Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtushinnangud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtushinnangud, väärtushinnanguid, rahaga, lähedased, sealjuures, kruusvalli, raskel, möödudes, majandussurutis, suuremaks, generatsiooni, lõhe, noortest, käitumisnormid, suhtuda, petlikÜheks õhtuks, lõunasöögiks või peo ajaks võime muutuda jaapanlaseks, istudes tatamil või süüa araablaste keskel lambakintsu, hoides seda ühes käes. Meie väline olek ei peegelda meie tõelist olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda
2 Raha ja motivatsioon Raha majanduslik väärtus- tähendab seda, et raha on vahetus-, jaotus- ja majanduslike ressursside vahend. Raha sotsiaalne väärtus- inimesele, kes on sotsiaalse süsteemi osa, on rahal veel kaudne mõju. Raha on oluline tegur kõigi motivatsiooniteooriate seisukohalt. 1. Kõik motivatsiooni tõukejõud on seotud rahaga: saavutustungiga inimesed jälgivad tähelepanelikult oma ja teiste sissetulekuid, et neid võrrelda. Sotsiaalsustungiga inimestele on see vahend, et külastada pubi või saada suure osamaksuga klubi liikmeks. Raha annab inimestele võimu, et ta saaks mõjutada teisi inimesi. 2. Inimvajaduste mudelite puhul aitab raha otseselt rahuldada alamastme vajadusi, kuid on kaudselt seotud ka kõrgema astme vajadustega. 3
eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini. Kui ta selliseid inimesi ei tunne, siis on võimalik nad ka välja mõelda. Enesehinnang sõltubki olulisel määral võrdlusalusest. Üks võimalik viis enesehinnangut tõsta on enda seostamine tuntud inimesega. Niisuguse seostamise abil üritatakse avaldada teistele muljet. Materiaalne mine- keha, rõivad, lähedased inimesed Sotsiaalne mina- see, kelleks teda peetakse, nii palju nagu on ringe ja seltskondi, on ka sotsiaalseid minasid Vaimne mina- vanema, abikaasa, amet 2.Pere elukaar. Pereliikmete rollide muutumine pere arengu käigus. Noor elluastuja- Noor pere- Väikeste lastega pere- Kooliealiste lastega pere- ,,Tühja pesa sündroom" Taas kahekesi- Lesk (lahutatud)- Surm. Perekond on süsteem ja süsteemi üks põhilisi
Inimesel on vajadus kaitsta oma väärikust. Kui ta tunneb seda ohustatavat, halvenevad tema suhted teistega. Vahel ei sobi omavahel kokku kahe inimese temperamendid või nad tajuvad sama olukorda väga erinevalt. Konflikti põhjuseks võib olla ka halb suhtlemine: ebapiisav info, vale arusaamine, suhtlemisbarjäärid. Kahe kolleegi vahel võib areneda konflikt erinevate rollikujutluste tõttu. Isikutevaheliste konfliktide tekkepõhjused on: isiksuse omadused (iseloomujooned, väärtushinnangud, ideaalid, maailmavaade jms), mis satuvad vastuollu teise inimese omadustega; staatuse languse oht, soov säilitada "oma nägu", kaitsta oma väärikust; olukorra erinev tajumine: kui inimene on millegi tajumisel väga kindel, peaks see tema arvates olema niisama ilmne ka teistele; suhtlemise probleemid; erinevad seisukohad organisatsiooni või selle osade eesmärkidest, organisatsiooniliste muudatuste vajalikkusest ja nende teostamise viisidest jne.
müüa. Nad mõlemad on abivalmid, nõus teisi aitama igas olukorras. Sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise teguriteks on need faktorid ja tegevused, mis mõjutavad inimese hoiakuid, käitumist ja tegevust. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil ehk lähedased või makrotasandil ehk keskkond ja valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon jne. Tähtsamateks sotsialiseerimise agentideks on: vanemad, sõbrad, õpetajad, massimeedia. Sotsiaalse kontrolli agendi olemasolu oli hästi näha Ivo ja Ahmedi omavahelisel suhtlusel. Seal oli näha, et Ivo õpetas Ahmedile sotsiaalseid norme. Seda esines näiteks olukorras, kus Ivo üritas Ahmedile selgeks teha, et ei ole mingit põhjust võitlemiseks
Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4
Mõjuvõimu tüüpide tõhus kasutamine ja nende omavaheline kombineerimine oleneb olukorrast ja on juhi poolt rakendatava juhtimise ja eestvedamise stiili aluseks. Initsiatiivi haaramine mingites protsessides võimaldab suurendada inimese mõjuvõimu ja saavutada midagi enamat kui väljakujunenud süsteemi ja reegleid järgides. Juhi mõjuvõimu aitab suurendada selle jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine (empowerment). Töötajate võimustamine ja võimu delegeerimine on lähedased mõisted ning seisnevad töötajate iseseisvuse, õiguste ja võimu suurendamises (vt. ka Tabel 4). Võimu delegeerimine menetlus, mille käigus juht määrab oma alluvate kohustused ja vastutuse ning annab üle selleks vajalikud õigused. Sõltub: organisatsiooni suurusest, allüksuste iseseisvusest, töötajate kompetentsusest ja motiveeritusest, kontrolli vajalikkusest ja võimalikkusest, jmt. Tabel 4. Delegeerimise kasud ja probleemid (Türk 2001:149).
