Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine peateega" oli Roland nõus Laura suure summa eest maha müüma
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele
Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma, seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima, siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk. Tänapäeva noortel on
Inimeste väärtushinnangud erinevad suurel määral ning sõltuvad enamasti kasvatusest. Vanasti õpetasid vanemad lastele, kuidas käituda teatud olukorras, mis on õige, mis on vale. Tähtsaks peeti eelkõige perekonda ning austust vanemate vastu. Kahjuks või õnneks elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus muutuvad ka inimeste väärtushinnangud. Lugupidamine ja austus vanemate vastu on väärtushinnang, mida ei tohiks kõigutada ei kiiresti arenev ühiskond, raha ega kuulsus. Kui väikestelt lastelt küsida, kelleks nad tahavad tulevikus saada, siis ei kuulda vastusena mitte väärikat arsti- või tuletõrjujaametit, vaid mõtlemata öeldakse Lady Gaga, Rihana või Justin Bieberi nimi. Miks? Sest nad on kuulsad, terve maailm tunneb ja teab, kes need inimesed on, nende varanduse suurusest koostatakse pidevalt edetabeleid ning nad ei pea kunagi millegist puudust tundma.
looduskeskkonna säilitamine; perekonna väärtustamine. Väärtuskasvatus peab olema järjepidev (Õpetajate Leht 07.10.05 Pille Valk). Õpilaste väärtushinnangute kujundamisel on suur osa õpikutel. Mitmed spetsialistid kirjutavad, et õpilased töötavad õpikute ja muude trükitud materjalidega kuni 90% tunni ajast. Selle tõttu võib õpikute mõju õpilasele olla isegi suurem kui õpetaja mõju (Firer 1995,5). Igas ühiskonnas on normid ja väärtushinnangud, mida selle ühiskonna liikmed järgivad. Ilma normideta pole ühiskonda ega ühistegevust. Arvestades normide ja väärtushinnangute väga suurt rolli inimelus, tuleb norme lülitada ka õppekirjandusse (Õppekirjandus väärtuste kujundajana Jaan Mikk /Tartu Ülikool/). Väärtushinnangud muutuvas ajas Tänases elus on selgelt märgatav tendents moraalireeglite ähmastumise suunas, mis kindlasti mõjutab inimeste väärtushinnanguid. Sageli puudub kindel lähtealus,
Enda poolt veenmise puhul võib inimene käituda viisil, mis ei lähe tema hoiakutega kokku. Eelnevates uuringutes on leitud aga, et inimesed peavad oluliseks, et nende käitumine ning hoiakud oleksid kooskõlalised. Kui nende käitumise ja hoiakute vahel ilmneb konflikt, siis on see nende jaoks äärmiselt ebameeldiv ja nad püüavad seda vähendada. Selle tulemusel võib inimene enda hoiakuid vähehaaval hakata muutma8. 3.2. Väärtused ja väärtushinnangud 3.2.1. Väärtushinnangu mõiste Väärtused on kas ideed, asjad või nähtused, mille poole elus püüeldakse ning mida peetakse oluliseks. Väärtused peegelduvad inimese tegevuses, lähtudes oma käitumisviisi valides oma isiklikest väärtushinnangutest. Väärtustest peegeldub ka arusaam heast ja halvast, õigest ja valest. Väärtushinnangud tulenevad enamasti isiklikest kogemustest ning on seetõttu igal inimesel erinevad9
Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et olen koolis õppinud väärtusi, mida ka praeguses elus väga hindan ja oluliseks pean. Saan kindlalt väita, et koolis õpitud aastatega on mulle õpetatud austust ja kohusetunnet, ausust, koostööoskust ja osavõtlikkust, pühendumist ja sallivust. Hoolimata sellest, et paljusid väärtusi õpetati koolis alateadlikult, on need väärtused minuni siiski jõudnud. Väärtusi on palju, mida koolides õpetada. Õpetatakse neid väärtusi, mida keegi enda jaoks elus oluliseks peab. Loodan, et Eesti koolide õpetajad hakkavad üha enam mõistma, kui oluline on õpetada lastele lisaks teadmistele ka väärtusi
