Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vabadus ja vastutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tanel, kindral, hindama, film, vastutav, oskame, rõuk, riigivanem, ohvitserid, kommunistidegude, seletamatu, ebareeglipärane, endile, käsitlus, õppinudagajärgedeleeadmisega, varastab, vabadusega, andestada, osasid, rohkemgi, aimugi, valama, kordi, võimaldama, rahvaleades, hirmudest, meenus, detsembrikuumus, raskest, abielupaar, üritavadreegleid või ütleme midagi mõtlematut , siis võime kaotada oma töö või kuskil ülikoolis , kui jätame asjad tegemata ja puudume tihti loengutelt , siis võime hakata saama vähem stipendiumi või üldse selle kaotada. Nagu näete , kaasneb iga asjaga vastutus ja see kõik on meie endi teha. Leian , et vabadus on meie endi valik . Seda tuleb väärtustada ja õigesti kasutada , sest selle vale käsitlus karistab meid vabaduse võtmisega. Inimesed, kes ei ole õppinud oma vabadust hindama ning selle eest vastutust kandma, leiavad sageli oma koha kinnipidamisasutustes. Vabaduse kaotus tähendab vastutuse puudumist. Kui kõik inimesed teaksid vabaduse ja elu väärtust , mõtleksid nad rohkem ka tagajärgedele. Selle teadmisega õpiksid nad arvatavasti kõike ratsionaalsemalt kasutama . Kui keegi meist midagi varastab, kellelegi liiga teeb või rikub muid reegleid, on ilmselgelt tegemist inimesega, kellel puudub igasugune arusaam olemasoleva tähendusest ning selle hindamisest
Kesk nurmi täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel Kui tõsta need luuleread nõukogude aega, mil valmis film, siis omandavad need sõnad, tundub, veel suurema rõhutuse. Eriti: ma kõnnin hallil lõpmata teel. Eks olnud ju nõukogude aeg hall kesk nurmi täis valmivat vilja (ehk: samal ajal, kui leidus väljaspool me aheldet kodumaa piire ka vabadust, kus vaba vaimu nii jõhkral moel alla ei surutud). Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel (ehk: ma ei tea, millal see kõik kord lõpeb, kas üldse lõpeb). Ju lapsena teesid armastas meel siin on tee mitmuses, ja laseb
aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo tagajärg, vaid hea tahe
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: Arthur Lovejoy. Metodoloogia: universaalsed probleemid, "ühikideed", tsüklilisus, testipõhisus. Kanooniliste "suurte mõtlejate rida" Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond. Autori intentsioon ehk kavatsus. Ajalooline kontekst ja keelelised tavad ehk konventsioonid. Mõjutatud lingvitsiliesest pöördest (Wittgenstein keele mäng, keel kui tööriist, Austini kõneaktid). Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon Varastes dialoogides: elu ei vääri elamist, kui keha laastab haigus või hinge laastab vale toimimine. (Vaid voorusest ei piisa) Vabariik: Õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast. Hingel kusjuures 3 osa: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus peab valitsema, emotsioonid toetavad ja instinktid olgu ohjeldatud. Pidusöök: Ilupüüdluse (armastuse erinevad astm
eesmärke. Ta ei saavuta kunagi õnne, sest oma ühe soovi rahuldamisel tekib asemele kohe uus ning inimene on koguaeg rahuldamatu. Ta ei tunne iseennast. Kaks võimalikku lahendust : Ühiskondlik lahendus heas riigis kuidagi proovida inimese enesearmastust laiendada ühiskondlikuks. Inimest peab varasest noorusest õpetama samastuma riigiga. Individuaalne lahendus (Emile) inimene peaks üles kasvama isoleerituna kogukonnast. Ta peaks õppima piirama oma soove ja hindama väärtusi nagu sõprus. 4.loeng : Au Varane Kreeka ühiskond (8.-5-saj) Ühiskondlik struktuur : erinevused Lähis-Ida kuningriikidest, sest poliste valitsejate võim oli piiratud ning oli nõuandev ülikute kiht. Lihtrahvas kuuletumise tingimuseks ,,õiglus" Oikos- majapidamine kui üliku võimu baas. Konfliktid oikose ja kogukonna huvide vahel Ülikud võistlesid au ja kuulsuse pärast. Ülikute sotsiaalne roll Riignõukogus, sõjas, kohtumõistmises, välissuhetes. ,,.
