"Now You See Me" The film starts with introducing the four main characters: a street-magician (Jesse Eisenberg); a beatiful lady who performs extreme tricks (Isla Fisher); a mentalist (Woody Harrelson) who reads poeple's mind using hypnosis to cheat off their money; and a humble illusionist (Dave Franco) who earns money with pickpocketing. A mysterious stranger slips each of them a Tarot card to what is written a date and an address. A year later a troupe of magicians called The Four Horseman, performs on Las Vegas. They represent a big difficult illusion, where a random person from audiance is teleported to bank in Paris in few seconds. About a minute later, the cash starts to fall down from the ceiling over the audience. The next day, FBI arrests The Four Horseman, and the big thrilling chase starts. The FBI, leaded by the general agent (Mark Ruffalo) and an Interpol detective (Mélanie La...
aastatel Prantsusmaal. Sürrealismi kunstis iseloomustab: · Tähtsaks peeti inimese alateadvust, selle vabastamist mõistuse , teadvuse piirangutest · Tähtsaks peeti unenägusid, nägemusi, fantaasiat, neist saadi inspiratsiooni · Loomise juures rõhutati automaatsust, spontaalsust, juhuslikkust · Realistlikult maalitud esemed asetati harjumatutesse olukordadesse ja seostesse(nt põlev kaelkirjak) · Tööde sisu ei ole kergesti mõistetav, vaatajal on rohkesti tõlgendamisvõimalusi Sürrealismi kuulsaim esindaja kustis on hispaanlane Salvador Dali. Dali väitis, et maalib unenägusid ja hallutsinatsioone. Nimetas oma loomemeetodit paranoiakriitiliseks meetodiks. Dali maalis realistlikult, täpselt. Tööde temaatika; erootika, õudus, II maailmasõja järel religioon. Maalidel korduvad kindlad motiivid: pehmed kellad, põlevad loomad, peenikestel jalgadel elevandid jne. "Kodusõja eelaimus" "Mälestuste püsivus"
Tema autoriteetsed organiseerimisoskused ja väljapaistvad osatäitjad tõid Metropolitani teatri kauakestvasse Hõbeaega. Praegune ooperiteater on moderniseeritud, paljudest etendustest on kadunud ehedus, sest vanaaegsed kostüümid, lavakaunistused, tehnika jne on asendatud moodsamatega. Metropolitani ooperiteatris loodi ooperiga samaaegselt jooksvad tiitrid, neid kutsutakse ,, Met Titles ''. Nende loojaks oli Joseph Volpe, aastal 1995. Tiitritesüsteem võimaldab igal vaatajal oma istme ees olevast ekraanist lugeda inglise keelseid subtiireid ooperile.
Lõbusus saavutatakse helendavate värvide domineerimisel, pehmete värvide kasutamisel ja joonte suunamisel ülessepoole. Rahu saavutatakse külmade ja soojade värvide segamisel, ereda ja tumeda segamisel ja horisontaalseid jooni kasutades. Kurbus saavutatakse külmade ja tumedate värvide segamisel ja allapoole suunatud joonte kasutamisega 3 meetrit Esindatud on kõikide klasside inimesed Pointillism lubab igal vaatajal päris oma nurk ja värvide kooslus leida Maalimine võttis 2 aastat
''Kaklusklubi'' - uni või tegelikkus ? Sten Kangilaski 3. aprill 2011 ''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast
üliõpilasteatriga, seega võis oodata, et ehk kõik ei suju nii nagu peab, või et näitlejate usutavus pole niivõrd tõeliselt võtav. Kuid võib öelda, et nii see ei olnud. Näitlejad näitasid üles ülimat proffesionaalsust, astud üles mitmetes eri rollides. Küllalt tahaplaanile jäi avakujundus, samas on see mõistetav, kuna tegemist pole ju suure lava etendusega. Lava katab paar diiavint, laud ning mannekeen. Võib öelda, et vähene rekvisiitide kasutus on isegi hea. Nii jäi vaatajal rohkem aega mõelda just teose sisule, teda ei seganud taustal olevad esemed. Üks kõige meeldejäävam roll, oli rektor Päiksepist. Ta jäi kohe meelde oma isiksuse ja väljapeetusega. Ta ei olnud tavaline imal koolidirektor, vaid tema kõneviis ja kõnnak muutsid ta palju huvitavamaks. Roll oli mängitud Karl Laumetsa poolt, tuleb tõdeda, et tegemist on väga andeka näitlejaga. Samuti jäi meelde Lali Otsari poolt mängitud Wendla, kerge naiivitar, kuid samas siiski õrn tütarlaps.