Sotsialiseerumise algstaadiumis kohaneb laps sotsiaalse mikrokeskkonnaga ning täidab selle keskkonna nõudeid. Koos sotsialiseerumise edusammudega hakkab ta üha aktiivsemalt sekkuma ümbritseva keskkonna ellu, üha aktiivsemalt muutma ümbritsevat keskkonda. Siinjuures on eriti tähtis perekonna koosseis. Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001). Oluline on, et vanem suudaks oma rolli täita ja need oleks järgmised: eluks ettevalmistaja- õpetada eristama head halvast, olla suhtlemise õpetaja, hooldaja ja piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja;
naise ja mehe rolli, minia ja väimehe rolli jne. R o l l i m u d e l tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisust teatud ettekujutus. Sellise rollimudeli saab inimene kaasa kodust, õppides vanemate pealt, kogedes kasva- tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas. R o l l i o o t u s on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest. Mehe ja naise rolli kujunemisel toimib hulk tegureid, alates kasvatusest, mille kumbki pool kodust kaasa toob, kuni ümbritsevate inimesteni, kellest osa kuulub just abieluga seoses tekkinud suhtlusringi. Tähtsat osa etendavad ühe poole rolliootused teise poole rolli kujunemisel.Vastastikuste rolliootuste selgumine ning teineteisega kohanemine võtab aega ja nõuab kannatlikkust.Palju määrab ka kodust kaasavõetud "kohvri " konkreetne sisu. Vastastikune kohanemine algabki kaasatoodud "kohvrite" lahtipakkimisest. Mehe ja naise rolli väljakujunemist soodustavad :
I Loeng 1. Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog? Sotsioloogi roll uhiskonnas. Eestis suhteliselt uus teadus, kuna NL päevil kontrollis riigivõim tugevalt seda, mis seondus tegeliku olukorra kirjeldamisega. Kui ei taheta kriitikat ühiskonnale, ei taheta ka sotsioloogiat. Üldjuhul seostatakse sotsioloogi statistiku ja andmete kogujana. Tegelikult on sotsioloog siiski midagi enamat. Andmete kogumist võib nimetada statistikaks, andemete tõlgendamist ja konteksti panemist aga sotsioloogiaks. Andmete kogumine ilma neid seletamata, tõlgendamata, ei ole sotsioloogia. Sotsioloogi peamiseks ülesandeks ongi erinevate ühiskonnanähtuste kirjeldamine ja põhjendamine. Sotsioloogi nö. kutsehaiguseks suhtumine, et ,,asjad ei ole nii, nagu nad paistavad". Põnev ei ole mitte ainult erilise, tundmatu situatsiooni või nähtuse kirjeldamine, seletamine, vaid ka täiseti tavalise, näiliselt argise sotsiaalse keskkonna anal�
Uuringust järeldus, et Eesti noored püüdlevad Euroopa keskmisest rohkem ,,kõvade väärtuste" poole, olles samas lahtris Vene, Hiina ja Itaalia noortega. Rootsi noored väärtustavad vaba aega, Eesti noored kõrge staatusega tööd, soovides teenida palju ja elada oma vanematest paremini. Lindgren nimetab Eesti noorte väärtusi ka ,,puritaanlikeks".1 Viimasel ajal on pööratud suur tähelepanu noorte väärtushinnangutele ise olles mures, et tänapäeval ei mõisteta väärtusi. Kuid kas väärtushinnangud on tõesti noortel paigast ära või pigem on paigas ning neil pole julgust enda arvamuste eest seista? 1 Õpetajate leht nr.33, 14. september 2007, http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/14.09.07/koik.shtml, (19.03.2009) 4 1. Arutlus Uurisin internetist ka varem käsitletud uurimusi, mis põimuvad minu uurimus tööga ning toon näiteks kolm artiklit
Reaktiivseid inimesi mõjutab sageli nende füüsiline keskkond. Kui ilm on ilus, tunnevad nad ennast hästi. Kui ei ole, mõjutab see nende käitumist ja tegutsemist. Reaktiivseid inimesi mõjutab nende sotsiaalne keskkond, "sotsiaalne ilm". Proaktiivse inimese põhitunnuseks on võime allutada impulss väärtushinnangutele. Proaktiivseid inimesi juhivad nende väärtushinnangud- hoolikalt läbi mõeldud, valitud ja sissejuurdunud väärtushinnangud. Siiski mõjutavad ka proaktiivseid inimesi välised stiimulid, kas siis füüsilised, sotsiaalsed või psühholoogilised. Proaktiivsed inimesed kannavad oma ilma endaga kaasas. Olgu vihm või päike, nende jaoks pole vahet. Huvidering on suur ning selle sees on väiksem mõjuulatusring. Huvidering: üldisemas mõttes kulub kõik see, mis mind huvitab või muretsema paneb. Mõjuulatusring: kuulub kõik see, mille suhtes saab ja tasub ise midagi ette võtta. 4