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: süda juhib keha mõistus juhib hinge Jumal juhib universumit 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke
N: Must kass on katusel on on tõene tõepoolest siis, kui mõni must kass on katusel. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Väide või usk ehk uskumus on tõene, kui ta on tõsiasjadega (faktidega) kooskõlas. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on samasugune kui poldi ja mutri vastavus? Kui vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite tõesuse? Ütelda, et olemasolevat ei ole või mitteolemasolev on olemas, on väär. Olemasolev on olemas ja mitteolemasolev ei ole, on õige. Väide, et lumi on valge on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge. Väide, et ma valetan on tõene siis ja ainult siis kui ma valetan.
Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui mees oli suur ja tugev ning edukas sõdalane, siis ta pääses nö paremate meeste hulka. Vallutuste kinnistudes kaasnesid suurte tegudega lahingutes materiaalsed hüved, eeskätt feodaalvalduste näol. (Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.) Kõrgeskajal hakati järjest rohkem jälle hindama ja esile tõstma isikuomadusi. Hakati rõhutama, et maaomandist ei piisa (vastandudes varasele feodaalaule). Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest, mille aadlid ise kehtestasid. Rüütliau nõuded: 1. vasalliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine. Au nõudeks oli, et au, mis küll kuulub kõigile aadlikele, peab eeskätt sisaldama lojaalsust ja truudust endast kõrgemale vabale mehele. Hierarhilises suhtes aumees tunnustas teise kõrgemat positsiooni. 2
4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Ainuvõimu ideoloogiad: keskaegne kuningavõim · Kuningas (König, king): germaani päritolu mõiste. Hõimujuht (rex, princeps). Enamasti valitav · Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks. Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. Rõhuasetused: o vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu o paternalistlik ja personaalne suhe alamatega o kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja · Aquino Thomas kuningast ja türannist · Skolastiline teoloog Aquino Thomas (c 1225-1274): ainuvõim loob ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid · Monarhia vastab "loomulikule printsiibile". Analoogiad: o süda juhib keha o mõistus juhib hinge
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
igaühe puhul teevad ju toimingud inimese selliseks, nagu ta on. Nii nagu ei saa kivist kinni haarata see, kes on selle minema visanud, ehkki see oli ta enda võimuses lendu lasta, nii oli ka ebaõiglasel ja ohjeldamatul inimesel võimalus selliseks mitte saada - seetõttu on ta seda vabatahtlikult. Kord aga paheliseks saanud, pole võimalik enam teisiti olla. Nii arutledes arvab Aristoteles, et halva iseloomuga inimene ei saa jätta tegemata halba, isegi kui ta vannub vastupidist. Inimene on vastutav oma iseloomu eest, sest vähemalt alguses sõltus see temast. Inimene ise suunab oma käitumist sellesse või teise moraalsesse suunda. Inimene võib iseennast valida. Kui juba kord on end valinud, määrab inimene ette oma käitumise loogika. Kõlbeline inimene püüdleb kõrgema hüve poole, ta ei rahuldu elu stiihilise kulgemisega ja püüab seda allutada mingile eesmärgile. Ta püüab olla oma tegevuse peremees ja võtab endale kogu vastutuse
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne e kanooniline meetod: Arthur Lovejoy Ideedeajaloo klubi asutaja; tema arvates oli inimese olulisemaid tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Poliitilised institutsioonid rahva seas enam usaldust ei äratanud. · Riigikogu muutis jälle rahvahääletuse seadust kohustus muudeti ära. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja 50% plus 1 hääl valimisõiguslikust elanikkonnast. Nii suurt poolehoidu ei saa tavaliselt kunagi ükski partei. Siis oli see meeleheitlik katse vapse takistada muuta nö mängureegleid. · Kolmas rahvahääletus oli 14-15 oktoober 1933. Võeti vastu põhiseaduse muudatus riigivanem oli enne peaminister. Talle anti väga suur võim, ta võis parlamendi laiali saata, tal oli võimalik kehtestada omad mängureeglid. See põhiseadus pidi kehtestatama jaanuaris. Pidid toimuma riigivanema valimised. 12. Märts 1934 riigivanem Konstatin Päts koos Juhan Laidoneriga, lasid arreteerida üle 400 vapsi, koosolekul keelatakse poliitiline tegevus. Toimub tolleagse riigikogu vaikival nõusolekul. 1934 a sügisel tuleb riigikogu uuesti kokku, siis enam Päts