kohane tüdrukule ja mis poisile, juba varases eas) Sekundaarsed/teisesed identiteedivomid omandatakse elujooksul, identiteed elujooksul muutub, sest muutuvad indiviidi rolled Võim võim kellegi üle (tööalane suhe alluv ja töötaja), võim millekski (individuaalne võimekus midagi teha ja saavutada). Erinevad vormid: otsene (formaliseeritud nt alluvussuge, omand või kaudne nt võime kujundada keskkonda). Majanduskultuur veendumused, hoiakud, väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust Üksikisiku tasand seotus sotsiaalsete suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine. Identiteet (sisemine/omistatud kaupade ja teenuste tarbijana, aga ka professionaalina, ettevõtjana, juhina, tööandjana). Pere/leibkonna tasand Tööjaotus ja soorollid, pere eelarve
Järvamaa Kutsehariduskeskus Turunduse alused VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Paide 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 1.Turunduse olemus.................................................................................................... 3 2.Turunduskeskkond................................................................................................... 8 3.Toode ja kaubamärk............................................................................................... 10 4.Ostukäitumine....................................................................................................... 13 5.Turu segmenteerimine........................................................................................... 14 6.Turundusuuringud.................................................................................................. 15 7.Turundustegevus ettev�
ebaselgust. Üldiselt järgivad nad oma veendumusi ja ei lähe kompromissidele. Enamiku asjade kohta on neil oma isiklik arvamus. Suurem osa neist on ka kriitilised, satiirilised. Iroonia on neile väga iseloomulik. Tänu teravale tähelepanuvõimele ja asjalikkusele on nendega väga keeruline manipuleerida. Seetõttu nad teatud tüüpidega üldse ei klapi. Kuna nad ei salli teesklust ja ilustatud fraase, siis seetõttu tekitavad nad sageli suhtelmisega ebamugavustunnet teistes. Mida suuremaks see skisoidsus isiksuses kasvab, seda suurem on oht, et see läheb patoloogiliseks. Skisoidsus võib väljenduda selles, et elatakse ennast teiste kulul halastamatult välja. Väärtustatakse kontaktitust kõige rohkem. Mitmesugused diktaatorid ja valitsejad on skisoidsete joontega. Nii skisoidne kui sundustega tüüp hindavad võimu, kuid erinevatel põhjustel. Skisoidne inimene hindab võimu distantsi tõttu, sest ta saab seda ise määrata
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos nende
seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine Pilet 13. E. Berne'i mina-tasandid. Eriksoni õpilane. Kasutas transaktsionaalset analüüsi, mis põhineb aju aktiivsuse uuringutel. Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
funktsioneerimise stabiilsemaks ja vähendab vajadust formaalse juhtimise ning kontrolli järele. Organisatsioonikultuuri avaldumise tasandid: · Jälgitav kultuuritasand tehiskeskkond: keskkonna füüsilised elemendid, mida inimene näeb, kuuleb, tunneb. Nähtav, kuid mitte kõigile üheselt mõistetav. Sisekujundus, mööbel, riietusmis- ja suhtlemisstiil, lood, müüdid, rituaalid. NÄITEKS: TTÜ-st majandusteaduskonnas punased toolid. · Jagatud väärtused, väärtushinnangud - väärtused, mida organisatsioonis aktsepteeritakse. NÄITEKS: organisatsiooni väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. · Baasarusaamad - käibetõed, mida ei vaidlustata (suhe keskkonda, suhe reaalsusesse, suhe inimesesse, suhe inimsuhetesse). NÄITEKS: organisatsioonis on ülemus kõige tähtsam ning teised töölised ei oma erilisi õigusi. 26. Kirjelda organisatsioonikultuuri tüüpe G. Hofstede järgi ja too näiteid kultuuridest. Kuhu
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majanduslik ühistegevus. Ira L.