koosmõju. Uimasteid proovitakse eelkõige uudishimu rahuldamiseks, uue kogemuse saamiseks, stressi leevendamiseks, isiklike probleemide lahendamiseks, suhtlemise hõlbustamiseks, väsimuse peletamiseks ning sõprade surve tõttu Ennetusstrateegiad Sellega on nii, et õpetajad peaksid kursis olema narkootikumide, internetilehtede jms. Narkoennetus ei ole tegelikult asi, et ülehomme alustan ennetava projektiga. Vaid see on mõtteviis ja väärtushinnangud ja teadmised selle teema kohta. Seega kui te olete õpetaja, siis te peaksite näiteks kursis olema saidiga narko.ee ja vaatama vahel noortefoorumeid. Teadma, millised on tundemärgid, kui laps käitub kahtlaselt et üldse narkootikumidetarvitajat ära tunda jne, sealt saab infot, kust narkootikume saadakse, kus ja kuidas neid tarvitatakse jne. Ühesõnaga infot otse algallikast. Näiteks üks mu töökaaslane, kellel oli kunagi probleem oma teismelise tütrega,
Väärtushinnangud peegelduvad inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kuigi inimesed väärtustavad erinevaid asju, leidub ka niisuguseid väärtusi, mille puhul tavaliselt eeldatakse, et kõik inimesed neid tunnustavad need on üldinimlikud väärtused, näiteks lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda. Lisaks kogemustele vormivad väärtushinnanguid suhtlemine ja kultuuriline taust. Väärtushinnangud kokku moodustavad väärtushinnangute süsteemi. Väärtused moodustavad väärtussüsteemi, kus väärtused on järjestatud hierarhiliselt. Väärtussüsteemid esinevad kõigis ühiskondades, nad olla individuaalsed, grupilised, rahvuslikud, ühiskondlikud. Igal inimesel on oma väärtushierarhia, mille järgi antud inimene instinktiivselt käitub. Kultuur (missuguse kultuuriga on tegu, millised sümbolid, rituaalid, tabud, tavad, moraalinormid,
· Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest. Inimene saab kultuuri osaks. Internaliseerimine · Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult · Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivad emotsioone · Talcott Parsons: ühiskond püsib koos tänu sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. Abraham Maslow (1908-1970) · Vajaduste hierarhia a. Bioloogilised vajadused b. Turvalisuse vajadus c. Sotsiaalse kuulumise vajadus d. Tunnustuse saamise vajadus e. Eneseteostuse vajadus · Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. · Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi, kui madalamad vajadused on
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne rahumeelne, tegutsemis
saavad osaks inimese isiksusest. Kirjeldab seda, kuidas inimene saab ühiskonna liikmeks. Internaliseerimine: internaliseeritud reegleid ja norme (mis on inimene enda sisse võtnud) täidab neid inimene vabatahlikult). Internaliseeritud normide vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone. Kui asju ei tehta vabatahtlikult, ei olda internaliseerutud. Talcott Parsons: ühiskond püsibki koos täna sellele, et inimesed on põhiväärtused internaliseerinud. ABRAHAM MASLOW (1908-1970) Vajaduste hierarhia: bioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, sotsiaalse kuulumise vajadus, tunnustuse saamise vajadus, eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused muutuvad inimese jaoks aktuaalseks alles siis kui madalamad vajadused on rahuldatud. Enamasti muutuvad inimese jaoks kõrgemad vajadused aktuaalseks kui madalama taseme omad on rahuldatud. Erandjuhtudel võib inimene rahuldada kõrgemaid vajadusi,
Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. postindustriaalne ühiskond - kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele oli omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks
Vahel on vaja ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).
