MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-E-P-par MILLISED ON INIMESTE SPORTIMISE EELISTUSED JAANSONI TERVISERAJAL Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas Pärnu 2009 SISUKORD Millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal SISSEJUHATUS Vaatluse eesmärgiks on uurida , millised on inimeste sportimise eelistused Jaansoni terviserajal Pärnus.Uurimus viidi läbi selletõttu,et näha ,mis sorti füüsilist tegevust inimesed eelistavad vabal ajal harrastada.Varasemalt pole sellist vaatlust läbi viidud.
Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat objekti (mis ja missugune on see fenomen, nähtus või sündmus, mida uurime?) Selgitada välja uuritava fenomeni seoseid teiste fenomenidega, selle põhjusi (miks sündmus või nähtus on selline nagu ta on?) Prognoosida võimalike tuleviku arenguid (kuidas sündmus või nähtus edasi areneb?) TEOORIA (kr.k. – vaatlus, uurimus, õpetus) ♥ Inimtegevuse spetsiifiline valdkond ja selles valdkonnas toimuva tegevuse tulemus, mis kujutab endast ideede, vaadete, kontseptsioonide, seletuste, õpetuste kogumit ümbritsevast tegelikkusest. Mõttelise konstruktsioonina T. vastandub praktikale, kuid samas on sellega tihedas ja orgaanilises ühtsuses (Babbie 2004) ♥ Tõeste teaduslike teadmiste vorm, mis annab ühtset ettekujutust ümbritseva tegelikkuse seadusepärasustest ja objektide iseloomustustest
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID..................................................................................
väärtuste korral esineb kõrvalekaldeid. G.T.Fechner kasutas stiimuli ja subjektiivsete tajuhinnangute vahelise psühhofüüsikalise suhte kindlakstegemiseks kaudset meetodit, tuletades seose: y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). 26. Süstematiseeritud ja süstematiseerimata vaatlus. Loomulik vaatlus ja eksperimentaalne vaatlus. Formaliseeritud (süstematiseeritud) huvipakkuvate nähtuste kriteeriumid määratletud enne vaatlust Süsteem (kategooriad) registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata) kriteeriumid pole enne määratletud registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult olulised tunnused määratletakse alles pärast vaatlust / vaatluse ajal Loomulik vaatlus
nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria ning milline on selle roll teaduslikus uurimises. Kuidas erinevad teooria roll kvantitatiivsetes ja kvalitatiivsetes uurimustes. Kõige
Uurimisstrateegia ja üksikute uurimismeetodite valik sõltub valitud uurimisülesandest ja uurimuse probleemist. Kvalitatiivne uurimus · Uurimus on tervikut haarav teadmiste hankimine, andmed kogutakse tegelikus olukorras · Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest · Kasutatakse induktiivset analüüsi järeldamine üksikult üldisele · Andmete kogumisel kasutatakse kvalitatiivseid meetodeid (intervjuu, vaatlus, dokumentide analüüs) · Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimina · Uurimuse kava kujuneb uurimise käigus · Juhtumeid käsitatakse kui ainulaadseid, vastavalt sellele tõlgendatakse ka andmeid Kvalitatiivne naturalistlik (millegi jälgimine) andmete kirjeldamine (andmed enam sõnad ja pildid kui numbrid) tegelemine progressiga ei otsita andmetest tõendeid hüpoteesidele, mis püstitatud enne uuringut
