TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES…………………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..11 2 SISSEJUHATUS Piirideta maailm, kapitalismi võit kommunismi üle ning Ameerika Ühendriigid, kui maailmariigi ja kapitalismi kantsi on viinud tänapäeva maailma selleni, et ka firmad on üle kogu maailma saanud ilma suuremate probleemide
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida
1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot kasutada isiklikes huvides
Raamatute ja ajalehtede tekkega oli võimalik rahvusriikide teke. Kommunikatsiooni vormi muutus muudab inimese taju maailmast. Teatavad kommunikatiivsed eesmärgid, vajadused või tarbimisviisid nt informeerimine, meelelahutus, haridus. Tehnoloogiad, mis võimaldavad avalikku kommunikatsiooni paljudega pika vahemaa tagant. Ühiskondliku korralduse vormid, mis annavad oskused ja reeglistiku tehnoloogiate kasutamiseks laiemas sotsiaalses kontekstis. 6. Trükimeedia areng: poliitiline ajakirjandus Üks ajalehe tavalisemaid vorme on parteipoliitiline ajaleht, mille eesmärgiks on aktiviseerida, informeerida ja organiseerida. Parteilise pressi ideel on isegi kahanenud vormis demokraatlik roll. Ajaleht ei sõltu tavaliselt riigivõimust, on professionaalselt valmistatud, tõsise sisuga ja püüab kujundada arvamusi. Lehe unikaalsus seisneb lugejate köitmises partei pooldamise alusel, taotluses esindada kildkondilkke huve ja mobiliseerivas funktsioonis parteiliste eesmärkide saavutamiseks
TARBIJASUHTED tarbija peab jääma rahule juba esimesel kokkupuutel firmaga. AVALIK TÄHELEPANU firmat puudutava teabe tasuta kajastamine massiteabevahendites,mille algatajakseipruugi firma ise olla. REKLAAM tasuline firma toodete ja teenuste tutvustamine. MÜÜGITOETUS soodusmüügid, loteriid, kupongide kasutamine KOMMUNIKATSIOON organisatsioonisisene ja väline. Teadetetahvlid, koosolekud, e-mail, ajakirjandus, TV. SPONSORLUS vahend mõjutamaks inimesi,kes huvituvad spordist, kunstist või kespooldavad heategevuslikku käitumist. SUHTED MEEDIAGA . Suhetes meediaga on oluline: a)valida hoolikalt infot, mida kasutatakse uudistes ja ülevaadetes b)nõustuda telefoniintervjuude andmisega c)korraldada pressikonverentse,kui edastatav informatsioon on piisavalt tähtis d)kohtuda ühe ajakirjanikuga,mille tulemusel valmib põhjalikum lugu
edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu inimlik kontakt toob osapooltele nii füüsilise kui ka vaimse heaolu. · Arvamuse mõjutamine kuna teise inimese arusaamine ei pruugi tähendada tema arvamusega nõustumist, siis võib see inimene proovida teist poolt oma arvamuse õigsuses veenda. Veenmine toimub aga ainult inimkommunikatsiooni abil. · Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised
INIMKOMMUNIKATSIOON 1.Mis on inimkommunikatsioon?nimkommunikatsioon on: võime luua ja kasutada sümboleid,ühise arusaamise loomine inimeste vahel. 2.Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus?Tähtsus on et annab meile füüsilise heaolu, aitab meil end määratleda(ühiskonnas, sõprade seas jne) ning tähtis on ka tööalane kommunikatsioon. 3.Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?Väljunditeks on arusaamine, heaolu labi inimliku kontakti, arvamuse mõjutamine, inimkommunikatsioon aitab kaasa inimsuhete paranemisele läbi positiivse usaldusliku kliima, kommunikatsioon suunab meid tegutsema. 4.Millised sõnumid on verbaalsed?Verbaalsed sõnumid: sõnad, laused ja nende tähendus tõlgenatuna keelekasutuse reeglitest, hetke konteksist, vastavalt oma kultuuriruumi arusaamadele. 5.Millised sõnumid on mitteverbaalsed?Mitteverbaalsed sõnumid= mittevokaalsed. Nendeks on nt kehakeel, näoilme,