neid, keda nad armastavad. Nad on ääretult sallivad, valmis oma vanematele kõik andeks andma, võtma süü enda peale ning neid mõistma. Kuid nii see ei tohiks olla. Professor Kevin Browne uurimusest selgus, et 84% uuritud kriminaalsetest noortest pärinevad peredest, kus nad on kogenud väärkohtlemist või hooletusse jätmist. See tähendab seda, et meie ühiskonna kriminaalid on tulnud kodudest, kus nad on ise lapseeas ohvriteks olnud. Käesoleva aastatöö uurimuslikus osas olen spetsialiseerunud koolivägivallale kuna koduprobleemide käsitlemist on eetilistel põhjustel raske teostada. Ka puudub mul vastav psühholoogiaalane koolitus väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Koolivägivalla küsitluses osales 78 Pärnu linna koolide 3. ja 4. klasside õpilast. Küsitlus viidi läbi laiaulatuslikult Pärnu Vanalinna Põhikoolis ning
1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist – postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest
ühine kultuur ja kes end selle ühiskonnaga samastavad. o Sotsiaalne struktuur: sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi staatust sotsiaalses süsteemis. o Kultuur: ühiskonnaliikmetele iseloomulik eluviis, koos nende poolt loodud materiaalsete väärtustega. o Majanduskultuur: veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. o Väärtused: indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. o Sotsialiseerumine: isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid; kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus; eluaegne protsess.
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
2006. aasta noorsooromaanivõistlusel 2. koha. Võistluse korraldamist toetas ka Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. "Kuidas elad, Ann?" võitis Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2000. aasta noorsooromaanivõistlusel peapreemia. Ene Sepa "Medaljon" saavutas Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel 3. koha. 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Väärtushinnangud Peategelased teostes on teismeeas tüdrukud, kes veel otsivad ennast ning läbivad katsumusi, mis muudavad nende tõekspidamisi ja väärtushinnanguid. Teismelistele omaselt on noored keskendunud rohkem suhetele vanematega ja eakaaslastega. Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest
· XI-XIII saj. keskpaigani kestab rüütlikasvatuse õitseaeg · XIII saj. keskpaigast kuni XVI sajandini on tegemist juba linliku kodaniku kasvatusega. Üks suuremaid kasvatavaid tegureid keskaja ühiskonnas on see Jumala kõikenägev silm. Keskaeg väärtustas tööd. Töö on vahend, mis viib lunastuseni ja annab pääsemise. Oluline osa keskaegse inimese maailmanägemises ja seega lapse kasvukeskkonnas oli imel. Kindel osa tema käitumisest ja kasvatusest oli püüda leida võimalus Jumalaga kokku leppida. Kasvatus oli perekonnakasvatus. Perekond andis lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid- lugemise ja kirjutamise. Keskaja teadlased uskusid kasvatuse jõusse. Õpetlased püüdsid leida seoseid ea ja temperamentide muutuste vahel. Kekskajal oli levinud arusaam, et lapse kasvatamine peab algama varakult. Kasvatust tuleb alustada mänguliselt.
põhjendusteta ja arusaamatuid töökorraldusi. Hoolimata tema isikust kulges siiski lasteaia argipäev heas töökliimas, kuivõrd lasteaia omanik ise väisas maja üksikutel kordadel kuus ning tema teistlaadi juhtimisstiilist ei lasknud keegi end sügavamalt häirida. Hoy ja Forsythi (Hoy & Forsyth, 1986) järgi liigitub selline käitumine „kaasava kliima“ alla, kus juhi käitumine on suletud, samas õpetajate oma aga avatud. Töökliima ei sõltu aga ainult õpetajate omavahelisest heast läbisaamisest ja üksteise toetamisest, hindamisest. Näiteks suletud olekuga omanik, kes jätab oma otsused õpetajatele piisavalt selgitamata, lõhestab oluliselt üldist töökliimat. Nii puudub õpetajatel juhipoolne selge reeglite süsteem ning arusaam, mida ja kuidas nendelt oma töös oodatakse. Kord näiteks püüdis lasteaiaomanik läbi suruda otsust, et laste vähenemise tõttu tuleb vähendada ka töötajate palkasid
aastatel (Tiit 2008). 1.7 Eesti rahvastikusündmustest üheksa kümnendi jooksul: abiellumine ja lahutamine Abiellumise populaarsus on aegade jooksul muutunud. Seda on mõjutanud mitmed asjaolud. Sõjajärgsetel aastatel on näha väikest abiellumuse tõusu. Üsna palju abielluti perioodil 1947– 1991, aastas sõlmiti keskmiselt ligi 12 000 abielu. Pärast seda on abielusid üldiselt vähemaks jäänud. Ühiskond muutub, sellega koos ka inimeste väärtushinnangud. Tänapäeval on abielu alternatiiviks üha enam populaarsust koguv vaba kooselu, kuna sellel on abielu ees mitmeid eeliseid. Vaba kooselu annab inimestele rohkem vabadust ja toob kaasa vähem kohustusi kui registreeritud abielu, eriti ajal, mil suhted on pigem ebakindlad. Võrreldes 1919. aastat praegusega võib öelda, et oleme jõudnud samale tasemele tagasi: 1000 elaniku kohta on 4,1 abielu aastas (abiellumuse üldkordaja) ehk umbes sama palju kui siis (joonis 6). Alates 1970.
