Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Väärtused ja eetika on sotsiaaltöö praktika süda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsiaaltöö, sotsiaaltöötaja, eetika, kuulamine, eestika, hooldekodus, rake, jutust, tuues, vabandus, rakenduskõrgkool, õppetool, vahula, mõdriku, sinus, aristoteles, ristiisa, eetikas, keskne, teooriaid, voorusi, suhtumise, identiteedist, heast, valikuid, elukutse, naerda, probleemsete, kasvatajad, ükskõikne, omalt, praktikant, nendest, pidamaLÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Eetika all mõeldakse erinevaid käitumisreegleid ja norme. Sotsiaaltöös on eetika väga tähtsal kohal, sest on oluline inimest ära kuulata ja leida koos probleemile paremat lahendust
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 KÕ2 Eve Lillepuu VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 „Mis on eetika? Eetika on teadus sellest, mis on inimese käitumises hea ja mis on halb ning kuidas me peaksime elama. Rohkem valgust heidab asjale, kui ütleme, et eetika katsub avastada, mis on elus tõeliselt tähtis, mis annab elule mõtte ja teeb ta elamisväärseks. Aga niiviisi esitades osutame selgelt, et eetikas huvitab meid õige elamisviis selle viimases tähenduses.“ (Kerner 1996:13) Eetikat tuleks vaadelda kui käitumisstandardite ja kohustuste kogumit nii isiklikul kui ka professionaalsel tasandil
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA Essee Õppejõud: Triin Vahur Mõdriku 2012 On vähe ameteid, mis pakuvad inimesele täieliku eneseteostuse võimalust. Ikka jääb midagi vajaka või kaasnevad tööga ebameeldivused
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi sotsiaalametis peresotsia
Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4 2.1 Sotsiaaltöö teooria ja praktika. R. Kreem, Tartu, 1995....................................................4 2.2 Tänapäeva sotsiaaltöö teooriad: kriitiline
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine, kui Orava vallaval
ning kogukonna eluviisidega. On ka puhke ruum. Puhke ruumis on võimalus interneti kasutada ning telerit vaadata. Paljud pagulased keskusest tahavad töötada ja neile pakutakse seda võimalust. On olemas sellised juhtumid, kus keskuse elanikud, kes imestavad tavalisi asju. Meie oleme harjunud kasutada näiteks pesumasinat ja tolmuimejat aga mõned pagulased isegi ei teadnud, et maailmas on sellised asjad. Hooldekodu Hooldekodus, mida ma külastasin on 55 kohti aga tegelikult hooldekodus elab 58 kliente. Hooldekodu on mõelnud eakatele aga elavad ka psüühiliste erivajadustega inimesed. Kõige vanem elanik hooldekodu on 101 aastat vana, kõige noorem on 46 aastat vana. On ka klient, 7 kellel on skisofreenia. Iga päev keskuses töötavad 3 hooldajat ja öösel on 2 hooldajat. Öösiti hooldekodus töötab ka valvur. Hooldekodus töötab ka sotsiaaltöötaja. Sotsiaaltöötaja tegeleb
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova STSTB 2 kõ Depressiooni käsitlus sotsiaaltöös Essee Õppejõud Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid t�
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Laura-Roberta Ründva Alice'i juhtum Juhtumisnalüüs Tallinn 2016 Sisukord Juhtum, millele on tehtud sekkumisplaan...................................................................................3 Laura-Roberta Ründva Alice'i probleemide hindamine ja analüüs..................................................................................4 Keskkonnakaart...........................................................................................................................6 Sekkumise eesmärgid..........................................
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab, et laps käitub viisil, m
seksuaalse tagakiusamise kohta : naiste-laste seksuaalse kuritarvitamise, seksuaalse vägivalla ja seksuaalse ahistamisel. Nad jõudsid järeldusele, et need kogemused on üsna levinud naiste seas ja neil on tõsiselt kahjulik mõju nende vaimsele tervisele . Sotsiaaltöö funktsioonid nendel juhtudel on järgmised: · Tagada, et vägistamise ohver ei pea istuma ooteruumis nagu enamik patsiente teiste terviseprobleemidega · patsiendi empaatiline kuulamine ,tema emotsioonide aktsepteerimine, · Aidata konstruktiivselt toime tulla ohvri süütunde ja häbiga · Taastada kontrollitaju mis tahes viisil, mida olukord võimaldab · Pöörduda kohalikku vägistamise kriisikeskusesse · Aidata ohvril leida ja mobiliseerida tema enda sotsiaalne võrgustik · Olla saadaval ohvrile järelmeetmete jaoks ja ühendada teda asjakohase vaimse tervise-, õigus-ja sotsiaalteenustega.
