Omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda. (7) Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud. (8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] Hädaolukorra seadus Vastu võetud 15.06.2009 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute
............... 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostamise korraldus............................................................ 5 2. jagu Hädaolukorra lahendamise plaani koostamise korraldus................................................. 6 3. jagu Õppused
(14) Litsentsi vormi ja selle taotluse vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. Hädaolukorra seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja
juunil 2009. a 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. Käesolev seadus reguleerib ka eriolukorra väljakuulutamist, lahendamist ja lõpetamist ning kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist hädaolukorra lahendamisel, päästetöö tegemisel ja turvalisuse tagamisel. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute
(8) Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] Hädaolukorra seadus Vastu võetud 15.06.2009 RT I 2009, 39, 262 jõustumise aeg vastavalt §-le 94 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab kriisireguleerimise, sealhulgas hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra
Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas. Oht on allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju, töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon. RISK ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALUS… OHT ON EBASOODSA SÜNDMUSE VÕIMALIKKUS… 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- SISULINE MÄÄRATLUS Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. VORMILINE MÄÄRATLUS Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks. 3. Mõjuahel ja selle komponendid
Ebasoodsa sündmuse võimalikkus. Riskiallikas on tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid. Riski võib vaadelda ohu määra mõõduna (ohutuse-ohu skaalal) 2. Tõenäosus, tagajärjed, määramatus. Tõenäosus- mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg- e. mõju. Hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Määramatus- kindlate ja välistatud sündmuste puhul riski ei esine. Tõenäosust saab liigitada: 1. Suur- peaaegu kindel, et sündmus juhtub 2. Tõenäoline- võimalus korduvateks sündmusteks 3. Vähetõenäoline- võimalus üksikuteks intsidentideks 4. Ebatõenäoline- toimumine ei ole tõenäoline
·Inimtekkelised õnnetused Smith · Atmosfääri: Üksikud mõjutegurid, Kombineeritud mõjutegurid · Hüdroloogilised · Geoloogilised · Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon
Dok.halduse alusdokument asutuse tegevuse käigus loodavate ja saadavate dokumentide elukäigu planeerimiseks ja juhtimiseks. Milleks on D.haldus? kui seda poleks, siis ettevõte ei suudaks tõestada oma tegevust. Dokumentidega on võimalik tõestada ja kontrollida asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele. Tähtis on dok. säilitusaja määramine, et ei hoitaks alles liiga vähe või liiga kaua. DOKUMENDISÜSTEEM- riist- ja tarkvarast sõltumatu infosüsteem, mille otstarve on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Koosneb: dokumendid, dokumentide haldamise toimingud, inimesed ja tehnoloogia. Infosüsteem, millega hõlmatakse, hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. DS peab tagama, et haldamine toimub süstemaatiliselt ja toimingud on tuvastatavad. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM- dokumentide haldamise, kontrollimise ja neile juurdepääsu tagamise elektrooniline tarkvara.