avatus, Empaatia 66. Mis iseloomustab alla suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Informatsiooni kaotsiminek ja moondumine, Liiasus 67. Mis iseloomustab üles suunatud kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Vastuvõtlikkus 68. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Ülesannete koordineerimine, Probleemide lahendamine, Informatsiooni vahetamine, Konfliktide lahendamine 69. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? ... loodus ei salli tühja kohta... kõige kohta ei teki kunagi ametlikku informatsiooni 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Meedia, Auditoorium, Kommunikatsiooni allikas, Tagasiside 71. Milline on uute kommunikatsioonitehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? Kiirus, Maht, Visuaalsus AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine? Veenmise eesmärgiks on panna kuulajaid tegema seda, mida sina tahad, et nad teeksid. 2
meedia ja poliitika kokkusulamine on toonud kaasa pseudosündmusi, mis toimuvad ainult ajalehe vahenduse pärast. Ajakirjanduse ideaaliks peaks olema pseudosündmuste vältimine. 2. Teiseks saame sündmusi liigendada rühmadesse oodatavuse ja varjatuse alusel: oodatavad ja ootamatud sündmused; ise avalikuks tulevad sündmused ja varjatud sündmused. 3. Kolmandaks, ühiskonnaelu jagatakse tavaliselt valdkondadeks: poliitika, majandus, kultuur jne. ajakirjandus ei käsitle neid kõiki, vaid ainult valitud valdkondi. Leht on määratud erinevatele inimestele, kes huvituvad erinevatest valdkondadest. 4. Neljandaks, mõelda tuleb sellele, kuidas valida sündmusi tänasesse lehte. 5. Viiendaks, uudissündmuste valimisel ja sündmuste tegelaste esitlemisel võib tekkida mitmeid eetilisi probleeme. Pseudosündmused On võimalik anda sündmuse omadused, mille esinemisel tasub kindlasti kontrollida, kas tegu
See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav. Kohalikud tingimused annavad veel hulgaliselt variatsioone. Leiutised ja uuendused on Gutenbergist alates levinud ühelt maalt teisele järjest kiiremini. Eestisse jõudis trükikunst ligi 200 aastat pärast selle leiutamist. 18.-19.
Eetika On olemas seadused, mida peab järgima. Meediat käsitlevad otseselt: reguleerivad informatsiooni levi, ringhäälingu tegevust, reklaami esitamist meedias, autoriõigusi, isiku eraelu kaitset jne. On olemased üldised eetikapõhimõtted, mida järgib ühiskond ja kultuur, milles ajakirjanik elab. Eesti ühiskond on korporatiivne ja isiklikud suhted määravad selles, kes ja mida endale lubada saab, ilma et ajakirjandus kära tõstaks. Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on
palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama Liberaalne heaolumudel (USA)- riigipoolne jääkfinantseerimine, kehtib ütlus ,,iga üks on oma õnne sepp", riigi ül ei ole pakkuda heaolu vaid tagada head tingimused ehk tagab konkurentsi ja kõrge tööhõive edukaid ei karistata maksudega. 2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete
organisatsioonis(vastuvõtlikkus: ...tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitja-kaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; K-kuulujutud, t-tähtsus, e- ebamäärasus, k-kriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107
tahet ja vastastikku mõistmist o ja tema sihtgruppide vahel. Seitel. Eesmärk: harmoniseerida organisats D. Bates- 1990-ndate lõpp- ülevaade euroopa sk identiteediuuringud, eristumine ameerika sk-koolkonna siseseid ja väliseid suhteid nii, et organisats naudiks nii sihtgruppide heatahtlikkust , stabiilsust ja pikka iga. seisukohtadele. SK-ga seotud valdkonnad: turundus, reklaam, propaganda, ajakirjandus. Kasutat sarnaseid komunikats Ajalugu: 1800 e.m.a Sumeris info edastamine vaadete v tegevuste mõjutamiseks- bülletään. 17 saj. am-s tehnikaid. bülletään „new wnglandś first fruits“-avalikkuse huvi tekitam raha kogum. Athos-auditooriumi viimine emots. Seisundisse; logos- argumendid ja nendest tuletatud järeldused. Uudelepp- A