1) Traditsiooniline etnograafia. 20 saj algus II ms algus. Esimesed etnograafid, sotsiaalantropoloogid, Malinowski. Positivism, funktsionalism. Kaugete kultuuride ,,objektiivne" kirjeldus lääne inimesele. Chicago Ülikooli sotsioloogid arendavad linna-etnograafia ja interpreteeriva sotsioloogia 2) Modernism. II maailmasõja järgne aeg 70ndad. Positivistlik realism ja naturalism vaatlus kui dokumenteerimise viis. Loovus, püüd töötada välja kvalitatiivsete uurimusmeetodite formaalseid näitajaid: arendada kvalitatiivsed meetodid, mis vastaksid traditsioonilise teaduse nõuetele (valiidsus ja reliaablus). Teadusliku uurimise eesmärk: maailma avastamine, kogetud reaalsuse fikseerimine. Osalusvaatlus eesmärk fikseerida, mida näed, mida kuuled. 3) Ähmased zanrid (blurred genres). 1970-1986. Zanrite, teooriate paljusus. võimalikult
Kvantitatiivset ehk jäika ja mingis mõttes külma uuringut võiks võrrelda lääne meditsiiniga: patsient otsekui jaotatakse suure hulga kitsa eriala tohtrite vahel analüüsimiseks. Kvalitatiivne ehk pehme ja soe uuring meenutab oma holistlikus lähenemises ennemini idamaist arstiteadust. Kui kvantitatiivne uuring võtab looduteaduste eeskujul fookusesse sageli üsna meelevaldselt eristatud tõelisuse killu või selgelt eristatva lõigu elust, siis kvalitatiivset uurimust huvitab märksa enam elu ise, mis numbrite ja terminite keeles üleantuna minetab midagi olulist oma konkreetsusest ja rikkusest. (Kidron 2008: 35) 2 KVALITATIIVNE UURIMISVIIS Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas tervet erilaadsete uuringutüüpide kogumit. Kvalitatiivsete uuringute täpne defineerimine on keerukas ning kirjanduses võib kohata mitmesuguseid määratlusi. Mina valisin Denzin´i ja Lincoln´i definitsiooni, milles rõhutavad järgmisi momente:
h) tulemuste interpreteerimine; i ) uurimisaruande (artikli) koostamine. 2.2. Kirjanduse ülevaate koostamine. Kuidas lugeda teaduslikku artiklit. Kirjanduse ülevaate koostamine on eelduseks iga uurimuse läbiviimisele. Pärast idee tekkimist ja hüpoteesi sõnastamist tuleks koguda võimalikult palju infot selle kohta, mis on seni antud probleemist uuritud/teada. Kasulik on see a) leidmaks, kas ja kuivõrd üldse on probleemi uuritud? b) saamaks ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia. ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 kategooriasse: 1) käsiraamatud, kogumikud; 2) teaduslik perioodika /ajakirjad/ a) ülevaateartikleid sisaldavad; b) empiirilisi uurimusi kirjeldavad 3) referatiivajakirjad, sh. elektronversioonid (Psychological Abstracts e. PsycLIT; Current Contents; Social Science Citation Index jm), 4)referatiivandmebaasid/arvutiandmebaasid (PsycINFO; ERIC; PsycARTICLES jt. PsycINFO refereerib umb 2400 ajakirja, ulatudes tagasi 19.saj.) http://www.apa
Intervjueerija peab eelnevalt tutvuma intervjueeritava tegevusvaldkonnaga, tema vaadete ja tõekspidamistega. Oluline on ka hea suhtlemisoskus ja kuulamisosakus, sest mitte alati ei ole intervjueeritavad valmis oma seisukohti ja ennast avama. See kui palju ta endast ja oma tõekspidamistest räägib, sõltub paljuski sellest, kui vahetu ja hea kontakst tekib intervjuu ajal. Kasutada sooja, sõbralikku ja julgustavat hääletooni Usutlusega kaasneb alati ka usutletava vaatlus, need andmed tuleb küsitluse käigus samuti fikseerida, sest inimese miimika ja keha keel (liigutused) näitavad tema vastuste väärtust, nende tõelisust. Usutlus nõuab pikemat aega. Usutlevaga parema kontakti saamiseks tuleb eelnevalt ennast kui küsitlejat tutvustada ja selgitada eesmärke, milleks uurimust teostatakse ja millises laadis, millest tuleb juttu, mis eesmärgil küsitlust teostatakse. Intervjuu negatiivsed küljed :
