Majanduse mahajäämus Läänest süvenes. NSVL oli kaotanud oma autoriteedi ja hinnanud üle oma võimed. Majandus oli sisuliselt pankrotis. Sisepoliitiline olukord pingestus. Tekkisid teisitimõtlejad ehk dissidendid, keda tagakiusati. Pärast Tšernenko surma valiti 1985. aastal uueks parteijuhiks Mihhail Gorbatšov. Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud. Algas perestroika ehk uutmine. Reformide käigus toimus korruptsiooni- ja alkoholismivastanevõitlus, üleminek turumajandusele, sisepoliitikas liberaalsed reformid ja glasnost ehk uutmine, mitmeparteiline demokraatia. Ent majandusreform ei suutnud 1990.–1991. aasta talvel ära hoida toiduainekriisi ning liiduvabariigid hakkasid taotlema järjest suuremat iseseisvust ja NSVL lagunes. Välispoliitiliselt üritas Gorbatšov peatada võidurelvastumist, NSVL sai
ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti
ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti
aprillist 2007 Tallinna linnapea.Mart Laar- Eesti poliitik ja ajaloolane, oli aastatel 19921994 ja 19992002 oli ta Eesti peaminister. 26. maist 2007 kuni 28. jaanuarini 2012 oli Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012. aasta mai keskpaigani oli ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister.Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on kuulunud alates 1992. aastast kõikidesse Riigikogu koosseisudesse.Perestroika ehk uutmine (, tavatähenduses 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon'') oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.Glasnost- ehk avalikustamine oli 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika
Uue ärkamisaja otsuste ja tegude mõjujõud 1991. aasta augusti sündmustele Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis suurt vastukaja. Eesti NSV juhtkond oli veendunud, et uutmine vaibub, kuid nii ei läinud. 1980. teise poole sündmused sarnanevad 19. sajandi teise poole ärkamisajaga ning seetõttu kutsutakse seda aega uueks ärkamisajaks. Oluliseks sammuks Eesti autonoomsuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. aastal. 1989. aastal hakati moodustama Eesti Kodanike Komiteesid. Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval, toimus Balti kett.
PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud, putukamürk jne
juunist 1987 toimusid Tallinna vanalinnapäevade ajal öised laulupeod, kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule. Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus
Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris on tugevasti skeptilisust, pessimismi. Oma hilisemas loomingus suhtub ta eitavalt iga tüüpi poliitilisse võimusse ja ka suuresõnalistesse patriotismiavaldustesse Marie Under Raimond Kolk (1924-1992) Luuletaja, prosaist, pärit võrumaalt, kasutas kõvasti murret, kuulus tuulisuisse ,,uutmine", ,,üksik täht" Ilmar Laaban (1921-2000) Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977)
pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J.Käbin-50. Oli Moskva meelne, kuid tunnustas Eesti tavasid. K.Vaino- 78 . väga venemeelne, toimus uus venestamis aeg. Haridus venekeelne jne Perestroika- uutmine, ümber korraldamine Glasnost- avalikustamine Augustiputs- 91 toimus riigipööre NSVL ( balti riigid said võimaluse iseseisvuda) Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ)- Venemaa,Valgevene,Ukraina sõlmitud liiduleping( viis NSVL lõpliku lagunemiseni) M.Gorbatsov- NSVL liidu juht (perestroika,glasnost), kelle valitsemine viis NSVL lagunemiseni B.Jeltsin- Vene föderatsiooni president, kes korraldas augustiputsi Fosforiidikampaania- 87-88 protest Moskva vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi
Unt, Vetemaa, Viiding. 24.veebr 1989 ENSVs tähistati esmakordselt avalikult Eesti KULTUURIELU 1980ndatel Vabariigi aastapäeva. 23.aug 1989 MRP 50.aastapäev- Tln/Riia/Vilnius- 600km inimkett. In nõudsid vabadust Baltikumile. Iseloomustab perestroika (uutmine) Selle küige tagajrjel nõrgenes tsensuur. 1982 suri Breznev Ajakirjanduses levis taas sõnavabadus. Laienes väliskontaktide hulk. 1985 NLKP Keskkomitee peasekretär Gorbatsov. Algus ENSVs venestuspoliitika, mille vastu protestrisid rahulolematud kooli- ja üliõpilased. ,,Propeller" kontserdil.
parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, kes omas ühte kõrgharidust õigusteaduskonnast ja teist põllumajandusalal, kuid kes kõigest hoolimata uskus kommunistlikesse ideedesse. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika. Perestroika ehk uutmine (vk ) kuulutatigi NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kui Liidu majandusreformide programm. Perestroikale oli omane suurem vabadus, mis seisnes eraettevõtluse tekitamises nagu näiteks kooperatiivid, mis olid eelnevalt pea täielikult keelatud. Samuti hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid, ning uuendati vanu. Tuleb samas silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames, sest Gorbatsovi eesmärk polnud tegelikult NL
Gorbatsovi reformid: · Eesmärk oli riik eesseisvast majanduskriisist päästa. · Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. · Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise. · Välispoliitiliselt üritas, aga peatada võidurelvastumist. Perestroika: Perestroika ehk uutmine oli Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Perestroika läbiviimiseks algatas ta avalikustamise: esmakordselt hakati avalikustama õnnetusi, räägi seni tundmatuid fakte Nõukogude ajaloost, sellest kuidas inimesed tegelikult läänes elavad ning NSV Liidu kuritegevuse ulatusest. Suhted läänega: Gorbatsov algatas suhete parandamise Läänega, et tagada majandusreformide läbiviimine:
perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu; – tugevnes ka vastupanu. Muudatuste algus NSV Liidus • Glasnost ehk avalikustamine – Kremli juhtide senisest suurem valmisolek kuulata ja
Tänase päevani sekkuvad Afganistanis teised riigid ning seal pole siiamaani rahu. 1985-1991 Mihhail Gorbatsov Esimene juht, kellel oli kõrgharidus. Tal oli majanduse ja juristi haridus, Gorbatsov ei tahtnud NL-i kokkuvarisemist, kuid kõik mis ta tegi, viis NL-i lagunemiseni. Ta algatas sellised uuendused ja reformid, mis läksid tema võimu alt välja. Toimusid esimesed vabad valimised ning ta oli aastas esimene NL-i president. Esimene ja viimane Perestroika uutmine, majandusolukorra parandamise püüe, reformide teel. Perestroikaga kaasnes eraettevõtlus (väikesel määral). Sissetulekud ei tohtinud ületada kehtestatud ülempiiri. Algas ka võitlus alkoholiga, sest alkoholism laastas Nõukogude Liitu ning oli täiesti üle käte kasvanud. See tõi kaasa nõukogudelikku tobedust: Gruusias raiuti maha viinamarjakasvatused. Gorbatsov ei tundnud ajalugu seega ta ei teadnud, et kõikides riikides,
Algas maksuterror taludele. Talurahva enamus ei läinud ikka kolhoosidesse. Talurahva hirmutamiseks võeti suund uue massiküüditamisele. Küüditamine toimus 25 märtsil 1949 ja selle ohvriks langes 20722 inimest. Sama toimus ka Lätis ja Leedus. Nüüd algas massiline kolhoosidesse astumine. 5.Uus-ärkamisaeg ja taasiseseisvumine · Perestroika M.Gorbatsov võimule tulekuga 1985 algas Nõukogude Liidus uus poliitiline periood, mille märksõnadeks olid perestroika (uutmine) ja glasnost (avalikustamine). Sellepõhjustasid nõukogude liidu majanduslik pankrott, mida kiirendasid Afkanistani sõda, nafta hindade langus maailma turul ning Moskva suutmatus kaasa minna USA algatatud võidu relvastumine uue ringiga. Eesti läks esijalgu perestroikaga ainult sõnadest kaasa kuna EKP esimeseks sekretäriks jäi stagna aegne mees Karl Vaino. Eestlasteks sai nn fosforiidisõda. Nõukogude liidu keskametkonnad kavaldasid fosforiidikaevanduse rajamise