olemust. Osaliselt lähtub eespool kirjeldatud pealispindne avalik käitumine kultuurist. Ometi võime sääraseid kombeid omaks võtta, kartmata kahjustada oma põhiveendumusi. Meie ühiskond on õpetanud meid omaks võtma teatud põhimõtteid ja väärtushinnanguid. Teame, et paljud üldmõistetest oma tuttavad mitmele kultuurile. Hispaanlasele pole meil autundest midagi õpetada, jaapanlased on meistrid viisakuses, rootslased, sakslased ja inglased on veendunud oma aususes. Ühised põhiväärtused on leidnud kindla koha erisugustes ühiskondades. Au, kohusetunne, õiglus, tänutunne, kättemaks, armastus on põhilised tõekspidamised nii sakslaste, hiinlaste, araablaste, venelaste kui ka eestlaste hulgas. Millest me aga tihtipeale mööda vaatame, on see, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Arusaam kättemaksust inglastel ja sitsiillastel pole sugugi sarnane, romantilisest armastusest Prantsusmaal ja Soomes saadakse aru erinevalt
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Suhtarv ehk suhe võrdleb ühte alagruppi teisega. 2.9. Mis on statistiline olulisus? Statistiline olulisus kirjeldab tõenäosust, et nimetatud avastuse põhjustas vaid juhus. Seda kasutatakse selleks, et sotsioloogid auditooriumile esitades, et jäta väikestest statistilistest erinevustest tähtsate avastuste muljet. 2.10. Milliseid eetilisi norme tuleb uurimistöö läbiviimisel arvestada? Teadusvälised ja eetilised tegurid, mida tuleb kaalutleda on väärtushinnangud, sõltuvs uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine. Teadusliku meetodi üks alustalaisd on püüe olla väärtusneutraalne. Finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas tulemusi kasutatakse. Kõik eksperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Kui kõik osalejad on vabatahtlikud, pole tulemused väga usaldusväärsed. Kui palju osalejatele eksperimendist rääkida? Vastused võivad olla ekslikud.
Joonis 5 – organisatsiooni kavandamine tänapäeval (Bateman, Snell 2004) 21.sajandi juhis ei nähta enam domineerijat. Traditsiooniline liider Uue ajastu liider Tasud lepitakse eelnevalt kokku Karismaatiline – loob visiooni, missioonitunde, sisendab väärikust ning väärib austust ja usaldust Jälgib, et reeglitest ei kaldutaks kõrvale ja Inspireeriv – julgustab saavutama paremaid viib sisse korrektiive tulemusi, näitab eesmärke lihtsaid vahendeid kasutades Sekkub vaid siis, kui standardeid ei saavutata Rakendab intelligentset, ratsionaalset ja hoolikat probleemide lahendamist
Sai, et inimese minal on kolm tasandit, ego seisundit. 1) Lapsetasand 2) Vanematasand 3) Täiskasvanutasand Lapsetasand kujuneb esimesena ema, isa ja teiste vanematega suhtlemisel. See on impulsiivne, fantaasiarikas, mänguline, uudishimulik jms. On mitut tüüpi last: loov laps, kes uurib ja mängib ning kohanenud laps, kes on positiivne, sõnakuulelik ja arg. Lapsetasand väljendab emotsioone. Vanematasand hakkab tekkima lapseeas, kui laps matkib täiskasvanut. Seda tasandit iseloomustavad käsud, keelud, seadused, spetsiifiline pöördumine, autoritaarne väljenduslaad, jäikus, kamandamine. See on väärikusmask. Turvaline vanem hoolitseb, kiidab, kaitseb, õpetab. Aga kriitiline vanem manitseb, hirmutab, ähvardab. Täiskasvanutasand on välismaailmast saabuva info loogiline läbitöötamine. See tasand on tõsine, asjalik, kontrollitud, toetub faktidele, ei näita emotsioone. Võib kinni jääda pisiasjadesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
