Priapulida, Halicryptus spinulosus (0)

Priapulida
 Halicryptus spinulosus
Taksonid
Priapulida ehk keraskärssuss
 Keraskärssussid on loomade hõimkond, kuhu 
kuuluvad  merelised  ussid
 Kuuluvad kestloomade hulka 
 Kestuvate loomade viimane ühine eellane
 Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk-
Kambriumi ajast
 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki)
 Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni
 Sissetõmmatav ruljas kärss
Halicryptus spinulosus 
ehk harilik silinder­kärslane
Halicryptus spinulosus von 
Siebold, 1849
Süstemaatiline kuuluvus
Eesti keel
Ladina keel
Ladina keel
Eesti keel
Riik
Regnum
Animalia
Loomad
Pärishulkraksed 
Alamriik
Superregnum Eumetazoa
loomad
liigitamata
liigitamata
Protostomia
Esmasuused
Klaad
Superphylum
Ecdysozoa
Kestloomad
Hõimkond
Phylum
Priapulida
Keraskärssuss
Klass
Classis
Halicryptomorpha
Selts
Ordo
Halicryptomorphida
Sugukond
Familia
Halicryptidae
Perekond
Genus
Halicryptus
Halicryptus 
Harilik 
Liik
Species
spinulosus
silinderkärslane 
Anatoomia
 Keha katab  kutiikula
 Bilateraalsümmeetrilised
 Segmenteerumata
 Kehaõõnsus tsöloomilaadne 
 Halb liikumisvõime, kasutavad liikumiseks prosoomat 
(eeskeha)
 Ringeelundkond puudub, kuid  verelibled  on tsöloomis olemas
 Puuduvad gaasivahetusorganid
 Seedekulgla sirge, lõppeb pärakuga
 Eritus-ja  suguelundid  moodustavad ühe urogenitaalse organi
 Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest 
närviketist
 Suu ja  neel ümbritsetud kidadega
Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid  hilisemad  uuringud 
(Shapeero, 1961) on 
                välja  toonud , et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte 
pseudotsöloom.
 
Eluviis, toitumine
 Mere- ja bentose  eluviisiga
 Esinevad vastsestaadiumid
  Kiskjad
 Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest 
(nt  hulkharjasussid , väheharjasussid, 
koorikloomad , surusääsed jm)
 Vaenlasteks on kalad (nt  lest , tursk jm)
Paljunemine
 Lahksoolised
 Väline viljastumine
  Munarakud  ja sperma lastakse merre ning 
viljastamine toimub meres
  Vastne  on ümbritsetud mitmetest kutiikula 
kihtidest
 Vastne kestub palju  kordi  (vahetab kutiikulat), 
enne kui saab täiskasvanuks
 Vastne elab mudas
Vastse  koorumine  (mf - suu piirkond) 
Levila
 Esineb enamikus meredes (nii troopilistes kui 
ka polaaraladel) 
 Elavad  rannikuvetes , madalas vees
 Ei ole kunagi leitud  sügavamalt  kui 200 m 
Levila
 Põhja-Atlandi ookean
 Põhja-Jäämeri
  Barentsi  meri
  Läänemeri  (Poola, Rootsi, Taani, Eesti - Muuga 
sadam)
 Beauforti meri (USA)
  Kanada  (Arktiline osa)
  Gröönimaa  
Erinevus teistest
 Peamised  röövloomad  Kambriumi ajastul
 Väga kõrge vastupidevus vesiniksulfiidile
 Saab hakkama hapnikupuuduses
 Halicryptus on ainus perekond, mis esindab 
oma klassi keraskärssusside hulgas
Võrdlus teiste keraskärssussidega

A. Tubiluchus corallicola

B.  Priapulus caudatus –  selgmine /külgmine vaade

C.  Priapulus tuberculatospinosus – külgvaade

D-E.  Halicryptus spinulosus – selgmine/kõhtmine vaade, külgvaade
Kasutatud materjalid
  http://www.earthlife.net/inverts/priapula.html  
  http://www.inaturalist.org/taxa/151838-Priapulida  
  http://www.sealifebase.org/summary/Halicryptus-spinulosus.html  
  http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=1011
56
  http://www.eestiloodus.ee/index.php?id=4316&id_a=4436&src=l
oe
  https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/664730/mod_resource/con
tent /0/Ecdysozoa.pdf
  http://www.nrcresearchpress.com/doi/abs/10.1139/z91-030?jour
nalCode=cjz
 
AITÄH  VAATAMAST!

Document Outline

• Slide 1
• Taksonid
• Priapulida ehk keraskärssuss
• Halicryptus spinulosus ehk harilik silinder-kärslane
• Süstemaatiline kuuluvus
• Anatoomia
• Eluviis, toitumine
• Paljunemine
• Levila
• Levila
• Erinevus teistest
• Võrdlus teiste keraskärssussidega
• Kasutatud materjalid
• AITÄH VAATAMAST!