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on hoopiski muud. Jah, suhtle
vihaseks muutumise hõlpsaks, juhul kui asjakohane stiimul on olemas. 1 MIS ON AGRESSIIVSUS Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelises suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguga. Agressiivsus tähendab pealetükkivust, löögivalmidust. Tänapäeval mõistetakse agressiivsuse all käitumist, mis on suunatud kellegi kahjustamisele. See on motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades rünnatavaid( elus ja elutuid) objekte (Kõrgvee, 2011). Agressiivsus võib avalduda kahel erineval moel. On olemas impulsiivne agressiivsus, s.t. vihast, ärritusest või hirmust tingitud kontrollimatu, hoolimatu vägivallahoog. Inimese vererõhk on kõrge ja süda töötab harilikust kiiremini. Teine agressiivsuse vorm on tahtlik, etteplaneeritud mingile kindlale eesmärgile suunatud tegevus, millest kõik inimesed alati aru ei saa
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.
2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Jekaterina Andrjuskova Lastekaitsetöötaja võimalused lapsekeskse lähenemise edendamiseks Essee aines ,,Lastekaitsetöö meetodid" Juhendaja: Karmen Toros Tallinn 2013 Sotsiaaltöö on sotsiaalprobleemide ennetamiseks, vähendamiseks või kaotamiseks tehtav töö,
Kas autotootjad peavad kasutama kulukaid uusi ohutust tagavaid detaile, teades, et see muudab auto kliendile liiga kalliks? Hoolimata otsuste legaalsusest, on sellistes situatsioonides tehtud otsuseid ja tegevusi vaja hinnata ka teiste tegurite järgi kui õige ja vale. Ärieetika on oma olemuselt vastuoluline ning seal pole üheselt õigeid vastuseid. Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil
Loengukonspekt: Sotsiaaltöö teooriad ja meetodid Marju Medar, PhD, TLÜ 2013 Konspekt baseerub Malcolm Payne raamatule "Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus, 1995. Teemad: I. ST teooriate teke ja areng II. Ülesandekeskne individuaaltöö III. Kognitiivne mudel IV. Käitumuslikud mudelid V. Kriisisekkumine VI. Psühhodünaamiline mudel VII. Radikaalsed ja marksistlikud lähenemisviisid I. Sotsiaaltöö teooriate teke ja areng MIS? Kirjeldus STst, seletus, põhjendus sellest, mida ST teeb ST teke ? · akadeemiline · vertikaalne ja horisontaalne üldistatud kogemus, reaalsuse peegeldus "ST kontekstis", mis on MUUTUV! · individuaalse kogemuse kokkuvõte MIKS? · Määratleda professiooni, prognoosida ideede praktilist rakendatavust · Akadeemiline tõsiseltvõetavus · Sotsiaaltöötaja identiteedi jaoks oluline
kaob. Pere kaasamine programmi on oluline just nooremas eas, sest teismeeas pere mõju hakkab kaduma. Teismeeas tuleb tegelda eakaaslaste grupiga. Üldiselt leitud on, et vanus 9-11 on viimane aeg narkoennetusega tegelda. Aga parem oleks varem. Paremad on laiahaardelised programmid: Näiteks: laps käib psühholoogi juures, tegeldakse individuaalselt tema probleemidega, õpetatakse käitumismudeleid, tehakse rollimänge. Samas: psühholoog või sotsiaaltöötaja tegeleb ka perega, püütakse parandada peresuhteid, sotsiaaltöötaja aitab neil järje peale saada. Vabaneda alkoholist, osaleda lapse koolitöös, suhtes kooliga. Ehk siis püütakse kogu süsteem positiivselt tööle saada. Mõningaid võimalusi programmideks: 1. Sotsiaalse resistentsuse tõstmine öelda ,,ei" 2. Kompetentsuse parandamine sotsiaalse kompetentsuse 3. Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud programmid sest pärast on juba hilja ja võib minna järgmise punkti juurde 4
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
Sotsiaaltöö ülesanne on hoolitseda, et igal inimesel oleks katus pea kohal, piisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks, võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus. Sotsiaaltöö sünd: 19.saj lõpul, kui toimus suur sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste periood. Põhjused: tööstuse kiire areng, linnastumine; traditsiooniliste kogukondade lagunemine; sotsiaalsed probleemid, nagu alkoholism, vaesus, prostitutsioon, vägivald; vajadus sotsiaaltöö järele. Sotsiaaltöö 2 mõtteviisi: 1. tegeleda konkreetsete probleemidega: inimeste/perede abistamine, suunamine ja nõustamine individuaalse käitumise muutmiseks, et paremini sobituda ühiskonda 2. tegeleda probleeme soodustavate sotsiaalsete oludega: kogukondade võimestamine, ennetustöö; haavatavate sihtgruppide abistamine kogukonnas; inimeste ühtekuuluvuse suurendamine ja ühisabi edendamine
