema varajases lapsepõlves kujunenud või kujunemata baasturvalisusest, vanemliku hoolimise ja armastuse olemasolust või puudumisest, täiskasvanu enda piiridest ja nende seadmisest ka lapsele, vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna. (Raudla, 2012.) Tõnu Lehtsaar toob välja, et meediavägivald vähendab tundlikkust reaalse vägivalla ja kaastunnet vägivallaohvrite vastu. "Olles virtuaalse vägivallaga ,,harjunud", väheneb emotsionaalne reaktsioon reaalsele vägivallale. See omakorda suurendab tõenäosust muutuda ise vägivaldseks ning pidada seda tavapäraseks. Kõige mõjusam on vägivald, mis on reaalsusele suhteliselt sarnane. See tähendab, et lapsed eristavad vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale mänguja dokumentaalfilmides." (Raudla, 2012.) 80nendate keskel Helsingis läbi viidud eksperiment kinnitas, et televägivalla
pidama jääb, ulatus tuhandetesse kroonidesse. Esile tulid ka kaks juhtumit, kus noormees 11 tekitas tüdrukuga esmalt seksuaalsuhte ning seejärel müüs ta bordelli (üks juhtumitest puudutas täisealist neidu). Lisaks inimkaubitsejate poolsele mõjutamisele ja sunnile saab paljudel puhkudel üheks prostitutsioonile sundijaks ka narkomaania, halb majanduslik olukord ning vägivald perekonnas, mistõttu vajatakse nii rahalisi vahendeid kui pääsemist senisest keskkonnast. Seoses narkomaania suureneva levikuga ka tütarlaste seas teadis üks ekspertidest mainida kaubitsemisviisi, kus narkodiiler võib bordelli müüa tüdruku, kes talle ülemäära palju võlgu on. Ka siseriiklikult kasutatakse ühe seksitööstusesse sundimise vahendina dokumentide äravõtmist. Bordellist ärajooksmise takistamiseks ähvardatakse nii füüsilise vägivalla kui
Nendeks võivad olla näiteks sotsiaalne isolatsioon, madal enesehinnang, empaatia puudumine jne. Selle mudeli miinusena võib välja tuua fakti, et see ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjuseid, mis võivad viia vägivaldsete suheteni perekonnas.8 Sotsiaalsete ja keskkonnamudelite järgi peetakse oluliseks perevägivalla soodustajateks väliseid faktoreid nagu madal palk, töötus jne. See mudel leiab, et vägivald on tulemuseks strukturaalse või situatsioonilise stressiga kohanemisel või sellele reageerimisel. Selle teooria järgi võib väita, et madalam sotsiaalse kontrolli tase suurendab vägivaldse käitumise tõenäosust kodus. 9 Spetsiaalse ohvri mudel väidab, et lapsed ise kutsuvad esile enda väärkohtlemist. Selle teooria alusel võib väita, et lastel on tegureid, mis suurendavad nende väärkohtlemise tõenäosust. 5 Ohvriabi käsiraamat. Tallinn: EV Sotsiaalministeerium. 2002. lk 57.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