Antud küsimus on oluline, kuna tihti otsustavad inimesed ,kelle poolt hääletada ,alles valimiskabiinis. Põhjuseks võib olla see , et poliitikud annavad, kas liiga kasutud tagasisidet valijatele või see, et poliitikuid ei kajastata piisavalt või siis puudub usalduse tekitamine valijas. Ei saa aru! Valiti kolm uurimisallikat: Delfi, Äripäev ja Postimees. Valituks osutusid need kolm meedia väljaannet seetõttu, et esindatud said kollane ajakirjandus, usaldusväärseim leht ning tavaline igapäeva uudiseid kajastav ajaleht. Ajaliselt uuriti 2011. aasta Riigikogu valimistele eelnevat aega, täpsemalt 28.veebruar-5.märts. Huvi pakkusid kõik artiklid, mis olid poliitikaga seotud sellel ajavahemikul ning andsid edasi infot, mis soodustas valijatele valimise lihtsustamist. 10 3 Uurimustulemused 3.1 Sekundaarandmete analüüs
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
..tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt)? 103. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis(eesmärgid, barjääride vähendamine: suurem rõhk organisatsiooni kui terviku efektiivsusele, tihedam suhtlemine, sagedane rotatsioon, võitjakaotaja situatsioonide vältimine)? 104. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? 105. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad(K=t*e*1/K; Kkuulujutud, ttähtsus, eebamäärasus, kkriitiline meel)? 106. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki(auditoorium, kommunikatsiooni allikas, tagasiside .../... sõnumite valikut mõjutavad tegurid: majanduslikud, seadusandlikud, tähtajad, eerika, konkurents, uudise väärtus, tagasiside , sõnumite voog: vahetule meediakanalitest, arvamusliidrite kaudu , auditooriumi aktiivsus? 107
*Vastuvõtlikkus... tahe vastu võtta sõnumeid altpoolt 110. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? *Eesmärgid*Barjääride vähendamine 111. Mis juhtub informatsiooniga liikumisel mööda organisatsiooni hierarhianivoosid? Sõnum võib teiseneda, muutuda *Tasandamine... osa detaile jäetakse ära*Teravdamine... osa detailidega liialdatakse*Kohandamine... kohandatakse oma nägemusega 112. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? K = t * e * 1/k*K - kuulujutud*t tähtsus*e ebamäärasus*k kriitiline meel 113. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Auditoorium*Kommunikatsiooni allikas*Tagasiside 114. Milline on uute kommunikatsiooni tehnoloogiate mõju inimkommunikatsioonile? *Informatsiooni levimine*Arvamuse mõjutamine*Õppimine läbi rollimudelite*Vägivald meedias AVALIK ESINEMINE 1. Mis on veenmine
mis tulevad altpoolt. 68. Mis iseloomustab horisontaalset kommunikatsiooni suures organisatsioonis? Horisontaalse kommunikatsiooni puhul on oluline ülesannete koordineerimine, probleemide lahendamine, info vahetamine ja konfliktide lahendamine. Samuti on tähtis nn. suhtlusbarjääre vähendada, mis paneb suurema rõhu organisatsiooni efektiivsusele, tihendab suhtlust, toimub sagedane rotatsioon ja kaob võitja-kaotaja filosoofia. 69. Mis on kuulujutud, miks ja kuidas need tekivad? Kuulujutud on mitteformaalse info põhjal tekkinud arvamused, mida igaüks mugandab vastavalt oma tahtele. Kuulujutud sõltuvad kuuldu tähtsusest, ebamäärasusest ja kuulujuttude edasiandjate kriitilisest meelest. 70. Mis iseloomustab massikommunikatsiooni kui inimkommunikatsiooni liiki? Massikommunikatsioon toimub kas vahetult meediakanalitest või arvamusliidrite kaudu ning selle tagajärjeks on info laialdane levimine, arvamuste mõjutamine, õppimine läbi rollimudelite ning vägivald meedias. 71
massimeedia. Toimetajad, reporterid jne. valivad välja probleemid ja siis kes neid arutama hakkavad. Eestis nt Mida teie arvate. Puutepunkt, pealtnägija, ärapanija, avameelselt, võsapets. Seega sotsiaalsete liikumiste aktivistid, vedajad, ametühingu liidrid, teadlased ja massimeedia kõige tavalisemad näited nõudlejate kohta. Inimeste kohta, kes püüavad avalikkust veenda, et mingeid tingimusi tuleks käsitleda sotsprobleemina ja nendele tingimustele peaks reageerima. Publik kellele nõue on suunatud. Mingis mõttes vüib nõudlemist nimetada marketingi tegevuseks. Kui soovite nõuelda, peate mõtlema, kellele see on suunatud. Pealtnägija vaatajad ilmselt võsapetsi ei vaata. Nõudlemisturg on kus sotsiaalprobleemide pakkumine ületab nõude. Nõudlejad võistlevad publiku pärast. Esmajärjekorras muretseme probleemide pärast kus probleem puudutab meid tööpuudus, kus meil mõni tuttav töötu
