Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga (0)

Inimeste väärtushinnangute muutumine ajaga
Väärtused on arusaamad heast ja halvast ning õigest ja valest. Väärtushinnanguid mõjutavad haridustase, ümbritsevad inimesed ja kiirelt muutuv ning arenev ühiskond. Väärtushinnangud muutuvad koos ajaga ja mõjutavad oluliselt ka inimeste ellusuhtumist . Elu põhiväärtused omandatakse juba lapseeas, need tulenevad kasvatusest ning saadakse kaasa kodust. Vanemad rajavad elus vundamendi, ülejäänud elu tuleb ise üles ehitada.
Inimeste väärtused kipuvad ajaga järjest muutuma , seatakse uusi eesmärke ja sihte ning unustatakse, mis tegelikult see õige peaks olema. Toon näiteks, et umbes kümme aastat tagasi, kui lõpetas noor eestlane oma haridusteekonna ning asus töökohta otsima , siis kõige olulisem oli neile: töö valdkond, töötamise keskkond ja järgmisena palk. Tänapäeva noortel on palganumber esikohal, pole oluline, mida täpselt tegema peab, niikaua kui raha saab hästi pole muu oluline. Alguses tahetakse hästi teenida, aga nii kiputakse unustama oma soove ja eesmärke, mida on alati tahetud täide viia, pea iga poiss on väiksest peale tahtnud politseinikuks saada ja aidata maailma paremaks kohaks muuta, aga paraku kaob see mõte ajaga. Väärtushinnanguid unustatakse tagaplaanile, nagu on öelnud ka Oscar Wilde, et „Tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust“, seepärast tulebki alati endale meelde tuletada, et mis on tegelikult oluline, ja just miks seda vaja on.
Tänapäeval väärtustatakse liialt raha. Iga liigutuse eest küsitakse hinda, midagi ei saa enam tasuta. Rahal on suur mõju meie üle, oleme muutnud selle tihti ka tähtsamaks kui inimsuhted . Ka perekondlikud koosviibimised on tänapäeval suhteliselt harv nähtus, sest vanemad on enamuse ajast tööl, et teenida raha. Seega on väga vähe aega, et olla koos perega või sõpradega. Inimsuhted on jäänud tagaplaanile. Raha ei tohiks olla eesmärk, see on vaid vahend, millega saab elukvaliteeti tõsta. Mulle õpetati juba esimesest klassist , mis vahe on soovil ja vajadusel, soov on see, mida kiputakse esimesena tahtma ja väärtustama kõige rohkem, aga vajadus on tegelikult kõik see mida inimene vajab ja peaks oluliseks pidama , näiteks perekonna turvalisus, söök ning kindel katus pea kohal. Sõjajärgsel ajal ei osatudki muud tahta. Raha tõttu on mindud liiga ahneks ning tänapäeval on see muutunud paraku kõige tähtsamaks väärtuseks.
Meil näib olevat mingi sisemine veendumus või vähemasti lootus, et on olemas absoluutne, igavene väärtus, mille aluseks on hinnangust sõltumatud püsiväärtused. Ometi oleme näinud, kuidas väärtused murenevad veel kiiremini, kui kerkivad hinnad hüperinflatsioonis. Ühed sätivad oma väärtustepüramiidi tippu jumala, teised kalli inimese, kolmandad mõne idee, et raha teenida. Ühemeelne mõistmine puudub, pigem kostavad vastastikused süüdistused ja ähvardav relvade tärin. Ühiskond muutub pidevalt ning muutused toovad kaasa ka väljakutseid. Uute tingimustega tuleb kohaneda ning takistused ületada, see teebki meid tugevaks .