Konkreetse uurimuse konkreetne eesmärk on kas leida vastus teaduslikule küsimusele või lahendada teaduslik probleem. Uurimisteema on oliliselt laiem mõiste kui uurimisprobleem. Uurimisteema on nähtus või teema, mida uuritakse. Liikudes uurismisprobleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. Uurimisteema Uuritav probleem 9. Hüpoteesi olemus, püstitamine, näited. Hüpotees kujutab endast probleemi üht oletatavat võimalikku lahendust. Hüpotees ont eaduse teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev teaduslik oletus. Hüpotees on teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse või muu kohta. Hüpotees võib olla ka väide, mida ei ole tõestatud. Igat hüpoteesi on vaja kontrollida. Hüpoteesi püstitamine on uurimustöö loov faas, mõtlemise resultaat, mille puhul uurija kujutab endale ette
samuti teiseneda või muutuda aja jooksul. Uurimistöö käik: 1) Uurimisteema valimine 2) Uuritav probleem 2a) Probleemi esitamine 3) Uurimisplaan 4) Mõõtmine 5) Andmed 6) Valim/vastajad 7) Analüüs 8) Kirjutamine (aruande/väitekirja lõpuleviimine) 9) Tegevused Liikudes üldiselt uurimisteemalt uuritava probleemi juurde, esitatakse spetsiifilisem küsimus. UURIMISKÜSIMUS Uurimisküsimus selgitab, miks üldse on vaja uurimust teha. Uurimisküsimuse valimise põhjused: Uurimisküsimuse tüübid: · teoreetiline tähtsus · kui palju -> küsimustik · praktiline tähtsus · kes -> küsimustik · küsimuse uuritavus · mis -> küsimustik · uue info leidmine · kus -> küsimustik
Turundusuuring · Turu loodetav suurus tulevatel aastatel. Ülejäänud etappidega on juht seotud oluliselt vähem, kui uurija. 5. ANDMETE KOGUMISE MEETODID Tarbijatega suhtlemisel on võimalikud mitmed andmekogumise viisid, mille valik oleneb eesmärgist, finantsseisust ja kohast. Mõned neist on näiteks isiklik küsitlemine (intervjuu), telefonitsi küsitlemine, posti teel küsitlemine ning vaatlus. 5.1. Vaatlus. Kulukuse ja väärtuse poolest kõige madalamal kohal asub vaatlus. Philip Kotler ütleb, et vaatlus võib anda vihjeid ning olla abiks turu-uuringu läbiviimisel, kuid tavaliselt ei saada selle abil olulisi ja süstemaatilisi teadmisi. Seda meetodit kasutatakse sageli just abistavana küsitluste ettevalmistamisel. Vaatluse objektiks võib olla tarbija käitumine kaupluses, sööklas, näitusel või tema reageering reklaamile.Vaatlusi on kahte liiki: osalusvaatlus, kus
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
Vali neist üks ja kirjelda. 13. Muuseumitöötajad hindavad näituse eksponaatide populaarsust: ühe eksponaadi juures mõõdavad klaasile tekkinud sõrmejälgede kogust ja teise juures mõõdavad vaiba kulumist. Milliste hindamistega on tegemist? Tegemist on vaatlusega: füüsiliste joonte ja parameetrite mittesekkuv registreerimine kulumine ja kuhjumine. 14. Milliste vahenditega saab vaatleja mõju vaatluse puhul vähendada? (loetelu oli) Laboratoorne vaatlus ja naturalistlik vaatlus. Vaatlus annab infot selle kohta, kas inimesed käituvad nii, nagu nad ütlevad. Vaatluse puhul: võib see olla varjatud või avalik; vaatleja saab tegevustes osaleda või mitte; võib see toimuda standardiseeritud vaatlusskeemi järgi või olla paindlik; võib keskkond olla loomulik või spetsiaalselt kohandatud (laboris); võib objektiks olla uurija ise (enesevaatlus) või teised. 15. Milliste meetoditega saab mõõta põhjuslikku seost?