laadi küsimustest: dokumendi elukäigu kontseptsioonist, dokumendisüsteemi koos- tisosadest ja normatiivsest keskkonnast, mis moodustab mõttelise raamistiku kogu juhises käsitletu mõistmiseks. 6., 7. ja 8. peatükk pööravad tähelepanu dokumendihalduse alusdokumentide (asjaajamiskorra ja dokumentide loetelu) ning arhivaalide loetelu väljatöötamisele ja juurutamisele. Lisatud on selgitavaid skeeme ja näiteid. Dokumendi- ja arhiivihaldus 1.3 Märkused, ettepanekud ja versioonid Rahvusarhiiv on tänulik, kui juhisega tutvunud ja seda praktikas kasutanud asutuste töötajad annavad juhise kohta tagasisidet. Märkused ja ettepanekud palume saata rahvusarhiivile aadressil [email protected]. Juhis avaldatakse trükis ning rahvusarhiivi veebis aadressil www.ra.ee. Rahvusarhiivi
ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14 3.1 Mis on ohtlik kemikaal? lk 14 3.2 Ohtlike kemikaalide märgistamine lk 14 3.3 Töötajate ohutuse tagamine lk 15 Kokkuvõte lk 16 Kasutatud kirjandus lk 17
käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. arhivaal- dokument või teavik, mida säilitatakse kestvalt tema väärtuse tõttu isikule, organisatsioonile või ühiskonnale. dokumendi elukäik- protsess, mis algab dokumendi loomisega ja lõpeb selle hävitamisega või jätkub püsiva säilitamisega arhiivis dokumendisüsteem - isikute, dokumentide, dokumendihalduse tegevuste, tehnoloogiate ja nendevaheliste seoste kogum. - on infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendisüsteemi eesmärk on dokumentide haldamiseks vajaliku reeglistiku määratlemine ja rakendamine. dokumendisüsteemi tegurid- kasutajad, dokumendid, toimingud, keskkond 3. Dokumendi omadused mis need on? autentsus, usaldatavus, terviklikkus, kasutatavus Autentne - saab kindlaks teha, et a) dokument on just see, mis ta on mõeldud olema
kasutamisele ja haldamisele. Infosüsteemide andmevahetuskiht (edaspidi X-tee) on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. Rahvusarhiivi juhised Rahvusarhiiv annab välja soovituslikke juhiseid nõustamaks dokumendi- ja arhiivihalduse erinevaid valdkondi. Dokumendi ja arhiivihaldus Eesmärk on anda soovitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele dokumentide ja arhiivide haldamiseks. Käsitlusala: dokumendihalduse korraldus; dokumendisüsteem; asjaajamiskord ja selle väljatöötamine, asjaajamiskorra sisu; dokumentide loetelu ja selle väljatöötamine; arhiivi koosseis (arhivaalide loetelu ptk) ja paberkandjal, digitaal ja hübriid dokumendid arhiivis. Arhiivikirjelduse elementide loetelu
toiminguid kajastava tõestusmaterjali ja informatsiooni dokumendisüsteemi hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik) Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni 8. Infohaldus
ARHIIVINDUSE ALUSED KORDAMINE JA EKSAMIPILETID 2012/13 KEVAD PÕHIMÕISTED Arhiivindus, arhiivihaldus Arhiiv Kollektsioon Arhiivimoodustaja Dokument Arhivaal Säilik Sari TEEMAD Arhiivinduse arengulugu Dokumendi elukaar: dokumendihaldus, arhiivihaldus, asjaajamise korraldamine Liigitamine: dokumentide liigitusskeem, arhiiviskeem Korrastamine: provenientsprintsiip, pertinentsprintsiip Kirjeldamine: kirjelduselement, kirjeldustasand Teatmestu: arhiivi ülevaade, nimistu, arhivaalide loetelu Hindamine: teabeväärtus, tõestusväärtus Hävitamine Avalikku arhiivi üleandmine Arhiivinduslikud printsiibid Dokumendid luuakse alati kindlatel põhjustel, nad on eelkõige jälg neid loonud asutuse tegevusest. Arhiivi korrastamisel