energiline kontsert. Mitmekülgusus ja jõulisus tulenevad bändi eeskujudest, kelleks on näiteks Pink Floyd, ent samas ammutavad nad ideid ka 70ndate diskomuusikast või sootuks vanadest rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks. Lauldakse nii lindudest kui putukatest ja samas käsitletakse ka elulisi teemasid sellest, kuidas keegi suusabaasis alla lasi?! Kui jätta kõrvale
Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ,,Malev" maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena. Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui jut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt
tuleneb kolmest verbist: ikeru, ikiru, ikasu, mis tähendavad vastavalt "taimede seadmine", "elamine" ja "elu selgemaks muutmine". 6. Too välja 5 tähtsamat fakti, mis on ikebana valmistamisel oluline. Taimematerjalid seatakse üksteise suhtes hoolikalt, arvestades kindlaid mõõtmeid ja kaldenurki. Ikebana peab olema lihtne, eksponeerima joone väljendusrikkut, asümmeetriat ja teisejärguliste detailide eksponeerimist, mis võimaldab vaatajal peidetud ilu ise otsida ja leida. 7. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib kevadseade valmistamisel. Nartsiss, tulp, pojeng, sammal, pisikeste lehtedega oksad 8. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib sügisseade valmistamisel. Värvilised lehed, gerbera, kõrrelised 9. Mis on oluline ametlikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides. Et ei oleks liiga suur, oluline on lillede vorm, seepärast tuleks valida niisuguse
tunnustust, üksnes mittemõistmist ja pilkamist. Tähelepanu ja tunnustus tulid alles 1890. Aastatel, kui voolu kõrgaeg oli juba möödas. osa noori Prantsuse kunstnikest polnud rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid
saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ,,Malev" maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena. Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui juut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid
Maalidest ootan mina lihtsust, puhtust ja detailiderohkust. Silma hakkasid 3 peamist. Esimesel pildil oli taustaks kasutatud heledaid kollaseid-rohelisi toone ning peale joonistatud musta tintenpeniga roose. Teisel pildil ei olegi teatud kuju. Lausa võtab sõnatuks. Pilti võib vaadata nii kaua kui viitsimist on, iga vaatekorraga leiab midagi uut. Pildil on kujutatud minu arust ühe külje pealt taime, teise külje pealt jällegi kiili. Igal vaatajal oma nägemus. Ning kolmandaks minu lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab. Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust
Näiteks teos "Ilu, juhitud Mõistlikkusest, tõrjub meelepahaga tagasi Meeletuse ahvatlusi" Värvid meeldivad kõige enam sellel pildil, teost silmaga näha olid värvid veidike teistsugused, aga siiski nii ilus. Samuti ka Madalmaade ajastu Bosch ja Bruegeli teosed, näiteks ,,Ühe maali neli jälge" , kus värvid mängivad ka rolli. Bosch ja Bruegeli teosed on täis huvitavaid lugusid, õudsaid karaktereid ja sümboleid, nii on vaatajal palju uurida ja avastada. Nad annavad ka võimaluse uurida 16. sajandi kunstniku ateljeed ja et, mis tehnikat ja materjali kasutati. Minu jaoks eriline oli ruum, mida märkasin ja on huvitav. See on intarsia kunst, mis on mosaiigi sarnane, aga tehtud puidust erinevad puuliigid või sama puuliigi eri toonid. Hoolas töö ja kannatlikkus tagab tulemuse luksusliku ilme ja seda on esinduslik mööblikunst ikka armastanud. Eriti
tõsine lahing pihta. Väga ootamatult olin justkui ise lahingus. Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kellest mingi hetk üks ilmselt surma saab, prillidega piripill ning valitseja pilkamine. Kõik sõjafilmi komponendid olid koolipoisiliku täpsusega sisse kirjutatud. Puudu polnud
