Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabatahtlikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vabatahtliku, vabatahtlikud, vabast, vabatahtlikuna, tegevusega, tegija, avalikes, pereliikmete, segamini, ajada, tehtav, ühendused, algatusel, abistavad, tegutsemist, teenistus, piiritletud, vabatahtlikust, ajavahemik, selged, raamistik, terminit, saataVabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda jagunenud kaheks: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega,
1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu
vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma: o nende huvide valjendamine, täpsustamine, mida inimesed riigilt ootavad; o inimeste huvide koondamine, mis tahendab poliitiliste huvide koondumist mingiks kindlaks poliitikaks; o poliitiline sotsialiseerija, s.t kuna riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist, mõjutab ta inimeste vaartuste ja orientatsioonide kujunemist; o seaduste ja poliitiliste otsuste tegija ning elluviija, olles samuti nende seaduste täitmise kontrollija; o teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija või lahendaja. 8. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. (lk.46) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes:
oktoobriks (samaks tähtpäevaks tagastatakse füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma). Kinnisvara võõrandamise tehingust saadud kasu maksustatakse sellel maksustamisperioodil, millal müügitehingust raha laekub või vahetustehingu käigus vastuantav kinnisvara omanikku vahetab (kinnistusraamatu kanne). Vara müüjale kantavalt müügisummalt ei peeta kinni tulumaksu, sest väljamakse tegija ei tea maksustatava tulu suurust. Kui raha laekub kinnisvara müüjale mitme erineva maksustamisperioodi jooksul, siis konkreetse maksustamisperioodi kasu arvestamisel võidakse võtta soetamismaksumust ja müügiga otseselt seotud kulusid arvesse sellel maksustamisperioodil laekunud raha osatähtsuse järgi. Näide. 2008.aastal müüakse maatükk müügihinnaga 500 000 krooni. Maatüki soetamismaksumus oli 300 000 krooni ja
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline teooria
isikud ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud Juriidilised isikud Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigus-subjekt. Juriidiline isik on eraõiguslik või avalik-õiguslik ja tegutseb tavaliselt põhikirja alusel Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Avalik- õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga Isikute omadused õiguses Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Füüsilistel isikutel ühetaoline ja piiramatu. Juriidilistel isikutel olemusega sobivas ulatuses. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib registrisse kandmisest.
3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne. Asjaolusid, mille tõttu sotsiaaltoetusi garanteeritakse, kirjeldatakse õigusnormides. Sotsiaaltoetuse maksmist põhjustavatel asjaoludel võivad olla mitmesugused tagajärjed (nt toitjakaotus, ebapiisavad elatusvahendid või püsivad tervisekahjustused). Sellele vastavalt on sotsiaaltoetuse eesmärgiks sissetuleku hüvitamine, vajaduse katmine või täiendavate kulude hüvitamine. Vastavalt oma eesmärgile jagunevad sotsiaaltoetused: 1) rahalised toetused, 2)
By Matti `98 Juriidilist isikut võib liigitada: 1. Eraõiguslik juriidiline isik on sellised isikud, mis on loodud erahuvides. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele on eraõiguslik juriidiline isik täisühing, osaühing, aktsiaühistu, mittetulundusühistu ja liit, sihtasutus ja usaldusühing. Seaduses võib ette näha ka eraõiguslikku juriidilisi isikuid. 2. Avalikõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides). Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõiguslikus suhtes avalikõigusliku juriidilise isikuna, kusjuures oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Äriseadustik liigitab ettevõtjad: 1. Füüsilisest isikust ettevõtjad- iga teovõimeline isik, kes ettevõtluses tegutseb. 2. Täisühing- äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühe ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest
· riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · riigi institutsioonid on avalikud, nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Erasektor ehk tulundussektor 1 ÜHISKONNA KOLMSET SEKTORIST, KUHU KUULUVAD KASUMIT TAOTLEVAD ERAETTEVÕTTED. o Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond AVALIKU ELU VALDKOND, MIS ERISTUB AVALIKUST NING ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond
Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mida rahastatakse riigieelarvest iga-aastaselt 20 miljoni krooniga (täpsemalt vaata www.kysk.ee - millised projektid on pälvinud toetuse jmt) Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu
ASJAÕIGUS Esemed 1) Asjad asi on kehaline ese 2) Õigused seaduses näidatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut 3) Muud hüved mis võivad olla õiguse objektiks Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiliseks õigusallikaks, mis reguleerib asjaõigusega seonduvat, on asjaõigusseadus (AÕS), samuti TSÜS, asjaõigusseaduse rakendamise seadus, korteriomandiseadus ja kinnistusraamatuseadus. Asjaõigused on või lõppemine (äramuutva tingimusega tehing) on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused (AÕS §5): Servituudid Reaalkoormatised Hoonestusõigus Ostu eesõigus Pandiõigus Seadusega võib sätestada ka muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese (vt TSÜS §49 lg 1). Esemena on seaduses defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks (vt TSÜS §48).
1. riigiorganil on riigivõimualused volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; 2. riigiorganil on õigusaktidena kindlaksmääratud funktsioon (nt ringkonnakohtul esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine apellatsiooni korras); 3. oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seaduse või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; 5. riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks (nt osakond, talitus, büroo jms); 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Riigiorganeid võib liigitada mitmesugustel alustel. 5 Õiguse alused
suhetes. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Nad liigitatakse eraõiguslikukeks ja avalikõiguslasteks. Eraõiguslik juuridiline isik , kes on loodud erahuvides ja sellisteks juuridilisteks isikuteks on äriühingud eeskätt täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on eeskätt riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Teine subjektiivne õigus ja kohustus on lubatud käitumisemäär ja võimalus nõuda kohustuslikult isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus on riigi poolt kehtestatud kohustlik käitumise määr. Õigussuhte objekt on materiaalne ese, vaime või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õigussuhte subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad
MAKSUSTAMISPERIOOD: tulu- mahaarvamised kalendriaasta; muudel maksuobjektidel kalendrikuu; tulumaksu tasumine kinnipidamisega (allikamaksed) kalendrikuu; tulumaksu tasumine maksumaksja poolt kalendriaasta. TULUMAKSUMÄÄRAD: Üldpõhimõte: 21% (al 2015 20%); erisoodustuste, kingituste, annetuste jm väljamaksete korral maksustatav summa jagatakse enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79. 10% teatud juhtudel täiendava kogumispensioni ja vabatahtliku pensionifondi väljamaksetele; kinnipeetava tulumaksu määrad 21%, 10%. TM LAEKUMINE: arvestamata TuMS 4. ptk mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele 11,57% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust. Eelnevat summat ületav TM osa, TM pensionidelt ja vara võõrandamisest laekub riigile. Mitteresidendi tulumaks laekub riigile, erijuhtude tulumaks laekub riigile.
maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd
Näide: Avalik tasulubadus on selline: Isikule, kes mu kassi tagasi toob, jään ma tänuvõlglaseks. Siin ilmselt tuleks eitada tasu lubava tahte olemasolu. Näide: Isa lubab perelauas: Mul on load kadunud. Kes üles leiab, saab sada krooni. probleem tahte teatavakstegemisega avalikkusele.. perering ilmselt ei ole avalikkus. Tegu peab olema tehtud pärast tasu avalikku lubamist, aga enne tahteavalduse tagasivõtmist või muutmist. Teo tegija ei pea teo tegemise ajal teadma tasu avalikust lubamisest (selleks et hiljem tasu saada). 7. Mis on TAL tehingus sisalduva tahteavalduse tegemise erisused võrreldes muude tehingutega? TAL on ühepoolne tehing. Kehtivuse saavutamiseks on see vaja teatavaks teha üldsusele. (=> tegemist on kättetoimetamist ja vastuvõtmist mitte-vajava tehinguga). oluline ei ole, et keegi reaalselt oleks tehingust teada saanud.
