Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi "Malev" arvustus (4)

4 HEA
Punktid
Henri Jeret 11c
Malev
Film „Malev“ Räägib Eesti vabadusvõtlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing.
Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos . Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi.
Film oli natuke absurdne ja labane . Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi „Malev“ maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena.
Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika , millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui jut läks asjalikuks mindi tülli.
Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja „euroopalikumad“.
Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole õigustatud, kuna filmi mõte oligi näidata humoorselt kõiki vanu sündmuseid. Film ei säästnud ühetgi osapoolt. Kõigil olid enda head ja vead. Kindlasti tuuakse välja ka, kui erinevad olid eestlaste ja sakslaste maailmad ja suhtumised. Selle kontrasti tõi välja ka Uru saabumine oma koduste hulka.
Filmi-Malev-arvustus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Henri J. Õppematerjali autor
Tegu on arvustusega, mille kirjutasin filmi "Malev" kohta.

Tekst puudutab sisukokkuvõtet suhteliselt vähe. Rohkem on lahti räägitud minu seisukohalt filmi olemust ja põhimõtet.

Sarnased õppematerjalid

Malev
2
doc

Malev

Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et

Kirjandus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

Kirjanduse Eksam 2013 1) Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailas

Kirjandus
Nimetu
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus




Kommentaarid (4)

rohulant profiilipilt
Bob Smith: Kiitus koostajale!!
21:55 05-12-2013
henrikl profiilipilt
henrikl: oli päris asjalik
18:49 29-09-2012
argo1000 profiilipilt
argo elken: kasulik aitäh:)
07:59 18-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun