’’Valguse algus’’ (1)

Liis Kadakas 11a

Kunstinäituse retsensioon

8. jaanuaril 2011 käisin vaatamas Raekojas Kuressaare kunstikooli õpilaste ja õpetajae tööde näitust ’’Valguse algus’’. Väljapanek koosneb valguse teemalistest töödest ning on kasutatud ka inglitemaatikat. Kohe algul saali sisse astudes tekkis hubane ning kodune tunne - saal on kaunistatud põlevate laternate ning muude huvitavate skulptuuridega.
Teatavasti Raekoja galerii koosneb kahest toast . Rääkides lähemalt sulptuuridest: esimeses toas on näha ’’illustratsiooni’’ ’’Valguse Algus’’, mida loetakse näituse nimitööks. Skulptuur jäi meelde oma silmatorava ning huvitava kuju poolest: posti otsas asuv küünlaga traadist koonus on laest tuleva teravikuga kohakuti. Samuti on tagumises toas skulptuur jääpurikatest, mis on valmistatud alumiinimtraadist karkassile ning selle ümber on pandud kipsmähist. See skulptuur jällegi jättis külmaks, ei tea miks, kuid ei meeldinud mulle üldse.
Läbi kahe toa on seinad kaetud piltidega. Esimeses toas võib näha pilte, kus mustale paberile on joonistatud valge pliiatsiga, mida muidu kasutatakse klaasile joonistamiseks. Neist meeldejäävaim pilt kujutas öös laternaposti valguse all olevat nukku. Siin kirjutades ei tundu see pilt küll nii põnev kuid vaadates pilte üldiplaanis, tundus et pildid olid tehtud nooremate kunstnike poolt. Pilt hakkas silma just selle pärast, et see oli teistest paremini tehtud - värvitud oli hoolikamalt ning detaile oli rohkem.
Teise toa pildid tundusid olevad vanemate tehtud kuna seal oli rohkem akrüülmaale. Maalidest ootan mina lihtsust , puhtust ja detailiderohkust. Silma hakkasid 3 peamist. Esimesel pildil oli taustaks kasutatud heledaid kollaseid-rohelisi toone ning peale joonistatud musta tintenpeniga roose. Teisel pildil ei olegi teatud kuju. Lausa võtab sõnatuks. Pilti võib vaadata nii kaua kui viitsimist on, iga vaatekorraga leiab midagi uut. Pildil on kujutatud minu arust ühe külje pealt taime, teise külje pealt jällegi kiili . Igal vaatajal oma nägemus. Ning kolmandaks minu lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab.
Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust. Hea on vaadata ja analüüsida, kui noorelt keegi oma kunstiteosega hakkama saab. Seepärast ei saagi analüüsida näitust, kui ei tea, mis vanuseastmes pildid tehtud on ning palju keegi arenend on.
Näitus on avatud 22.detsember 2010 – 26.jaanuar 2011. Soovitan kõigil ise vaatama minna!