muhulastele pöörane ööpäev, kust ei puudunud ka suured tunded ootamatud pöörded ja rammukatsumine. Kohvilähkri kokutav abikaasa, Ervin Abeli kehastuses, tundis juba rõõmu, et vabanes oma võimukast kaasast, kuid oh õnnetust, nii see siiski ei läinud, tuli jätkata vanaviisi. Vürtsi lisasid filmi sündmustikule ka heeringalaeva mehed, kes olid mõlemad tulnud peretütrele kosja, mõnitades tahtmatult kambris magavat õrnahingelist prouat. Huvitav oli vaatajal jälgida ka meeste omavahelisi suhteid: kord sõbrad, kord vaenlased, ikka vastavalt olukorrale, kas tegu peretütre või linnaprouaga. Filmi muudab huvitavamaks müstiline punapäine kaunitar, kelle rollis oli üldsusele vähetuntud Estonia teatri näitleja Renate Karhu. Punapea, kohalikelt saanud hüüdnimeks Lõke, oli nagu magnet meestele. Tema ümber sebisid nii rahulik muhulane Nurga talu peremees Ärni kui ka heernigalaeva mehed. Teine
Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väga erinevatel teemadel(müüdid, himu, lust, seks) ning erinevatel eluvaldkondades. Paljud teosed olid minu arvates liiga otsekohesed ning seetõttu ebaeetilised. Kuid mul pole olnud ka graafikaga varasemat kokkupuudet ning ei saanud seda millegagi varasemaga võrrelda.. On kasutatud erinevaid tehnikaid ja osa teoseid olid katsumiseks. Enamik teoseid lasid vaatajal ise otsustada nende tagamõtte üle. Lähemalt arvustaksin läti kunstniku Naglis R. Baltusnikas'i teost "Lilled on tüdrukute parimad sõbrad. Nartsiss". Järjekordselt peab ütlema, et lihtsuses peitub ilu. Just selliseid hinnasilte on näinud arvatavasti igaüks. Minu arvates on teos geniaalne, arvestades, et selle peale võiks tulla igaüks. Teosele annab omapära just mosaiigi ülesehitus. Samas tundub teos monumentaalne. Mosaiigi mõtteks on teravmeelitseda
Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väga erinevatel teemadel(müüdid, himu, lust, seks) ning erinevatel eluvaldkondades. Paljud teosed olid minu arvates liiga otsekohesed ning seetõttu ebaeetilised. Kuid mul pole olnud ka graafikaga varasemat kokkupuudet ning ei saanud seda millegagi varasemaga võrrelda.. On kasutatud erinevaid tehnikaid ja osa teoseid olid katsumiseks. Enamik teoseid lasid vaatajal ise otsustada nende tagamõtte üle. Lähemalt arvustaksin läti kunstniku Naglis R. Baltusnikas'i teost "Lilled on tüdrukute parimad sõbrad. Nartsiss". Järjekordselt peab ütlema, et lihtsuses peitub ilu. Just selliseid hinnasilte on näinud arvatavasti igaüks. Minu arvates on teos geniaalne, arvestades, et selle peale võiks tulla igaüks. Teosele annab omapära just mosaiigi ülesehitus. Samas tundub teos monumentaalne. Mosaiigi mõtteks on teravmeelitseda
mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. o Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
Fotograafiale on suure tõuke andnud ka tehnoloogia areng, kuid sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Milline on olnud läbi aegade fotograafia roll inimeste ja ühiskonna elus ning kuidas on seda mõjutanud tehnoloogia areng? Tänapäeval mängib fotograafia inimeste elus suurt rolli, sest tänu fotodele on meil aimu ka palju varasematest aegadest ning meil on võimalus ajas tagasi rännata, kuna fotod aitavad luua nägemuse ajastust. Foto vaatajal hakkab tihti peas tekkima lugu ning mulje saamiseks ei pea tingimata kohal olema. Fotot vaadates saab olla omale ise giidiks ja teejuhiks enda fantaasia teekonnal. Eesti mastaabis võib öelda, et fotograafia on alguse saanud 19. sajandi lõpul. Hästi kirjeldab Eesti fotograafia arengut Peeter Toominga raamat ,,Hõbedane teekond," mis keskendub aastatele 1840-1940. P. Tooming pühendub oma raamatus sellele, millised olid
kui mängu tuleb tundeline ekstentrik (Helena Bonham Carter), algab pidurdamatu allakäik. Filmi zanriks on draama , märul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning tugeva psühholoogilise sisuga, mis tundub alguses keeruline mõista, kuid hoolsasti vaadates, hakkab vaataja tasapisi tegelikust sisust aru saama. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline, kuid peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku, kuid siiski on asi ulmesliselt huvitavaks tehtud ja silmi sellelt eemale viia on hirmus raske. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi
Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. Impressionismi tehnikad Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad
kodakondsuseta), 1940 Soome, Venemaale, Los Angelesse, pidas end maailma esimeseks lavastajaks, tema teater Berliner Ensimble // "Trummid öös", "Kolme krossi ooper", eesmärk- võõritusefekti taotlemine, näidendite eesmärk- näidata lugusid, milles ilmneksid vastuolud elukorralduses ja probleemid. Eepiline teater- aluseks kriitiline vaade maailmaasjadele, eesmärk- naudingu pakkumine, samaaegselt meelelahutuslik ja moraalitsev, vaatajal vaatleja roll, jutustab sündmustest Samuel Beckett ja absurditeater- Beckett- sünd Iirimaal, prantsuse ja itaalia filoloog, novellid tuntuks pr keeles; näidendid "Godot'd oodates", "Lõppmäng"; tekstita mimodraamad- "Sõnadeta vaatemäng"; näidendid- aeglane liikumine lõpu suunas, sisse põimitud klounaad, miinimumini taandatud tegevus kulgeb langevas joones // Absurditeater- räägib inimese seisundist tähenduse minetanud maailmas, teke Pr
kettaheitmist hoogu võtab. Tema kehas tuleb nähtavale jõupingutus. Myroni skulptuuride elulisust ülistasid juba vanad kreeklased. Uuemal ajal võis skulptuuri võrdlemisel filmiülesvõtetega kindlaks teha, et kujuri terav silm oli tabanud kettaheitja suurima kehalise pingutuse momendi. Kuid Myron on momendi põgususe ja keha detailid allutanud selgele ülesehitusele. Kujur ei surunud oma muljeid mõnda enne väljamõeldud skeemi, vaid ta püüdis neid väljendada viisil, mis kergendaks vaatajal mõista üksikute kehaosade omavahelisi seoseid liikumise hetkel. ,,Kettaheitja" Ketta kõige tagapoolsema asendi valis kujur Myron, otsides poosi kuulsaima atleeti kujutava kunstiteose jaoks, mida me tunneme. Selle teose originaal on kaotsi läinud ja säilinud on ainult mitmesugusel määral restaureeritud koopiad. Myron oli antiikajal kuulus oma realismi poolest; üks tema teoseid oli pronkslehm, mis epigerammatikute järgi oli nii loomutruu, et tõelised vasikad
olukordades ja pilgati isegi jumalaid. Lemmikteemaks oli ka rumal ja sõnakuulmatu ori. Esialgsetes näidendites esines koor (10-15 inimest) ja üks näitleja, hiljem tuli näitlejaid juurde aga kooril oli ikka oma oluline roll. Etendus oli justkui kahekõne näitleja ja koori vahel. Näitlejad kandsid tegelaste meeleolu edasiandmiseks maske ja olid alati mehed. Maskid olid iga näidendi tegelase jaoks erinevad, et vaatajal oleks lihtsam neid ära tunda. Maskidel olid suured suuavad, et hääl kaugele ära kostaks. Mõnikord olid need kahepoolsed : ühelt poolt rahuliku ja teiselt poolt vihase ilmega. Sellest ajast on pärit tänapäevani teatri sümboolikana kasutatav nuttev ja naerev mask.
kirjaoskuse. Visuaalne kirjaoskus tähendab võimet leida kujutisest sõnum. Sõnumi leidmine algab teosel näha oleva äratundmisest, asjade ja tegevuste nimetamisest ning lõpeb keerulise kontekstuaalse, metafoorilise ja filosoofilise tasandi tõlgendamisega. Rakenduse leiavad tunnetuse erinevad aspektid nagu isiklikud seosed, küsimuste esitamine, oletamine, analüüsimine, faktide leidmine ja kategoriseerimine. Visuaalne kirjaoskus hakkab arenema siis, kui vaatajal kujuneb suhteline arusaamine sellest, mida ta vaatab. Sõnumi leidmine hõlmab lõpuks ka kujutise looja kavatsuste ja arvamuste üle mõtisklemist ning järelduste ja otsuste toetamiseks piisava informatsioonihulga omandamist. Kunstiekspert loob ja väljendab oma seisukohti samamoodi, ainult erialases sõnastuses. (Yenawine 2005) Kuidas valida pilte? Nägemine ja vaatamine on suur nauding, avatud inimestena oleme rõõmuga valmis vaatama
Jljendas Balzaci, Hugo`d, Baudelaire`i TIPPTEOS: 1980 Dorian Gray portree Looming Lhiaegne, intensiivne Romaan: Dorian Gray portree TragdiaSalome Salongikomdiad Muinasjutudnnelik Prints, bik ja roos, Isekas hiiglane Nidendid, novellid, esseed, artiklid GEORGE BERNARD SHAW Vrreldav Shakespeariga, loetavam muusikakriitik, inglise parim teatriarvustaja, lektor,esseist ? 50 nidendit ? Ebameeldivad nidendid(vaatajal ebamigav) ? Meeldivad nidendid(loobus teravast kriitikast) ? Pilkab inglaste rangeid usulisi vaateid ? Huumorit ? Humanist Teater, naer on relv vana maailma vastu, ti teatrisse: ? Muusikat, huvit. Dialoogi, vastuol. Tegelased pygmalion 1912 NB! Henry higgins, kolonel pickering, eliza, alfred doolittle Kubism-geomeetriliste kujundite kaudu esitatav vool GUILLAUME APOLLINAIRE kubistlik esteetika kirjanduses ? EI tegelikkusele ? Peamine vorm