organisatsioonidele. 42.Nimeta milliseid asjaajamist sätestavad normdokumendid (dokumendisüsteemi alusdokumendid) on vaja kehtestada igas asutuses/ettevõttes? Asjaajamiskord , eesmärk on tagada tema kaitse tema loomisest, kuni tema arhiveerimiseni. Dokumentide loetelu, eesmärk on dokumendi liigitus ja säilitamine. 43.Kes koordineerib elektroonilisele dokumendihaldusele üleminekut avalikus sektoris ja annab vastavaid juhiseid? koordineerib majandus ja kommunikatsiooni ministeerium 44.Kes abistavad kohalikke omavalitsusi üleminekul elektroonilisele dokumendihaldusele ? *siseministeeriumid *maavalitsused 45.Töötamiseks EDHS-is tuleb töötajate osas kindlaks määrata? *töötajate volitused *vastutus dokumendihalduse toimingus *rolli ja gruppide ligipääsu piiramine 46.Dokumentide allkirjastamisel digitaalallkirjaga võib kasutada: *isikutunnistusele kantud digitaalset allkirjastamist võimaldavat sertifikaati
Juhiste koostamisel on eelkõige silmas peetud seda, et asutustes ja erakätes tekkiv oluline, huvitav ja arhiiviväärtuslikuks hinnatud dokumendid jõuaks rahvusarhiivi kvaliteetselt nii, et seda saaks kasutada veel sadade aastate pärast. Juhised hõlmavad järgmisi dokumendi- ja arhiivihalduse valdkondi: Dokumendi- ja arhiivihaldus: dokumendisüsteemi väljatöötamine, liigitamine, dokumentide kasutatavuse tagaine. Säilitustähtaja määramine ja arhivaalide hävitamine: säilitustähtaja määramine, hävitamine. Arhivaalide hoid, säilitamine ja füüsiline korrastamine: hoid, ohuplaani koostamine, üleandmine. Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus: seire, eraldamine, auditeerimine. Erinevad korrastussüsteemid. Eri aegadel on arhiivide korrastamiseks ja kirjeldamiseks
Arhiiv - asutuse või isiku dok terviklik kogum Arhiivi ülesanded: arhivaalide kogumine; arhivaalide säilitamine; arhivaalidele juurdepääsu võimaldamine; arhivaalide kasutamise korraldamine Arhiivimoodustaja - asutus, kelle tegevuse käigus võib tekkida arhivaale. Arhivaal dok, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. See on osa rahvuslikust kultuuri- pärandist ning seda säilitatakse püsivalt. Avaliku ülesande täitmise käigus loodud või saadud arhivaal antakse üle RA. Arhivaar- isik, kes töötab arhiivis ja korraldab arhivaale Asjaajamine- dok loomine, registeerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleviimiseni arhiivi. Tegevused isiku v organisatsiooni ülesannete täitmiseks ja dokumenteerimiseks. Asjaajamiskord- alusdokument asutuse asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamiseks. Asutuse dokumendiregister - digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dok
Dokumendi- ja arhiivihaldus Dokument on mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu ja vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal on dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv on arhivaalide kogumise, säilitamise ja kasutamisega tegelev arhiiviasutus. Asutuse või isiku
SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev töö uurib kolme erineva organisatsiooni asjaajamiskorda ning kolme organisatsiooni dokumentide loetelu. Asjaajamiskorda uuriti Konguta Koolis, Pärnu Linnavalitsus ning Veterinaar- ja Toiduametis. Dokumentide loeteludest käsitleti Eesti Maaülikooli, Viru Maakohtu ning Tartu Observatooriumi omi. Asjaajamiskordade uurimise eesmärgiks on analüüsida nende sisu, ülesehitust, vastavust õigusaktidele ning teha neist lähtudes oma järeldused. Samuti analüüsida neid ning pakkuda lahendusi, kui midagi on valesti tehtud. Dokumentide loetelu uuritakse selleks, et tuvastada ja analüüsida, kas need on koostatud funktsiooni- või struktuuripõhiselt, millised on sarjad, kas on ka allsarju ja allfunktsioone, kas esineb juurdepääsupiiranguid, kes on sarjade eest vastutajad, millised on säilitustähtajad. Selleks valiti internetist saadaval olevad dokumentide loetelud ja asjaajamiskorrad võimalikult erinevate tegevus