.......................................... 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2
Dominante koalitsioon? Kaasaenge organisatsioon? Kujunemisloo rõhuasetus Peamiselt läbi ameerika suhtekorralduskoolkonna seisukohtade,sest: - Euroopa suhtekorralduse aktiivsed identiteediuuringud ja oma eripära otsimine, eristumine juurdus aktiivselt alles 1990ndate lõpus- D. Bates'i ülevaade; - Terviklik ülevaade euroopa suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused Eellugu · Informatsiooni edastamine vaadete või tegevuse mõjutamiseks alates varajastest tsivilisatsioonidest- 1800e.m.a. kasutati Sumeris bülletääni, niisutama, põlluhiirteda võitlema,saaki koristama. · Kreeklased kirjutasid rahva tahte olulisusest, roomlased võtsid kasutusele väljendi vox popili, vox Dei, · Bernays: kolm peamist suhtekorralduse elementi on sama vanad kui tsivilisatsioon: - Inimeste informeerimine - Inimeste mõjutamine
Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus -Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist -Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
süsteemil toimida. Diplomaatia on ka kui riikidevaheline rahumeelne suhtlus, mille peamine eesmärk on vältida sõja tekkimist (21. sajandil vähemalt) •Sunnidiplomaatia – ähvardamise või konkreetse tegevusega teise rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis –Natsi-Saksamaa väljaheitmine Rahvasteliidust •Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine. Samuti rahaline toetamine –Iirimaa, Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt •Kriisidiplomaatia – Konkreetse pingelise olukorra lahendamisele suunatud rahvusvaheliste toimijate vaheline suhtlus –Ukraina kriis –Tippkohtumised pärast 9-11 •Tippkohtumise diplomaatia – suurt hulka riike kaasav kohtumine. Suurriikide kohalolu. Nn summit’id –G7 ja G20 kohtumised. ÜRO julgeolekunõukogu koosolek
eelmine lõik, paljud sihtgrupid kattuvad tootjafirmaga) · mittetulundusorganisatsioon (ühingud, liidud, sihtasutused jne) liikmed, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, organisatsiooni programmide osalised, ajakirjanikud, riigiorganid jt · riiklik institutsioon (ministeerium, amet vms) organisatsiooni töötajad, kodanikud, kelle osutatakse avalikku teenust, valitsus, parlamendiliikmed, poliitikud, ajakirjandus, mitmesugused ühiskondlikud organisatsioonid jt · haridusasutus organisatsiooni töötajad (ennekõike õpetajad), õpilased, potentsiaalsed õpilased, õpilaste vanemad, sponsorid, potentsiaalsed sponsorid, kohalikud elanikud, riiklikud ametid, valitsus, parlamendiliikmed, kohalik omavalitsus, arvamusliidrid jt · kultuuriasutus organisatsiooni töötajad, nn kliendid (nt muuseumi külastajad, orkestri kuulajad
õigusi kõikidele inimestele, siis Euroopas tõlgendatakse liberalismi põhiliselt majandusvabadustest lähtudes ning liberaalseks peetakse poliitikut, kes ei poolda piiranguid majanduses (maksud ettevõtlusele, tollipiirangud, piirangud vabale konkurentsile). Liberalismil on 3 peamist dimensiooni: 1) Moraalne- elu, vabadus, väärikus 2) Poliitiline- hääletus-, osalus-, sõnavabadus 3) Majanduslik- individualism, vabaettevõtlus 14.-15. sajandil tähendas liberaal vaba inimest, kellel pole senjööri. Hiljem laienes isikliku vabaduse mõiste ka kõne- ja mõttevabadusele. 18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18