1625), Pieter Brueghel vanema poeg. Lillemaalid olid vaikelud ehk natüürmordid. Kesksel kohal maalil olid lilled, maalid olid värvilised. 11. Kes oli Hipsaania kulsaim maalikunstnik ?Mida kujutab ta oma maalidel ,,Õuedaamid" ja niks ütles paavst kunstnikule nähes oma portree, ,,sa maalisid mu liiga saranase"-,,Paavst Innocentius X" Diego Velazquez. ,,Õuedaamid" on pilt, mis lubab vaatajal heita pilgu kulisside taha, näha, kuidas kunstnik töötab ja milline on õukondlik seltskond vabamatel hetkedel. Velazquez näitab paavsti tõetruult kogu tema näotuses, sünge ning tigedana. Meisterlikult on ta kujutanud Innocentius X läikivat näonahka, hõredaid habemekarvu, mustade silmade läiget. 12. Mis oli El Greco õige nimi ja rahvus, ning millise kunstisuuna esinadaja ta oli? Kreeka päritoluga kunstnik, kelle õige nimi oli Domenikos Theotokopulos. 13
Tegevus toimus Hispaania linna vabrikus, Sevillas. Esimene asi, mis mulle etenduse juures tohutult meeldis oli lavakujundus. Kohe kui eesriie avanes, oli lavale paigutatud peaaegu terve lava pikkune n-ö kivisein, mille sisse olid tehtud trepiastmed ning istekohad justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis araabiapärast mustrit ning mulle isiklikult meenutas tegelikult kogu lava korraga Türgi sauna kujundust. Kuid see oli teiselt poolt ka väga veetlev just nende stseenide jaoks, mida seal läbi viidi
Züriipoolne järsusõnaline tagasilükkamine alandas Manet'd ning tekitas paljudes prantsuse kunstnikes nördimust. Kuigi Manet ei pidanud end impressionistiks, juhtis ta arutelusid impressionistide kogunemiskohas kohvikus Café Guerbois ning mõjutas rühmituse otsinguid. Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
inimesed superstaarideks, näitamaks, et igaüks võib olla 15 minutit kuulus. Enese pidev seostamine ilusate inimeste seltskonnaga ning endast ja portreteeritavatest ,,superstaaride" loomine pidi olema seotus Warholi alaväärsustunde ja puudujääkide kompenseerimisega.Ta tootis oma karjääri jooksul üle 60 filmi. Üks kuulsaimatest filmidest on näiteks ,,Sleep", mis kestab 6 tundi ja kujutab luuletajat John Giornot magamas. Pea kõik ta filmid lubasid vaatajal paar tundi eemal olla ja tagasi filmi juurde tulles ikka kõigest toimuvast aru saada. Andy filme näidati Tehases ja mõndades üksikutes põrandaalustes kinodes. Ta filmid olid ebatraditsioonilised ja häirivad, need ei läinud kokku tolle aja moraaliga, sest kujutasid tihtipeale transvestiite, geisid, narkootikume. Warol töötas ka skulptuurikunsti ja fotograafiaga, hiljem sai ta omaenda telesaate ja andis välja ajakirja Interview
näitlejatele, ning lõpuks andis loo kangelasele Robinsonile/Gandale mina-vormis kommentaatori rolli. Viimane domineerib nii pildis kui kõlas, kommenteerides ja helis välja mängides kõike toimuvat (omamoodi filmi teadvusvool). Rouch ise jätab endale selguse tooja rolli. Tema häält kuuleme üksikutes tutvustavates, selgitavates, kokkuvõtvates kommentaarides, mis annavad filmile struktuuri väljaspool Ganda edasi antavat universumi ega lase vaatajal ära unustada kujutatava reaalsust.38 Omapärase juhusena toob Rouch välja, et 32 Abidjani linna kodulehekülg [veebis]. Kättesaadav aadressil: http://www.abidjan.com/ [vaadatud 29.10.11] 33 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look. Lk 38; Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 354-355 (Filmi sisukokkuvõte) 34 ibid 35 Feld, Steven, 2003. Ciné-ethnography/ Jean Rouch. [e-raamat]. Lk 6 36 Greene, Naomi, 2007. The French New Wave: A New Look