-kui kaua arhivaale planeeritakse säilitada -kui suurt kogust on vaja säilitada. Arhiivihoidla peab vastama järgmistele tingimustele: -ruum peab olema lukustatav -ruum peab vastama tuleohutusnõuetele -arhiivihoidlat peab teistest ruumidest eraldama tulekindel uks 1 -vajalik on automaatne valve- ja alarmsüsteem -hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus -hoidlat ei tohi läbida vee- ja kanalisatsioonitorustik. -soovitatav on ehitada hoidla ilma akendeta. Akende olemasolul peavad need olema tihendatud, varustatud turvakardinate või trellidega, UV-filtrite ja ruloodega -hoidlas peaks olema õhkküte, ventilatsioonisüsteemi õhk peab olema filtreeritud -ruumi optimaalne kõrgus on 240-260 cm. -põranda kandevõime peab vastama arhivaalide hulgale -tagada tuleb stabiilne temperatuuri ja niiskusreziim (optimaalne temperatuur paberi säilitamisel on +15....+20 C ja niiskus 30-50%)
käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. · Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims- ja korraldus-protsessidega. · Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. · Arhivaal - Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. · Arhiiv - Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. 2
Enne käesoleva eeskirja jõustumist loodud ja saadud paberarhivaalid antakse üle 20 aastat pärast nende tekkimist või kokkuleppel arhiiviga ühiselt koos hiljem tekkinud arhivaalidega. Arhiiviruum, arhiivihoidla, nõuded nendele- 1. Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisaga. 2. Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. 3. Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. 4. Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. 5. Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. 6
Arhiivinduse lõpparvestuse kordamisküsimused 1. Rahvusarhiiv, selle struktuur, põhilised ülesanded. Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu – dokumentaalse kultuuripärandi – säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. 2. Õigusaktid, mis reguleerivad arhiivihaldust. Asutuste ja organisatsioonide dokumendi- ja arhiivihaldust ning teabega ümberkäimist reguleerivad olulisemad õigusaktid on seadustest: •Arhiiviseadus •Avaliku teabe seadus •Isikuandmete kaitse seadus •Digitaalallkirja seadus •Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus •Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus ja määrustest: •Asjaajamiskorra ühtsed alused •Arhiivieeskiri 3. Paberka
arhiivimoodustaja ülesannetes, organisatsioonis ja arhiivi koosseisus. (3) Nimistus esitatud arhiivikirjeldus kooskõlastatakse avaliku arhiiviga enne arhiivikorrastamise lõpuleviimist. 9. peatükkArhivaalide säilitamine ja kaitse avalikus arhiivis § 28. Nõuded hoidlale (1) Hoidlas peavad olema aastaringselt tagatud nõuetele vastavad ja stabiilsed keskkonnatingimused. Keskkonnatingimuste nõuded ja õhusaaste piirmäärad on sätestatud eeskirja lisas 2. (2) Hoidla keskkonnatingimusi peab regulaarselt kontrollima nõuetekohaselt kalibreeritud seadmetega. (3) Hoidlad ehitatakse ilma akendeta. Kui hoidlas on aknad, tuleb need kohandada viisil, mis välistab otsese päevavalguse. (4) Hoidla põranda kandevõime peab vastama hoidla sisustuse ja arhivaalide kaalule ja paigutusele hoidlas. (5) Hoidla peab vastama arhivaalide säilimist tagavatele tuleohutusnõuetele. (6) Hoidlas kasutatakse üldjuhul õhkkütet
tsüklis ja mis on kättesaadav, esitatav ning tõlgendatav. Asjaajamine - Asjaajamine käesoleva seaduse mõistes on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi Dokumendihaldus – on halduse ala, mis tegeleb dokumentide loomise, saamise alalhoidmise, kasutamise ning eraldamise tõhusa süstemaatilise ohjega. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente võimaldatakse neile pidev juurdepääs Dok. süsteemi moodustavad: 1. inimesed 2. elektrooniline dok. haldus. Süsteem (EDHS) 3. dok. halduse toimingud (asjaajamiskord, dok. loetelu, arhivaalide loetelu, ohuplaan) 4. tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused
või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astvatud ametitegevuste ja toimingute kohta käiva tõendusmaterjali ja teabe registreerims ja korraldusprotsessidega. Dokumendisüsteem infosüsteem, mille otsatarbeks on dokumentide hõlmamine ja kontrollitud haldamine kogu nende elukäigu jooksul. Arhivaal Dokument, millele on kehtestatud säilitustähtaeg või mida säilitatakse tema väärtuse tõttu ühiskonnale, riigile, omanikule või teisele isikule. Arhiiv Asutuse või isiku tegevuse käigus loodud või saadud arhivaalide terviklik kogum. Asjaajamise korraldamine Asutuse sisemist töökorraldust reguleerivates dokumentides määratakse asjaajamistoiminguid
võimaliku terviseriski suurust. Selgitatakse välja, kas, kui palju ja millises tööprotsessis kasutatakse kemikaale, kas töökohal on tolmu, gaase, auru, suitsu või kemikaalidele iseloomulikku lõhna. Samuti võetakse arvesse varasemad töökeskkonna mõõtmise tulemused (kui need on olemas), tööinspektori tehtud ettekirjutused, informatsioon esinenud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta ettevõttes. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on süstemaatiline kindlas korras läbiviidud tegevus, mitte range teaduslik protseduur. Enamasti pole selleks tarvis põhjalikke matemaatilisi teadmisi. Meetod riskianalüüsi läbiviimiseks peaks olema küllaltki lihtne, et seda rakendada võimalikult paljudes erineva profiili ja tegevusvaldkonnaga ettevõtetes. Spetsiaalne ja erilist ettevalmistust nõudev riskianalüüs oleks vajalik väga ohtlike ettevõtete jaoks.
Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed
Organisatsioonid peavad olema teadlikud vajadusest Asjaajamise ja arhiivitöö kontrollimine siseauditi käigus luua dokumendid seaduste kohaselt Dokumendihalduse ABC säilitada dokumente seaduste kohaselt Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi vältida riske dokumentide säilitamisel ja kasutamisel. Dokumendi- ja arhiivihaldus Arhiivipüsimaterjalide loetelu Digitaalse info hoidmine CD-Ril Eesti Standardikeskus Ohuplaani koostamine Dokumentide näidisloetelu koostamine http://www.evs
*parooli pikkuses võtta vähemalt 6 märki *mitte kasutada paroolis pärisnimesid ega üldkasutatavaid sõnu. *Vahetada parooli regulaarselt *Mitte üles kirjutada *jätta parool vaid enda teada. Esemelised volitustõendid. Eelised- kasutamise hõlpsus ja kiirus Põhipuudused: *kaotamise või varguse oht. *suhteliselt kergelt kopeeritav. *kõrgem maksumus, eriaparatuuri vajadus. Esemeliste volitustõendite põhiliigid *mehaanilised *optilised *elektrilised IT süsteemi jäme riskianalüüs *Jämeda riskianalüüsiga tehakse kindlaks: -Selle IT süsteemi tegevuseesmärgid. -organisatsiooni tegevuse sõltuvuse määr konkreetsest IT süsteemist. -konkreetse IT süsteemi väljatöötamise, hooldse või asendamise maksumus. -konkreetse IT süsteemi varad, millele organisatsioonis on omistatud väärtus *Riskianalüüsi tulemusena määratakse IT süsteemile üks neljast turvatasemest. *Maksimaalse ja kõrge turvataseme korral tuleks kaaluda detailse riskianalüüsi läbiviimist.
ulatuses. Olulisemateks projektideks on strateegilise sidevõrgu ehituse lõpetamine, maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ja kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. 4. NATO investeeringud NATO infrastruktuuri-alaste projektide rahastamine toimub NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NATO Security Investment Program NSIP) kaudu. NATO poolt finantseeritavateks infrastruktuuriobjektideks on lennuväljad, infosüsteemid, torujuhtmed, kütusehoidlad, sadamad, sõjalised peakorterid, radarisüsteemid jms. Projekte rahastatakse NATO ühiskassa kaudu, millesse Eesti teeb makseid samamoodi nagu teised NATO liikmesriigid. NATO põhimõtteks on investeerida nendesse erinevate liikmesriikide infrastruktuuri projektidesse, mille järele on vajadus eelkõige NATO'l, kuid mille rahastamine ületab asukohariigi vajadused ja võimalused. Protsess algab NATO-st, kus hinnatakse alliansi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