2 Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; vähemuste õigustega arvestamine Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond (ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mille moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised) ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia tugisambad: Rahva suveräänsus Valitsemine valitsetavate nõusolekul
ennekõike negatiivsetena, tuuakse välja, et tehnoloogilised arengud nagu kehasse siirdatavad mikrokiibid, superarvutid või Maad ümbritsevad satelliidisüsteemid võivad viia senitundmatute arenguteni. Selle suuna teoreetikud on näiteks Herbert Schiller ja Jacques Ellul. Tehnoneutralism Tehnoloogiasse suhtutakse neutraalselt, võimalik isegi, et eitatakse tehnoloogia rolli ühiskondlikes muutustes. Tehnoloogia iseenesest ei ole TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon hea ega halb. Tehnostrukturalism Näeb tehnoloogias ennekõike toodet või produkti, mis käib kaasas ühiskonna arenguga ja on osa laiemast sotsiaalsest kontekstist. Tehnostrukturalismi põhimõtetest annab ülevaate Joonis 1, mis näitab, kuidas tehnoloogia on ühiskondliku arengu üheks komponendiks või üheks vahendiks, kuid selle areng ei ole omaette eesmärgiks. Joonis 1: Joonis annab ülevaate tehnoloogia ja ühiskondliku arengu vahelistest võimalikest seosest
õigusemõistmise autoriteedi erapooletuse säilitamiseks."2 Lisaks võib Euroopa inimõiguste konventsioonist välja tuua artikli 10, mis samuti reguleerib sõnavabadust ,,Igaühel on õigus öelda ja kirjutada seda, mida ta mõtleb, ning edastada ja saada teavet. See õigus hõlmab ka ajakirjandusvabadust".3 Tegemist on demokraatliku riigi ühe olulisima vabadusega. Valitsevatel jõududel on alati huvi teisitimõtelejate arvamust maha suruda. Sõnavabadus on demokraatia vältimatu eeldus. Lisaks demokraatlikule komponendile on sõnavabadusel ka eneseteostuslik külg- eneseväljendamine on üks võimalus ennast teostada. Kunstiline eneseväljendamine on kaitstud nii § 38 ,,Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad" kui ka § 45 alusel. 1 Eesti Vabariigi põhiseadus. 2 Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvenstioon. RTII, 01.04.1996, 11/12, 34 3 EIÕK 3
auditoorium, mille käitumist loodetakse ette aimata ja kes ütlevad, kuidas järgnevatel aastatel telekat vaadatakse. Enam ei tehta noorteprogramme vaid nooruslikke programme. Teeme programme inimestele, kellel ei ole palju kohustusi (nii ütles BBC noortesaadete peatoimetaja Janet Street-Porter Seega noored ise defineerivad ennast mitte selle järgi, ,,kes" nad on, vaid selle järgi ,,kus" nad on (Turkle 1986) meediakasutamine, reisimine, millised peod. ,,Pinballis oli rõhk pallil, praeguses pacmanis oled sa suu" ehk meedia haarab noori palju rohkem endasse. Ja oluline on, et noored tõepoolest identifitseerivad ennast, see on nähtav, see on protsess. ,,Loomulik" ja ,,orginaalne" ei ole inimese sisene omadus, igaljuhul mitte nende jaoks. See asub kuskil väljaspool. Noored ise tahavad olla produktid, leiutada endale järjest uusi kasutusi ja konnotatsioone.
on kuulda ja näha uudise rääkijat, sageli ka hetkel olulist, kohapeal toimuvat. Ajaleht on armastatum meedium, ta on ikka kuulunud eestlaste igapäevaellu. Värsked uudised hommikukohvi kõrvale, erutavad reportaazid maailma eri paigust, tuntud ajakirjanike mõtlemapanevad arutlused - kõike seda vajame ka tänapäeval. 6 Nagu TV ei hukutanud raadiot ja film teatrit, ei sureta ka arvuti ajalehte , olen veendunud. Niisugust keelt, missugust kasutab ajakirjandus, kasutab ka suur osa meist. Seepärast arvan, et keelekasutusest lähtuvalt julgen kõige enam usaldada raadiot, Vikerraadiot ja televisiooni, Eesti Televisiooni. Kahjuks on ajaleht, räägitakse, et eriti viimasel ajal, muutunud liialt kõnekeelseks ja nn kollasekski. Ajakirjanduse jagunemine nn kvaliteetajakirjanduseks ja meelelahutusajakirjanduseks on ilmne. 6 K. Kask, Trükiajakirjandus. - Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 63.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