MAINORI KÕRGKOOL Ettevõtluse Instituut Juhtimise kõrvaleriala Oksana Bondarenko Deniss Vaskin OSTMISEL TAGASIANTVA RAHA KONTROLL POODIDES Vaatlus Juhendaja: Jüri Uljas, Ma Tallinn 2011 SISUKORD Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh 2 Oksana Bondarenko, Deniss Vaskin JU-2-joh Alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro. Eurole üleminek ei peaks muutma inimeste igapäevaelus põhimõtteliselt midagi muud, kui et üks vääring asendub teisega. Tegemist ei ole mitte rahareformi, vaid rahavahetusega. Kuid teiste riikide
tüdrukud. Millisel järgnevatest juhtudes saavad tüdrukud poistega võrdselt hästi hakkama a) kui neile öeldakse enne, et antud eksami puhul ei ole soolisi erinevusi täheldatud; b) kui neile öeldakse, et naised teevad seda rasket eksamit paremini; c) kui neile öeldakse, et poistel tuleb see eksam enam vähem alati paremini välja? Teaduslik meetod Defineeri probleem! Avalda järeldused! Tutvu taustaga! Pane paika hüpotees! Analüüsi tulemused ehk tee järeldused! Otsusta, kuidas hüpoteesi tõestada! Vii läbi uurimistöö ehk Analüüsi andmed ehk tõesta hüpotees! saa tulemused! Hüpoteeside kontrollimise meetodid - vaatlus Vaatlus võimaldab uuritava nähtuse kirjeldamist. Eristatakse: Osalusega vaatlust kasutatakse, kui uuritavad muudele meetoditele hästi ei allu. Subjektiivsuse oht on siin väga suur.
kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse agressiivne avalikkus. • Neutraalsus. Teadus pole kellegi huvides. Võrdlus: teadus-religioon-poliitika-talupojatarkus! TEADUSLIK MÕTLEMINE • Teaduslikud faktid ja teooriad • Induktiivne ja deduktiivne lähenemine
uuritakse korduvalt teatud ajaperioodide järel • Samad uuritavad, meetodid; või ka erinevad (nt üks kohort) PLUSSID: • Võimaldab uurida muutusi aja jooksul • Head just arengu uurimiseks • Individuaalseid erinevusi saab uurida MIINUSED: • Aeganõudev • Kallis • Enamasti väike valim • Suured kaod perioodi jooksul • Tulemuste üldistamisprobleemid VAATLUS Mida väiksem laps seda enam Näeb tegelikku käitumist Kaks põhitüüpi: Struktureeritud vaatlus • Mingi spetsiaalselt ettevalmistatud olukord • + Kontrollitud tingimused (nö laboratoorne vaatlus) • + Palju uuritavaid samades tingimustes • + Saab võrrelda • - Mitte-loomulikud tingimused • - uuritav teab, et teda uuritakse Loomulik vaatlus • Uuritakse tavalises, loomulikus keskkonnas, igapäevaelu tingimustes • + Näeb loomulikku käitumist • + Häirib kõige vähem lapse igapäevatoimetusi • + Saab uurida
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................
+ pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab mingit
1. Küsitlusmeetod. Ankeetide tüübid. Küsimuste tüübid. Levinumad andmete kogumise meetodid infoteadustes on (ankeet)küsitlused, intervjuud, rühmaintervjuud ehk-arutelud, dokumentide analüüs, vaatlus. Küsitluseks nimetatakse andmekogumise meetodit, mis kasutab küsimustikke või intervjueerimist, et üles märkida vastajate sõnalist käitumist. See meetod on mitteeksperimentaalne, kirjeldav uurimismeetod. Küsitlus osutub vajalikuks, kui uurija soovib koguda andmeid nähtuse kohta, mida ei saa vahetult vaadelda, see sobib isiklike faktorite nagu arvamuste, hoiakute ja suhete uurimuslikuks analüüsiks, samuti põhjus-tagajärg suhte väljaselgitamiseks
1. Teadm.hankimine-a)olemas teadused teevad läbi 11. Hüpotees- on teaduse 17. Empiirilis-teoreetilised varjatud teadmised-võivad arengustaadiumid. teadaolevatel faktidel ja seadus- meetodid vaatlus uuritava sisaldada lünki, mõtlemine 7. Teadustöö tulemus-mõisted, tel rajan. tead.lik oletus. Teada- objekti omaduste ja seoste distsiplineerimatu ja kerge- teooriad, seletused olevatele faktidele toetuv, kuid fikseerimise ja regist. Süsteem. käeline, mis viib valede teat.nähutste kulgem.le. tõestamata oletus või ka väide. Võib toimuda nii looduslikes kui
Etnograafia – sõna „etnograafia” on pärit kreeka keelest ning mõiste tähendab inimeste ja rahvaste kultuuri süstemaatilist uurimist ning selle alaliikidena võiks käsitleda näiteks välitööd, osalusvaatlust ja juhtumiuurimust. Sotsioloogias on see üks põhilisi kvalitatiivseid metodoloogiaid, mis on läbi aastate keerulisemaks ja erinevalt määratletavaks arenenud. Etnograafia põhiline teistest metodoloogiatest eristuv tunnus on see, et etnograafia on otsene vaatlus ja uurija isiklik osalemine. Etnograafia eesmärk üldiselt on mõista inimeste käitumist nende loomulikus kultuurilises argielu keskkonnas. See uurimisviis on paindlik ning uurimise käigus võib fookus muutuda. Eesmärk saavutatakse uurija isikliku osalemise kaudu, olles vaatleja, kes õpib tundma uuritavat fenomeni, uurides tema päriselu toiminguid. Uurija eriliseks rollis etnograafilises uurimuses on õppija olek,
probleemidele, seob ta need teooriatega, püüab nende kohta koguda võimalikult palju andmeid ning neid andmeid süsteemselt analüüsida – Üks viisidest – ajakirjandus, kirjandus, filmid… – Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidel/nähtustele – küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise (nt. Skocpol’i, Stoker’i seisukohad siin). – Seos teooriatega – ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust – Andmete kogumine – on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikates, et ei tekiks kallutatuse ohtu. – Süsteemne analüüs – selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus • Mõlemad: – Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid – Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed • Ometi on väga olulisi erinevusi: – Erinev auditoorium • Ajakirjandus – laiem auditoorium
Miski, kus on olemas ka eelnevad ideed (teooria). Sotsiaalteaduslik uurimus Riigiteadusi loetakse sotsiaal-teaduste hulka kuuluvaks Üks viisidest ajakirjandus, kirjandus, filmid... Keskendub sotsiaalselt olulistele probleemidele / nähtustele küsimus uurimisprobleemist, need peavad kõnetama enamaid inimesi, kui uurija ise. Seos teooriatega ei ole teooriat, pole teaduslikku uurimust. Andmete kogumine on eesmärgistatud ja andmeid üritatakse koguda erinevatest allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine
4) leida sobiv juhendaja, 5) välja uurida, kas teema kohta on piisavalt informatsiooni ja kas uurimus on teostatav, 6) vältida, et teema on liiga piirav või tühine, et ei saaks oma loomingulisust näidata. (2004: 7174) Kui teema on valitud, siis tuleb seda tavaliselt piiritleda selleks, et väljaspoolne lugeja mõistaks projekti mõttekust ja uurija võimekust. Samal ajal peaks uurimisprobleem olema küllalt üldine, et see võimaldaks uurimust paindlikult teostada. Teemat tuleb piiritleda kui on määratud uurimuse lubatav pikkus ja kuna uurimused on mõeldud lugemiseks, siis tuleb kindlaks teha kellele kirjutatakse. Hea on meeles pidada, et kirjutada tuleks oma ala asjatundjatele, mille puhul oodatakse täpselt piiritletud teemat. Teema piiritlemiseks võib kasutada vaba kirjutamist, mõistekaarte, loetelusid, kuubimängu, grupis toimuvat ajurünnakut. Teemat on võimalik piiritleda ka eraldades uuritavast nähtusest
