Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Väärtushinnangud läbi aegade

Väärtushinnangud läbi aegade Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad oluliselt koos ajaga. Seoses kommunismi üleminekult demokraatiale on toimunud suured muutused inimeste väärtushinnangutes. Väärtushinnangud mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist. Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada. Kuidas on muutunud inimeste väärtushinnangud ajaga? Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Raha on muutunud tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted. Ka Jaan Tätte teoses ,,Ristumine

Eesti keel

4

docx

Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob?

Väärtushinnangud läbi aegade- mis on muutunud ja mida see endaga kaasa toob? Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt ­ enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Neid mõjutavad haridustase,

Eesti keel

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Vahel on vaja ootamatult ja viivitamatult lapsele lasteaeda järele minna, teda arsti juurde viia, temaga koju jääda, kooli direktori juurde minna või ka lapsele pallivõistlustel kaasa elada. See kõik võib juhtuda töö ajal, mis tähendab järeleandmisi ja kompromisse tööelus või loobumist lapsevanema rolli täitmisest (ibid.). Rolle täites kujunevad inimestel välja suhtumised ­ suhtumine perekonda, töösse, vabasse aega. Suhtumine on sisuliselt aga eluhoiak, väärtushinnang. Inimeste väärtushinnangud on väga individuaalsed: kes asetab pingereas esimesele kohale perekonna, kes töö, kes jällegi vaba aja. Noortes perekondades, kus kaaslastevahelised emotsionaalsed suhted on värsked ja peres kasvavad väikesed lapsed, asub perekond eluväärtuste hierarhias tähtsal kohal. Tööle ja vabale ajale omistavad naised perekonnaga võrreldes hoopis väiksemat kaalu. Meestel on see vastupidi (Kelam 1989: 79).

Perepsühholoogia

104

doc

Nimetu

Spordi sellisel defineerimisel on ka teatud ohud. See on seotud sellega, et nii eristame me spordi sellistest kehalistest tegevustest, mis sisaldavad küll kehalisi tegevusi, kuid ei ole institutsionaalsed ning võistluslikud tegevused. Seega võib sport muutuda suhteliselt kitsaste inimgruppide tegevuseks, kellel on resursse ja võimalusi kehalise tegevuse organiseerimiseks võistluslikul moel. Nii aga tehakse "liiga" nendele inimeste gruppidele, kellel sellised resursid puuduvad. Spordi sotsioloogid toovad spordi iseloomustamisel välja 7 põhilist tunnust: 1. Motoorne aktiivsus. Spordi peamine tunnus on motoorne aktiivsus, mis on omane igale spordialale ning nôuab koordinatsiooni ja kehalist võimekust. Kehalise vôimekuse tôstmine nöuab planeeritud tegevust. 2. Sisu ja tähendus Erinevalt liigutusvilumustest, mida me kasutame igapäevases töötegevuses, on

Kategoriseerimata

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

lööb, hävib igasugune haridus. Kaovad kõik õppima-õhutused ning karistused mitteõppimise eest. Neid väheseid, kes tahaksid õppida, takistatakse: kes nad õige on, et kaaslastest üle tahavad olla? Ja õpetajatel (või peaksin hoopis ütlema lapsehoidjatel?) on niikuinii juba ülearu tegemist puupeade poputamisega ja neile seljale patsutamisega, et nad veel õpetamisele aega võiksid raisata. Meie ei pruugi enam üldse ei kavaldada ega pingutada, et inimeste sekka kõigutamatut kehkust ja ravimatut rumalust külvata. /.../ Uue hariduselu põhiprintsiibiks peab saama see, et laiskvorstid ja puupead ei tohi ennast kuidagi tunda tarkadest ja usinatest õppuritest viletsamatena. See poleks "demokraatlik". Erinevusi õpilaste vahel - sest pimegi näeks, et need on individuaalsed erinevused ­ tuleb maskeerida. Seda saab teostada mitmel tasandil. Ülikoolides tuleb eksamid korraldada nii, et peaaegu kõik üliõpilased saaksid head hinded

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

47

doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

probleemi, nimelt seksismi, tagajärg. Just seetõttu, et personaalsel tasandil ei tajuta soolist ebavõrdsust, teeb soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise isiklikult raskeks. Lisaks veel poliitiline huvi ja sõnakuulekus. Sotsioloogid lubavad, et edaspidi hakatakse rohkem uurima Riigikogu stenogramme kui olulist zanri diskursuse analüüsil. Ja selle seaduseelnõu esimese lugemise stenogramm Riigikogus (13.03.02) on ääretult huvitav avamaks inimeste arusaamisi, mõistmist, probleeme, aga ka kiusu ja ignorantsust. Siinesitatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduskonna üliõpilaste esseed ei ole küll ajapuudusel keeleliselt toimetatud, kuid hea tahtmise korral siiski mõistetavad.  3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST Nüüdseks, mil Eestis on aeg jõudud nii kaugele, kus arenenud Euroopa maades juba

Asjaajamine

81

docx

Sissejuhatus eetikasse

Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut

Eetika

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

Sotsioloogia funktsioonideks on: ­ Kirjeldav, st. Nähtuste ja protsesside taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine, vastused küsimustele kas ja kui palju? Sotsioloogia funktsioonid ­ Teoreetiline ehk seletav funkts. ­ kogu faktilise materjali analüüs mingi probleemi selgitamiseks olemasoleva teooria raames või uue teooria loomine; ­ Praktiline ehk instrumentaalne fukts. ­ erinevate uuringute tulemuste kasutamine sotsiaalsete suhete, gruppide, institutsioonide, inimeste olukorra, võimaluste, perspeltiivide selgitamine ja parandamine. Sotsioloogia annab informatsiooni, mis võimaldab luua sotsiaalse kontrolli sotsiaalsete protsesside üle Sotsioloogia funktsioonid ­ Ennustamine, st, et pärast kirjeldamist ja selgitamist on võimalik pakkuda välja erinevad arenguvariante ­ Kriitiline fuktsioon: · Kriitiline suhtumine olemasolevatesse teoreetilistesse lähenemistesse ja uurimismeetoditesse · Ühiskonnaseisundi kriitika

Sotsioloogia

Kommentaarid (0)