Impressionismi kokkuvõttev esitlus (0)

19. sajandi maalikunsti vool
Impressionism
Stiven Danilov
12a
Mis on impressionism?
Impressionism oli 19. sajandi
maalikunsti vool, mis sai alguse 1860.
aastatel oma kunstinäitusi korraldama
hakanud Pariisikunstnike vabast
ühendusest.
Vool sai nime Claude Monet' maali "
Impression, soleil levant" ("Impressioon.
Tõusev päike") järgi. Sõna
"impressionism" laskis kogemata
käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes
kasutas seda ühes satiirilises
retsensioonis väljaandes Le Charivari.
Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike (
1872)
Kuidas tunda ära impressionismi?
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas
nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon,
rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased
teemad ja ebatavalised rakursid.
Ülevaade
Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei
lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti
võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede
maalimine väljaspool ateljeed. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli,
vaid vabas õhus (plenäärmaal), püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki.
19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on
värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised
kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides
ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides.
Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse
objekti asemel kunstniku silma. Impressionism
rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile,
fovismile ja
kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele,
sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile
ja Paul Cézanne'ile.
Impressionismi tehnikad
Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada
ja rõhutada selle olemust.
Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku
isiksusega.
Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks) ei seganud impressionistid värve mustaga, vaid
komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina.
Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati
pehmemad üleminekud äärtel.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad
panid alla paksu värvikihi.
Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt,
kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde,
mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjudlumel.
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal).
Sisu ja kompositsioon
Kuigi maalikunstis nähti algselt eelkõige ajalooliste ja
religioossete teemade kujutamise viisi, kujutasid maalikunstnikud
ka igapäevaseid asju. Paljud 17. sajandi maalikunstnikud, nagu
näiteks Jan Steen, pühendusid igapäevastele teemadele, kuid
nende tööde kompositsioon oli traditsiooniline.
Impressionismi algaegadel huvitusid kunstnikud igapäevastest
teemadest ning samal ajal kogus populaarsust fotograafia. Kui
tulid käibele kaasaskantavad fotoaparaadid, muutusid fotod
loomulikumaks. Fotograafia inspireeris impressioniste tabama
hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste
argielus.
Fotograafia ja populaarne jaapani graafika (japonism)
inspireerisid impressioniste võtma kasutusele kummalisi rakursse
ja ebaharilikku kompositsiooni. Edgar Degas' maalil "La classe
de danse" ("Tantsutund") võib näha mõlemat mõjutust. Tantsija
on tabatud oma kostüümi kohendamas ning pildi alumisel
parempoolsel veerandil on tühi põrand.
Claude Monet (14.11.1840 ­ 5. 12.1926)
Prantsuse maalikunstnik, impressionismi
rajaja ja peaesindaja
Monet'lt pärineb umbes 2500 maali.
Claude Monet autoportree
Roueni Katedraal
Tuntuimad teosed
Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine
vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "
Impressioon. Tõusev päike"1872. aastal, "Moonipõld"
umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal.
"Eine vabas looduses
"Impressioon. Tõusev päike" "Moonipõld"
Claude Monet.
Roueni katedraal.1893-1894.
Edgar Degas19.07.1834 ­ 27.09.1917
Prantsuse impressionistlik kunstnik ja skulptor.
Tuntud teoseid"Bellelli perekond", "Tantsutund", "Naine krüsanteemidega"
"Bellelli perekond" (1858­1867)
"Tantsutund" (1873­1876)
Pierre-Auguste Renoir (25.02.1841 -03.12.1919)
Prantsuse maalikunstnik, impressionismi esindaja.
Renoir kujutas kodust elu, kenasid naisi-lapsi, linnarahva lõbustuspaiku ning
pühapäevaseid väljasõite.
"Tants Le Moulin de la Galette'is" ("Bal du moulin
"Terrassil" (1881)
de la Galette; 1876)
Camille Pissarro (10.07.1830 ­ 13.11.1903)
prantsuse maalikunstnik, kes maalis impressionistlikus stiilis. Oma töödel kujutas ta
muuhulgas Pariisi suuri bulvareid, nt Montmartre'i.
Montmartre Autoportree
Mary Stevenson Cassatt
(22.05.1844 -14.06.1926
Ameerika maalikunstnik ja graafik
"Tee" 1880
"Autoportree" 1878
Édouard Manet (23.01.1832 ­ 30.04.1883)
Édouard Manet' tuntuimad teosed on "Eine murul" ja "Olympia". Need tekitasid kunstniku
eluajal palju kõneainet ja mõjutasid tugevalt noori kunstnikke, kes kujundasid välja
impressionismi. Manet ise ei pidanud end impressionistiks, kuid tänapäeval käsitletakse teda
tavaliselt koos teiste impressionistidega.
Eine murul (1863) Olympia (1863)