9 kontrollida," märkis Otstavel. Vägivallatsejate puhul läheb asi aga selleni, et naisel ei lubata suhelda ka sõbrannadega, kuni ta on sotsiaalselt täielikult isoleeritud. Veel tuuakse põhjenduseks agressiivset loomust või näiteks alkoholi ja narkootikume. Bancrofti sõnul pole aga alkoholi ja vägivalla vahel põhjuslikku seost. · ,,Tihti on joove vaid hea vabandus," väitis Otstavel. ,,Paljud vägivallatsejad ei tarvita üldse alkoholi ning see võib teha oma versiooni esitamise naisele veel raskemaks." · Alkohol see-eest teeb löömise ohtlikumaks, sest kaob kontroll liigutuste üle ning mees võib põhjustada veel raskemaid vigastusi, kui tal võib-olla kavas oli. ,,Paljud naised loodavad, et kui ta vaid joomise maha jätaks, siis läheks kõik hästi. See ei muuda aga vägivallatseja puhul midagi
..................................... 11 Sekretäri eetikakoodeks............................................................................................................ 13 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................14 2 Eetika ajalugu ja selle mõiste · Eetika kui filosoofia valdkonna eristas esimesena Aristoteles. · Varem käsitleti eetikat ontoloogia ja epistemoloogiaga koos filosoofilise mõtlemise tervikusse kuuluvana ega eristatud eetika küsimusi või uurimismeetodeid muudest. · Ontoloogia ehk olemisõpetus on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisugusega. · Epistemoloogia ehk teadmisteooria on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Sotsiaaltöö Laura-Roberta Ründva ROLLITEOORIA Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina Tallinn 2016 Laura-Roberta Ründva Sisukord Rolliteooria ajalugu.....................................................................................................................3 Rollikogum........................................
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega
Noorsootöötaja ei pea kasvatama teistest inimestest enesesarnast, vaid inimest, kes on enesest teadlik ja usub endasse, mõistab oma tegude tagajärgi ja vastutab nende eest (Noorsootöö õpik). Noorsootöötaja ei peaks olema noorele vanemate eest ning ei saagi seda olla. Seega on väga oluline ja peakski olema väljatöötatud väga tugev ning kindlalt toimiv võrgustik vanemate- kooli- noorsootöötaja- noorsoopolitseiniku- psühholoogi ja sotsiaaltöötaja vahel (NOVO noortestrateegia...). Sellise tugeva võrgustikuga koostööd tehes on palju efektiivsem ka noore aitamine. Kahjuks olen kokku puutunud paljude perekondade, koolide ja asutustega, kes miskipärast seda koostööd teha ei taha. Nii kaua, kui inimesed vajadust ühiselt tegutseda ei näe, ei saa ka üksi keegi ühte noort ümber kasvatada ega teda ümber suunata. Vajalik valdkondadeülene koostöö ning mõjus poliitika
LÄÄNE-VIRU RAKEMDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KAEVAME VANAEMA ÜLES Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2013 ,, Kaevame vanaema üles", milline tore pealkiri, selles väikeses raamatus kirjutatakse suurest leinast, mis on käsikäes nutu ja naeruga. Kahe väikese lapse läbielmistest, ebaõiglusest ja vihast , mille põhjuseks oli vanemate keeld minna koos nendega vanaema matusele. Oli ju vanaema Puttele ja Malvale väga tähtis, kuna ta oli neile ainuke vanaema. Ja nüüd teda enam pole! Lapse ei saanud aru, kuidas saab kedagi enam mitte olla, kui keegi pole teda tulistanu, et ta on surnud. Ema seletus: ,,Ta jäi lihtsalt magama" (Gahrton M.,2000,8) Kuidas see on võimalik, et keegi läheb magama ja jääbki magama. Selline seletus, et ,,jäi lihtsalt magama" ei ole sobilik lapsele, selle tagajärjel võib tekkida lapsel hirm ja ta ei julgegi enam
annaabi.ee 