savi kujud ning neid kujusid muudeti vastavalt vajadusele. Kui ,,Hatstand" valmis sai, siis Jones mõistis, et seda võib pidada ka veidraks akna mannekeeniks ning ta otsustas seda muuta selliseks, et see ei näeks välja nagu ainult dekoratsiooniks mõledud ese. Sellepärast tegi ta järgmisena teosed ,,Tool" ja ,,Laud", millel on selgem funktioon. Nüüd vaatajale jääks väärtusliku/hea kunsti tähendus küsitavaks ja see lubaks vaatajal seda tajuda milelgi uuena. Jones jaoks on need kujud mitte naise kujutamine vaid naise kogemus mitte illusioon. Üldiselt leiab ta ka, t erootilised impulsid nõuavad otsest emotsionaalset tagasisidet, milles on kõik eksperdid. Samas abtrakse kunsti puhul võib jääda mõte ja tagasiside kättesaamatuks. Kunst peakski olema kõigile arusaadav. http://www.tate.org.uk/servlet/ViewWork? cgroupid=999999961&workid=7232&searchid=8518&tabview=text http://www.frieze.com/issue/review/allen_jones/
Caravaggio lisas usulistele teemadele (Peetruse kannatusloole; Pauluse pöördumisele) veenvust ja jõudu, esitades lugusid kaasaegses keeles ja igapäevaste detailidega. Pauluse pöördumine on Caravaggio maal, kus ta kujutab Paulust selili, mahapaisatuna hobuse jalge ja justkui jumala palge ette. Kuigi kuskil pole näha ei ingleid ega Jumalakoori fanfaare, vaid hoopis vana tallipoiss vana hobusega, kannab mahapaisatud keha endas nii tohutut energiat, et vaatajal ei teki kahtlustki hetke olulisuses. Inimesed tema maalidel on juhuslikes poosides, mõnikord isegi seljaga vaataja poole, pildi kompa avaneb sageli väljapoole, teisisõnu pole harmooniline ega tasakaalus. Caravaggio kasutab uudse asjana figuuride lühendamist, inimeste käed sirutuvad pildist välja, vaataja poole, tekitades väga ruumilise efekti. Caravaggio töid iseloomustab veel ülalt langev valgus(nn. Keldriluugivalgus), luues ohtralt kontraste.
maalisid vabas õhus, jäädvustasid hetkelisi muljeid ei maalinud niivõrd esemeid, kui just valgust ja õhku loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest kujutasid juhuslikku lõiku elust, loobusid rangest kompositsioonist Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
teoseks, kui kirjandusteost tuleb tõlkida võõrast keelest koos kaasatuleva erineva kultuuri ja selle ruumiga. Loodud filmiteos võib olla kinovaatajale välismaise romaani esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted. Võib-olla aitaks filmikeelde tõlkijaid see, kui nad originaalis kirjasõnas edastatud sündmusi ja tegelaskujusid ning nende karaktereid endale silme ette manaksid ehk prooviksid iseenda tarbeks visualiseerida teksti aegruumis ning me näemegi, et
stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja oskavad sel teemal väga hästi kaasa rääkida. Kui üldse kuidagi saate juures muuta, siis võiks kaaluda saate pikemaks tegemist
Ketta pööreldes nägid inimesed lindu puuris. Mõningatel andmetel oli thaumatrope leiutatud juba 4 varem, 1826. aastal John Ayrton Paris'e poolt. 1831 (teistel andmetel 1826) konstrueerisid Dr. Joseph Antoine Plateau ja Dr. Simon Ritter masina, millele anti nimeks "phenakitstoscope". See masin tekitas illusiooni liikumisest, lastes vaatajal vaadata pöörlevat, väikeste akendega ketast, mille taga oli veel teine ketas, millel olid pildid. Kui kettaid sobiva kiirusega pöörlema pandi ja aknad piltidega sünkroonselt olid, tekkiski animatsioon. Tänapäevasest koomiksist saame rääkida alates 1865. aastast, kui Saksamaal ilmus "Max ja Moritz". 1874 anti Suurbritannias välja esimene koomiksiraamat. Ameerikas anti esimesena 1896. aastal välja "The Yellow Kid" (Richard Felton). 1905 loodi maailma esimene animatsioon filmilindil
" Sõna "impressionistid" hakkas kunstnikele meeldima ning nad võtsid seda austava nimetusena. Impressionistide tehnikad ja standardid olid erinevad, kuid seda kunstivoolu hoidis koos mässu- ja sõltumatuse vaim. Impressionismi tehnikad · Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. · Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. · Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. · Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. · Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta). Impressionismi tehnikad · Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. · Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. · Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. · Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. · Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