leidub üks ülivooruslik monarhia (sageli raske tunnustada: revolutsioonid) eristuvad parimad (jõukad) aristokraatia ei ole tugevaid klassivahesid politeia (demokraatia ja oligarhia segu). Demokraatia: valitsus vaeste huvides Halbadest vormidest türannia halvim, demokraatia parim 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Kristlik kuningavõimu idee. 6. saj. Justinianuse koodeks: Kuningas on Jumala poolt seatud, tema võim on Jumala and. rõhuasetused: * vastutav Jumala ees. Peaülesanne: rahu * paternalistlik ja personaalne suhe alamatega. * kuningas kui vooruste kehastus ja tagaja. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles : monarhia on ühistes huvides, türannia valitseja huvides. Platon: türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest. 17. saj. Inglise vabariiklased: monarhia=türannia. Aquino Thomas: türannia - korrumpeerunud monarhia. 5
• Kõrgemate struktuuride poolt (nt rahvusvahelise erialaorganisatsiooni) esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; • puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Probleemid: eetikakoodeks võetakse vastu, aga selle rakendamisega ei tegeleta efektiivselt või selleks puuduvad ressursid, näiteks: juhid ei ole piisavalt heaks eeskujuks; vastu võetud käitumisprintsiibid lähevad vastuollu seadusega; rakendamise süsteemi eest pole keegi vastutav. 2. Professionaalne eetika ja avalikkuse teenimine. Eetikakoodekseid saab jagada eri tunnuste alusel mitmeks grupiks. Professionaalsed koodeksid on sageli aga kombinatsioon mitmest erinevast võimalusest. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne. Avalikkuse teenimine: • Avalik institutsioon täidab avalikku funktsiooni või ülesannet. – Lojaalsus avalikkuse ees – Vastutus • Avalikkuse teenimine
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
Kõikidele kehtib samalaadses olukorras seesama ettekirjutus. (Nt. “Sa ei peaks oma ülemuse tagant varastama” Printsiibid Hare’i järgi on moraaliarutlustes kesksel kohal moraaliprintsiibid. Leidub ka eetikateooriaid, mis ei põhine printsiipidel - nende järgi tehakse otsustusi vastavalt olukorrale ning ei järgita alati neidsamu põhimõtteid. Hare’i ei arva, et moraaliprintsiibid peaksid olema jäigad või muutumatud. Kuid ilma nendeta ei ole võimalik ka õppimine, sest hindama õpitakse tegude klasse teatud tüüpi olukordades, mitte individuaalseid tegusid. Mittenaturalism George Edward Moore: Principia Ethica, 1903. Seda peetakse metaeetikat rajavaks teoseks, ehkki sarnaseid vaateid olid teised autorid esitanud varemgi. Moore: Enne kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida üldse tähendab “hea”. Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea.
27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? Nietzsche hakkas oma väärtusi ümber hindama, ta mõistis, et kui keha on haige, on ka mõtlemine haige ning ebanormaalne. Et oma keha terveks ravida, peab olema terve ka mõistus. Pessimism vahetus uue mõtlemise vastu- ta nägi endas õnnestujat. 29. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? Viha põletab kiiresti läbi, pahameel, haiglaslik haavatavus, janu kättemaksu järele- kõik need
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (tajutavat, hoomatavat), humanis
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Mis on tingimus, et võib öelda, et miski pigem on olemas, kui teda ei ole? Kui ei taju, kas siis pole? A. Flew (1923-) väljakutse (aedniku näide): mille poolest tajumatu aednik erineb mitteolevast aednikust? Mentaalses maailmas: kas mul valutab jalg st kas mu jalavalu on olemas? Aga puujalavalu? Varbaid pole, aga varbavalu on? Välise maailma olemasolu pole sugugi kerge tõestada, sest me saame selle kohta infot üksnes meelte kaudu. See mida tajume, seda ei pruugi üldse olemas olla. (Nt: film nimega Matrix.) Kui ka välismaailm on olemas, ning me tegutseme selles, siis meie (st meie igaühe mina) ei pea olema seal kus me tegutseme. Nt: ajud vannis. TUNNETAMISE PROBLEEM Naiivrealism ehk argirealism: Maailm ning asjad on püsivalt ja objektiivselt olemas, sõltumata sellest, kas keegi neid tajub. Tajud näitavad tunnetajale, mis maailmas tõeliselt on: maailm on just selline, nagu ta paistab, näivus on tõelus. Naiivrealismi probleeme: Asjad on muutlikud ja kaduvad. Mis on tõeline?