c) Haridus ja sotsiaalne päritolu jaoks ebameeldiv 2. Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid c) Inimene ei taha valetada, kuna kardab, et tema väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi lähedased saavad sellest teada kasvatavad. 10 aastat hiljem uurisid nad neid 5. Milline neist väidetest ei sobi kokku lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine ratsionaalse valiku teooriaga? koolis. Millised andmed sellisest uurimusest
kõige enam võrreldes lapse kehaga.Ei saa öelda et kuigi suhteliselt vähe kasvab pea, ei saa öelda et ka keha kuju ei muutuks. (Kaela kuni eelkooli eani ei olegi nagu lapsel :D, ja on tegu punnkõhuga). Edasi tekib puberteedi eas taljejoon olgu see siis pois või tüdr,ka keha kuju muutub. See et talje on tekkinud on psühholoogiselt suureks saamise tunnuseks. Muutub ja arenevad ka siseorg. Kopsumaht. Poistel läheb lihaste arenguks vaja rohkem hapniku , on vaja kopsumaht suuremaks. Kopsud hakkavad teistmoodi töötama. südame ja veresoonkonna tegevus. Kasvu alustab süda ja see muutub suhteliselt suureks. Suur süda pumpab verd suhteliselt väikestesse arterisse, siit oht, südame häired , südame löögi sagedusega seonduvad häired. Seedeelundkond- soolestik muutub pikemaks, ja mahukamaks. Soolte nii peen kui jäme soole see kuidas see kokkutõmbumine muutub tugevamaks, ja punnkõhust saab pisikene kõhuke. Kõhumaht muutub suuremaks. 4
mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma Alguses antakse rühma liikmetele ülesanne sõnastada mõiste määratlus, mis sobiks olen kindel, et selline kogemus on kliendi jaoks meeldejääv. Andrea Fruhling asutas ka sõnaraamatusse. Mõne aja möödudes ülesanne muutub ja inimestel palutakse kirjeldada röivalao, kust kliendid said töö vestluste jaoks riideid. Lisaks õpetamisele, kuidas abistavat suhet mitmesuguste metafooride abil. Lõpetuseks palutakse rühmal mõelda, töövestlusel käituda, aitas ta klientidel ka rõivastumisstiili muuta. Rõivastuse muutmine on kuidas nad võiksid abistavat suhet füüsiliselt demonstreerida, ja seejärel seda näidata
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule
· Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks. Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest tugevamate ellujäämine (autoriks Spencer). Nõrgemad süüakse välja, trambitakse. See on loomulik protsess, vahele sekkuda ei tohi. See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes. · Tänepäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011 JÜRI ULJAS 1. W. JAMESI MINA TEOORIA W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina (kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu, kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et inimesed erinevad s
samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas? Testiti 2-6kuiseid imikuid, näidates neile pilte inimeste nägudest. Kiiremini tüdinenud ja üha uusi pilte vaadata soovinud laste intelligentsus osutus vanemas eas mõõdetuna suuremaks. 3aastaste laste testitulemused võimaldavad ära öelda, milliseid tulemusi saavad nad täiskasvanuna. Seni pole võimalik enne lapse 3. eluaastat tema arengu kohta kindlaid järeldusi teha. 2.3 Intelligentsustestid Binet- Simoni test 1904. aastal töötasid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Théodore Simon välja laste vaimse arengu määramiseks mõeldud testi. Tekkis vajadus eristada lapsi, kes ei saa hakkama normaalkoolis. Esialgses testis oli 30 ülesannet
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Aquino Thomas: püüab lepitada kristlikku alandlikkust ja au. Ta toob näidetena välja kristlikud pühakud, nt Pauluse ja Franciscuse, kes peavad end väärituks kõiges peale neile osaks langenud Jumala armu. Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui mees oli suur ja tugev ning edukas sõdalane, siis ta pääses nö paremate meeste hulka. Vallutuste
ühte kauplusesse sisse murdnud, varjab end koha- lesaabunud politseinike eest ning pussitab siis selja ta- gant surnuks ühe politseinikest ja tapab politseikoera. Vägivald muutub aina suuremaks probleemiks Kuritegelike noorte arv Saksamaal kasvab aastast aastasse. 1996. aastal registreeriti 8-13-aastaste laste hulgas kurjategi- jaid 2%, kusjuures kaheksakümnendate lõpus oli see näitaja
vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata (Vadi 1996, 196). 2 Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamise algusest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Formaalne ehk ametlik ehk sotsiaalne suhtlemisdistants iseloomustab ametialaseid suhteid, suhtlemist võõraste inimestega (1,2 3,5 m) Intiimne suhtlemisdistants on kuni 0,5 m ja selliselt vahemaalt suhtlevad väga lähedased inimesed. Selline vahemaa on võimalik võõramate inimeste vahel ka juhul, kui puudub silmside (näiteks täiskiilutud bussis), kuid suhtlemiste ei toimu (kontakti välditakse). Isiklik suhtlemisdistants on 0,5 1,2 m ja sellisel vahemaal toimub sõpradevaheline suhtlemine Isikutaju ehk pertseptsioon on suhtlemiskompetentsuse näitaja, mille teel toimub partneri ja tema poolt antava informatsiooni kindlaksmääramine, analüüs ja hindamine.
erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendust; (3) kolmas aste - iga lahendusviisi eeliste ja puuduste üle kaalutlemine. Selleks tuleks aega võtta ja arutleda tagajärgede üle; (4) neljas aste - väärtushinnangute arvestamine. Mõtle selle üle, kuidas iga lahendusviis langeb kokku või läheb lahku sinu väärtushinnangutest. Väärtushinnangud puudutavad seda, mida sa pead heaks või halvaks, õigeks või valeks; (5) viies aste - vali välja teiste seast sulle kõige sobivam lahendus vastavalt sellele, et see langeb kokku põhiliste väärtushinnangutega nagu ausus, usaldus, õiglus, enesekontroll ning vastutus; (6) kuues aste - tegevus otsuse täideviimisel; (7) seitsmes aste - tegevuse tulemuste hindamine. 3. Stressi vastu immuunseks muutmise treening küsimus on selles, et muutustega
Ettevõtte eesmärk ei ole enam ainult kasumit teenida, vaid temalt oodatakse ka huvirühmade aktiivset kuulamist ja kaasamist, sotsiaalsete väärtuste edasikandmist ning ühiskondlikele põhimõtetele pühendumist. Korporatiivsest vastutusest teavitamine ei ole ettevõttele kohustus, vaid võimalus, mille realiseerudes võidavad nii ettevõte kui ka huvirühmad. Suhtekorraldus Suhtekorralduse eesmärk on aidata organisatsiooni ja avalikkuse väärtushinnanguid lähendada ning luua koostöö ettevõtte sihtrühmadega. Äriorganisatsiooni kommunikatsiooniprogrammi tervikuna võib käsitleda suhtekorraldusena. Samuti võib organisatsioonis olla (kas teiste kommunikatsioonifunktsioonide kõrval või ainult) ka suhtekorraldaja ametikoht. Organisatsiooni ja selle kommunikatsiooni ülesehitusest sõltuvalt määratakse ka suhtekorraldaja roll. Meediasuhted
aitavad sobivat positiivset tagasisidet valida: 1) positiivset kinnitust rakendatakse ainult siis, kui esineb soovitud käitumine. Käitumise mõjutamisel on esmaseks etapiks soovitud mudeli määratlemine. See protsess on tõhusam, kui näidatakse käitumismudeli seost organisatsiooni üldiste eesmärkidega; 2) positiivne kinnitus peaks olema vastavuses tegevuse olulisusega ja sobiv selle saajale; 3) positiivset kinnitust rakendatakse vahetult peale soovitud käitumist. Mida suuremaks kujuneb ajaline distants soovitava käitumise ja positiivse kinnituse vahel, seda ebaefektiivsemaks kinnitus muutub; 4) positiivsest tunnustusest ilmajätmine on tulevikku suunatud mõjuga. Praktiline elu on näidanud, et nii tasu kui karistuse mõju väheneb, kui nad muutuvad äratuntavalt süstemaatilisteks. Negatiivset kinnitust rakendatakse siis, kui esineb ebasoovitav käitumine. Ebasoovitav on käitumine, mis on vastuolus
eestlaste omast suurem (vt ka Hofstede 1980). Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel, kus olid ette antud situatsioonikirjeldused nelja võimaliku käitumisvariandiga. Situatsiooniküsimused jagasin kolme rühma: kodune keskkond, töökeskkond ning suhted väljaspool kodu ja tööd. Analüüsides vastanute valikuid, kõrvutasin neid Hofstede ning Hall'i kultuuriuuringutega. Vastustest selgus, et eestlased ei ole eriti teadlikud, milline on mitteverbaalsete märguannete, sealjuures ruumikasutuse osa vestluse õnnestumise või ebaõnnestumise korral. Samuti ilmnes, et inimeste väärtused võivad teiseneda sõltuvalt suhtlussituatsioonist ning keskkonnast. Kehakeel. Igal inimesel on oma keha ümbritsev õhuruum, mille suurus erineb meie elukohast ning sealsest inimeste arvust. Eristatakse nelja vööndit: 1. Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala. Vööndisse lubatakse vaid nendega emotsionaalses seoses olevaid inimesi. 2
annaabi.ee 