Materjalist monteeriti kokku film „Kütid“ 1957 ja monteerimisel aitas kaasa Harvardi magistrant Gardner, arvatakse, et tema osa oli suur. Film räägib inimese võitlusest loodusega, busmanid saavad kätte kaelkirjaku ja Marshalli tihe komentaar on filmis. Samas on tehtud filmile krõbedat kriitikat, palju asju on nt konstrueeritud nt jahiretk, neli kütti kes osalevad pole alati samad. Ja see on kokku pandud mitmeaastasest materjalist, pluss kommentaar lubab vaatajal olla sellises kõiketeadva positsioonis. On süüdistatud, et see annab vale pildi busmanide olukorrast (näidatakse, et liha hankimine on eluliselt tähtis, et kogu aeg on inimesed seal näljas, aga tegelikult olevat tol ajal suhteliselt hästi toiduga varustatud ja samas liha nende toidus nii suurt rolli ei mänginud. Vb Marshallidele jäi selline mulje, et nad on nii näljas. Muidu on hea ja põnev film, aga samas
Ja siis tuleb Juudit tagasi, komps Olovernese «kõige kallima varandusega» (nagu ta ise irooniliselt ütleb) käeotsas. Meie muidugi teame, et seal on pea, aga eelnevad rõhuasetused ja Juuditi irooniline toon jätavad võimaluse mõelda sinna ka midagi muud. Jne. Muidugi on selle liini esilerebimine etenduse tervikust meelevaldne, kuid samas selle olemasolu etenduse jälgitavuse seisukohalt otsustava tähtsusega. Ja sugugi mitte seepärast, et (mees)vaatajal vöökohast kõrgemad huvid puuduksid. Küll aga seepärast, et sel kombel äratehtuina ei püüagi me vaatajaina võimatut, s.o samastuda Juuditiga, s.o mõista naist, kes on saladus. Ja nii jääb meil aega jõukohasema ülesande jaoks - vaadata laval mehi, aru saada nende käitumise motiividest. Ja seal on, mida vaadata, sest tundub, et Merle Palmiste selgemate piirjoontega ja samas
Piret Voolaid „Kotisuu ei räägi. Liitsõnamänge.“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne on avatud suhtlusele, soovib panna inimesi kaasa mõtlema või kajastab mingit ühiskonnas toimunud sündmust, on teadlikult loodud dialoogi eesmärgil. Mittekommunikatiivne on aga konkreetne, deklaratiivne, öeldakse oma arvamus teiste arvamusest lähtumata/hoolimata. Kommunikatiivse puhul on vaatajal võimalus grafitit ise mõtestada, leida seoseid kultuurikontekstis, enese teadmistes ja grafitikunstniku idees. Suhtlus võib toimuda ka erinevate kunstnike vahel, näiteks joonistatakse üle /muudetakse grafitit vahel korduvalt. Kommunikatiivse alla kuuluvad nt sina-pöördumised.. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
rekvisiitidele, peab kindlasti lähemalt rääkima eelpool mainitud kartoteegikapist, mis on lavastuse kõige kesksem lavakujunduselement, sest täidab väga palju erinevaid funktsioone. Seda kasutatakse rekvisiitide hoidmiseks, postkastina, kirstuna laulurästale, telefonina ja selle sahtleid kohvritena. Seega on antud mööblitükil nii reaalne (rekvisiitide hoidmine) kui ka tinglik (telefon, postkast jms) väärtus. Kartoteegikapp seostub vaatajal millegi arhiveerimise, säilitamise ja organiseerimisega. Seda assotsiatsiooni on kasutatud selleks, et jätta vaatajale mulje omamoodi mälestuste arhiivist. Kartoteegikapi abil luuakse ajaline distants, sest sinna pannakse ja sealt võetakse tegelaste jaoks olulisi mälestusi ning meenutusi. Kapp on ka eraldava funktsiooniga. Seda siis kui Atticus räägib lastega sahtlite kaudu. Sel hetkel ei ole Atticus mitte pereisa, vaid poliitiline tegelane, kes samas soovib
Richard Serra Op-kunst Taheti luua kunstiteoseid, mida saaks paljundada ja rahva sekka viia. Eesmärgiks sai tajumiskogemuse rikastamine ootamatuid aistinguid tekitavate teostega. Lähtekoht on 1920. aastati konstruktivism. Tihti kujutati väikeseid objekte tänu millele me tajume liikumist või mahulisust. Maal: Victor Vasarely Bridget Riley Kineetiline kunst Sai alguse "Bauhausis", ühendati liikuv valgus skulptuuriga, võimaldati vaatajal sekkuda teose funktsioneerimisse. Skulptuuri toodi liikumine ja heli. Pakuti võimalust nautida tehnika ilu ning tihti juhitakse neid teoseid ka kõrgtehnoloogiaga. Esindajad: Alexander Calder Nicolas Schöffer Performance ja happening Nende kahe stiili vahel pole kindlat piiri, kuid performance on siiski plaanipärasem ning esinejad ja publik on rohkem eraldatud. Algselt taheti ühiskondlike vastuolude