9.1.5. Tehnoloogiad ja lõppkasutajad 140 9.1.6. Kas juhtimistegevus on õiguslikult reguleeritud? 140 9.1.7. Kas juhtimistegevuse ulatus on poliitiliselt reguleeritud? 139 9.1.8. Kas juhtimine on suunatud sissepoole või väljapoole? 139 9.2. Töötaja töö produktiivsus 142 9.2.1. Füüsilise töö tegija produktiivsus 142 9.2.1.1. Füüsilise töö produktiivsuse printsiibid 142 9.2.1.2. Füüsilise töö tegija produktiivsuse tulevik 143 9.2.2. Teadmustöötaja töö produktiivsus 144 9.2.2.1. Milline on tööülesanne? 144 9.2.2.2. Mis on kvaliteet? 145 9.2.2.3
Peamised funktsioonid, mida riik peaks etendama: huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed, kodanikud ja sotsiaalsed grupid ootavad riigilt; inimeste huvide koondamine (agregatsioon), mis tähendab poliitiliste huvide kristalliseerumist mingiks kindlaks poliitikaks; poliitiline sotsialiseerija, st riiklikus keskkonnas kujunevad välja inimeste väärtused ja orientatsioonid , riik juhib poliitilise informatsiooni edastamist; seaduste tegija ja poliitiliste otsuste tegija ja elluviija, nende seaduste täitmise kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on: a) riigiorganil on riigivõimualased volitused, ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu; b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ; c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga; d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest; e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms); f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma
abinõude kavandamist, esmaabi andmise, päästetööde tegemise ja töötajate evakueerimise eest vastutavate töötajate määramist, töötervishoiu ja tööohutuse alase väljaõppe kavandamist ja korraldamist ning uue tehnoloogia ja töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ning kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (6) Tööandja teavitab oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kelle töötajad täidavad tööülesandeid tema ettevõttes ning kes omakorda peab teavitama oma töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist sellel töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teatavaks teha päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõud ning nende eest vastutavad töötajad. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007]
Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalikõiguslik. Eraõiguslik ja avalikõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalikõiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks, et
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
kuulata, taluda ja teha konstruktiivset kriitikat, võimet levitada rõõmu ja head tuju. R.Jensen ,,Unelmate ühiskond" töö on kaasahaarav, meeliülendav, tööd peab nautima! - oluline on emotsionaalse intelligentsuse teadvustamine. Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori; 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus; - kodanikuühendused mõjutavad ühiskonda. Avatus tähendab kodanikuühiskonna puhul seda, et ühiskonna liikmed on informeeritud, on tagatud avaliku teabe kättesaadavus ning loodud võimalused osaleda otsustusprotsessides. Kodanikuühiskond tähendab ühiskonda, mille liikmed saavad teha ja teevad koostööd selleks,
· Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. · Tulundusühistu (tegevust reguleerib Ühistuseadus) on kolme või enama liikmega ühendus, mille eesmärgiks on liikmete ühise tegevusega nende majapidamise või muu tegevuse toetamine teenuste osutamise teel ja tulu saamine. Ettevõtlusvormi valikul tuleks arvestada järgmiste teguritega: 1. Vastutuse ulatus 2. Kapitali juurdehankimise võimalus ja vajadus 3. Maksudega seotud kaalutlused (vt. lisa 6) 4. Avalikustamise kohustus 5. Ettevõtte juhtimise paindlikkus, sisemine juhtimine ja väljapoole esindatus 6. Kasumijaotus 7
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
Kkohtliku tegevusega võib kahjustada üldist kkkvaliteeti, in tervist, elu või vara. Puhas kkkahju kahju nendele kkosadele, mis ei ole asjaõiguse esemeiks (meri, põhjavesi, välisõhk, loomastik) ja kkosadele, millele ulatub nii eraõigusliku isiku omand kui ka oluline avalik kkkaitseline huvi (eraomandis olev kaitsealune mets). VÕS: hüvitada tuleb lisaks kkohtliku tegevusega isikule või tema varale tekit kahjule ka kk kvaliteedi halvenemise kahju. Saastamine on 1 kkkasutuse liike, seotud põhiliselt saastelubade ja saastetasudega, vo kahjulik või tuua aja jooksul kahju. Saastamise mõiste on seotud kk mõjutava tegevusega (kkkasutusega, mis ei pruugi alati tegelikku kahjustamist kaasa tuua), kkkahju aga sellise tegevuse tegelike neg tagajärgedega.
huvidele konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim (lähedane loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
annaabi.ee 