teatud piiril hullud, sest me teeme midagi, mida me ei ole kavatsenud teha nt ütleme v käitume ettearvamatult. Loevad justnimelt tühised asjad - need, millele me ei keskendu. Meie psüühikas on aspekte mida me ei kontrolli. Ego - mina - ei eksisteeri inimeses algusest peale vaid kujuneb ajajooksul. Aja taju, moraalsus. Kontrollib Id´i. Superego - ülimina - eeskuju ja väärtusprintsiipide ladu. Vajadusel karistab nimest. (Südametunnistus) inimene on superego teenistuses v tema ees vastutav. Ülimina on Oidipuse kompleksi - poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks tulemus. Id - miski - tume ja kättesaamatu sfäär. Tungid: elutung (naudingu püüdlemine) ja surmatung (agressiuun ja hävitamine). Sunnibinimesele peale vajaduse rahuldada oma tunge ja vajaduse võimalikult kiiresti. Talle ei saa moraalireegleid omistada. Idi ja ego suhe on nagu ratsaniku ja hobuse suhe. Internaliseerumine - (poislaps hakkab ema ihkama ja peab isa rivaaliks) ...isa kuju asub poisslapse sisse
SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Teadvus kontrollib ja tasakaalustab ja tulemuseks on kokkukuuluvus. 29. Paindlikkuse seadus. See seadus sisaldab käesoleva momendi tegelikkuslikku vastuvõtmist. Me võtame ennast, teisi, jooksvaid sündmusi vastu mitte kui meile tekitatud jäika vastupanu. See nõuab ergast ja laia teadlikkuse seisu, nõuab momendi omaks võtmist ja konstruktiivset ärakasutamist. Komistuskivid saavad trepiastmeteks ja probleemid kogemusteks. Kõik teenib meie paremat mina kui me oskame seda õigesti kasutada. Anonüümsete Alkohoolikute ja veel 12 astme programmi poolt kasutatud kirgas palve peegeldab seda seadust. "Jumal kingi mulle selgust vastu võtta asju, mida ma ei saa muuta, julgust, et muuta asju, mida suudan ja tarkust nende vahel vahet teha." See palve on toodud Buddha kirjutistest. 30. Andestamise seadus. See seadus töötab koos teistega arvestamisega ja nägemisega, et kõik on armastus, nii võidakse tunda ülevat võrdseks saamise tunnet
*Samas: „omitting sanc-tions and pealties makes the code appear to be self-serving and focused on protecting the economic intrests of the professionals rather than the interests of the public“ *Küsimus eneseregulatsioonist: professioon seab normid ja sanktsioonid iseseisvalt ja jälgib nende toimimist. Vastutus *Kompleksne mõiste *Responsibility -Vastutus kõige üldisemas tähenduses 5 -Viitab vastutusvahekordadele: kes on mille eest vastutav -Igaüks vastutab enda otsuste ja tegude eest ________ Meediaväline: kodanike blogid, meediakriitika sotsiaalmeedias, kommentaarid, meediauuringud, vabakond, meelelahutuslikud vormid. Internet pakub laias valikus ja madala hinna eest erinevaid võimalusi, kus arutada meedia tugevuste ja nõrkuste üle- blogid, kommentaarid, sotsiaalmeedia jne. Seepärast on meediavälise kriitika osatähtsus meedia vastutusel hoidmiseks suurenenud. Blogid on väga-väga populaarsed
enne räppi ja "blaxploitation" filmidele(mustanahaliste kangelastega gängsterifilmid) mustanahalised: "kui me oleme inimesekäsitlusest väljaspool, siis mis õigus on õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta. "robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad. Mõjukas, inspiratsioon mustanahaliste jaoks. "Me ei suhestu teie loodud ajalooga, vaid loome omale uue sünteetilise ajaloo
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM EESTI NOORTE SUHTUMINE SATANISMI Uurimistöö Koostaja Laura-Liis Sisask 11. B klass Juhendaja Liivi Reinert Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Satanismi levik Eestis algas möödunud sajandi kaheksakümnendate lõpus, üheksakümnendate alguses. Laiemalt hakkas satanism tuntuks saama kalmisturüüstamistega, mis said alguse üheksakümnendatel. Sellest ajast saati tuntakse ja teatakse sataniste kui kindla välimuse ja iseloomuga inimesi. Nende riietuses on peamised rõhutatud värvid punane ning must. Neid seostatakse salaalkoholi ja narkootikumide müümise ja tarvitamisega. Satanismi ja satanistide vastu on võideldud ajast, mil nad hakkasid levima. Kasutan oma uurimistöö informatsiooni allikaks internetiavarusi, sest raamatukogudes on ka
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k�
annaabi.ee 