Kognitiivne perspektiiv Kognitiivsed protsessid: · Taju · Tähelepanu · Mälu · Infotöötlus · Mõtlemine Kognitiivsed faktorid: · Hoiakud · Veendumused · Väärtused · Järeldused Teadusliku uurimuse nõuded · probleemi formuleerimine · mõistete defineerimine · teaduslike meetodite kasutamine · andmete kontrollitavus (verifitseeritus) Sotsiaalpsühholoogia meetodid 1) Vaatlus Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur: · vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata
vaata üle oma uurimisküsimusi vastavalt nendele mudelitele/mustritele, mis tekivad tekstide alusel. Koonda tekstilõike ühte. Analüüsi mustrite regulaarsust ja varieeruvust. 8 Formuleeri võimalikud hüpoteesid. 9 Kontrolli usaldusväärsust ja põhjendatust, tuues välja hälbivaid juhtumeid, osalejate arusaamisi ja selgitusi. 10 Kirjuta läbi oma tegevust ja tehtud leiud. 36. Mille poolest erinevad vaatlus ja eksperiment? Nimeta vähemalt 3 olulist eripära. 1. Eksperiment on vaatlus, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatluse puhul püütakse võimalikult vähe loomulikku keskkonda muuta. 2. Vaatlus võib olla väga ajamahukas – enamasti tuleb huvitava nähtuse tabamiseks teha korduvaid, pikaajalisi vaatlusi. Eksperiment on selline katse, mis on kavandatud põhjuslike seletusteni jõudmiseks, vaatlus aga võimaldab mõtestada
Töö kirjutamiseks tuleb leida piisavalt aega. Enne kirjutama hakkamist on mõistlik lugeda eri autorite teemakohaseid uurimusi ja artikleid, teha loetu kohta märkmeid ning otsida oma vaatenurka. 3. Töö kavandamine ja eesmärgi püstitus, ajakava koostamine. Koostöös juhendajaga lepitakse kokku ajakava, sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees(id), leitakse sobiv meetod (intervjuu, kirjalik küsitlus, vaatlus, katse, võrdlus vms) hüpoteesi(de) tõestamiseks. Teema avamiseks ja töö eesmärgi püstitamiseks on kasulik esitada iseendale teema kohta küsimusi (nt 5-10) ja seejärel püüda neile vastata. Tõenäosus, et töö valmib tähtajaks ning ühtegi kirjutamise etappi ei läbita liigselt kiirustades, on seda suurem, mida paremini on töö etapid ning ajakava läbi mõeldud. Suurema ja nõudlikuma töö puhul
formuleeritud või liiga ebamäärased, laialivalguvad või rasked. Ankeetide tüüpvead Suur hulk kohatuid kommentaare räägib samuti küsimuste halvast formuleeringust või alternatiivide loetelu puudulikkusest. Vastamisest keeldumiste suur protsent võib tähendada, et halvasti on koostatud ankeedi sissejuhatav osa, ei ole selged täitmise reeglid, garanteerimata on anonüümsus, eesmärk jääb ebaselgeks. Vaatlus Vaatlus Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. võimaldab saada informatsiooni väga erinevatest valdkondadest ( nt. sotsiaalne, emotsionaalne areng ) Oluline on täpsustada vaatluse eesmärk (mida, millal, mitu korda ja kus) Vaatlusmeetod kuidas ja kes fikseerib vaatluse tulemused kuidas vaatluse tulemusi tõlgendada ja hinnata Vaatluse vormid Loomulik Struktureeritud Mittestruktureeritud Osavaatlus Vaatluse meetodid ja tehnikad
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
Sisemised allikad Välised allikad Tegevusalade liidud Riiklikud asutused Äriinfofirmad 4. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Esmaste andmete kogumiseks kasutatakse kolme põhimeetodit: küsitlus (survey) vaatlus (observation) eksperiment (experiment). Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil, kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on , et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; küsitlus võib olla kulukas ja aeganõudev; raske leida soovitud vastajaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