(80min) 1957 sealjuures aitas teda antropoloogia magistrant. Film sai kiiresti populaarseks, teda võrreldi Flahteriga. Näitab samuti inimese võitlust loodusega. Filmi saadab Marshalli poolt peale võetud tihe kommentaar mida näeme, mida tehakse ja mida arvatakse. Filmi suhtes on ka tihedat kriitikat, et hästi palju on konstrueeritud (nt ühe sündmusena näidatud jahiretk on konstrueeritud erinevatel aastatel filmitud materjalidest). Võimaldab vaatajal olla kõiketeadva jumala postisoonil. Süüdistatakse ka selles, et andis vale pildi tolleaegsetest busmanidest et nad olid koguaeg nälja piiril - tegelikult olid toiduga korralikult varustatud. Film on pigem romantiline konstruktsioon inimese ja looduse võitlusest. On öeldud ka, et film ei näita mitte busmanide elu, vaid noore filmija romantilisest arusaamast küttijate elust ja kui põnev ja dramaatiline see tema jaoks oli. Rohkem räägib see John Marsallist kui sellest põlisrahvast
keskmes inimelu üldistav käsitlus. Klassikalise tragöödia: Kangelane, eriline inimene, enamasti jumalus või ülik (Hamlet, Oidipus) Kangelase eetilisus (Hamleti eetiline dilemma) Traagiline situatsioon, õnnetus, mis põhjustab kangelase kannatusi (Hamleti isa surm ning ema truudusetus) Positiivse lahenduseta olukord Õnnetu lõpp (Hamlet tapetakse, Rome ja Julia surm) Värsskõne Aristotelese järgi on vaatajal võimalik läbi tegelastele kaasaelamise, läbi kaastunde ja hirmu, kogeda katarsist puhastumine. Kui kunagi oli tragöödias kangelase vastaseks kõrgemad jumalikud jõud, siis tänapäeval on selleks saanud saatus ja ühiskond. Kuna maailm on muutunud aina rohkem indiviidikesksemaks, on tragöödia võimalikkus kaasajal kahtluse alla seatud. Selle asemele on tekkinud absurditeater seosetu dialoog, tegevuse vähesus, maailma tajumine absurdina S. Beckett ,,Godot'd oodates"
saadete atraktiivsuse mõttes ära kasutada just sellist sisu ja vormi, mis varasema kogemuse järgi on leidnud palju vaatajaid. Nii võib välja kujuneda vaatamisaja saatekaanon, mille tulemusena võib telekanalitel õhtuti näha ühetüübilist programmi. See, millise stiiliga saatele vaataja tähelepanu pöörab, on kindlaks tehtud varasemalt ning seetõttu kasutatakse saadete tegemisel ja saatekava koostamisel pidevalt samu võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. (Rannu, 2010) Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju. Teine võrdlemisi suur tegur on
Kuna kunstnik võib oma teosega väljendada kriitikat ühiskonnas toimuva kohta või hoopis osutada mõnele isikliku elu valupunktile, siis ei pruugigi see igaühele meeldida. Pealegi ei ole kedagi, kes ütleks, kuidas peaks kunstiteosest aru saama. Puuduvad mõõdupuud nagu kaunid värvid, meisterlik teostus jne. Nii võibki juhtuda, et vaatajale tundub kunstiteos mõistetamatu. Kontseptuaalse teose mõistmisel on väga suur roll just vaatajal endal. Esmalt tuleks teada, millist teemat ja miks käsitletakse, sest selles peitub mõistmise võti. Arusaamine seejärel sõltub enda elukogemusest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. 7. Minimalism Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi põhiline väljendusvahend on võimalikult lihtne põhivorm. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust
heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Impressionismi tehnikad Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega. Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal. Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina. Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel. Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks.
omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 38 (43) Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori realiseerimiseks kaks võimalust: - Läbiva valguse indikaatorites on indikaatori taga valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. - Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 mm) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid
annaabi.ee 