N. Hrustsov NSVL komm partei I sekretär A. Jakovlev NSVL diplomaat, glasnosti ,,isa" G. Marshall USA riigi sekretär R. Nixon USA president 70ndate algul W. Clinton USA president 90ndatel Makatism nõiajaht USAs 50ndate algul Raudne eesriie eraldusjoon Lääneriigid | sots maa pärast II ms kuni NSVL lagunemiseni Integratsioon uhendamine, lõimumine, mitme keele üheks sulamine NLKP XX kongress Stalini isikukultuse paljastamine (Hrustsov) Perestroika maj uutmine, Gorbatsovi plaan Repressioon kellelegi surve avaldamine Privatiseerimine riigi vara erastamine Isikukultus ühe inimene jumalikustamine Varimajandus Maffia mitteametlik kaubandus Augustiputs 1991 riigi vanameelsete kommunistide riigipööre Trumanni doktriin USA sõjaline abi Euroopa riikidele Stagnatsioon seisak majanduses, pol. Breznevi ajal NSVLs Külm sõda vastasseis NSVL USA vahel. Otsest sõda ei toimu Naftakriis 1974 OPECi maad tõstavad nafta hinda 10x
ühenduse, millega hiljem liitus 8 liiduvabariiki..25dets 1991-loobus gorbatsov NSVL presidendi ametist ja teatas riigi laialisaatmisest. Gorbatsovist:Ta mõistis, et riigi päästmiseks on vaja tõsiseid reforme, kuna eelmiste juhtide ajal oli riigi majandusareng pidurdunud ning korruptsioon süvenenud.Nii otsustas Gorbatsov alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Reformi kui terviku nimeks sai uutmine (vene keeles perestroika, "ümberehitus"). Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust (ehkki hiljem on ta väitnud, et karskusliikumise taga oli NLKP KK ideoloogiasekretär Jegor Ligatsov[1]) ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid Gorbatsov ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (sh avalikustamine, vene
Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Ühel hetkel sündmused lihtsalt väljusid tema kontrolli alt ja läksid oma loogilist rada, milleks olid eeldused ammu küpsenud. Aprillipleenumi järel NSV Liidu juhtkond uuenes tugevalt (lisaks vahetati välja oblastite
TAASISESEISVUMINE JA TÄNAPÄEVA EESTI 1985.aastal ,leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas K. Vainoga oli veendunud , et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutsusid siiski ekslikuks... Ühiskonna ärkamine: *1987.a fosforiidikampaania- see tekitas ühiskonnas protest,mille tekitas see,et Eesti NSV-s hakkas seisakuaegne sumbunud õhustik lagunema 1986.a lõpul,mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uure foforiidikaevanduste (Kabala-Toolse)rajamiseks Eestisse.Fosforiidikampaanias tunnetas rahvas esimest korda ühtekuuluvuse jõudu:asjaosalised
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture
7. 11.sept 1988 - "Eestimaa Laul" 8. 16.nov 1988 - Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 9. 23.aug 1989 - Balti kett 10. 9.nov 1989 - Berliini müüri langemine 11. 24.veb 1990 - Eesti Kongressi valimised 12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14. märts 1991 - referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 15. 19.-21.aug 1991 - augustiputs 16. 20.aug 1991 - Eesti iseseisvuse taastamine Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine.
ei või majandusse sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik- demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp). 5. Mõisted - perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud.
pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
Varustas Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. USA majandussanktsioonid Poola suhtes sundisid Jaruzelskit Walesat vabastama. Takistas uue gaaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse. Keelati gaasijuhtme jaoks seadeid müüa. Reaganil õnnestus ka vveenda Saudi Araabiat rohkem naftat tootma a seeläbi nafta hinda vähendama. Tähtede sõda. 1983. algatatud. 1982 suri Breznev, siiis Andropov, suri 1984., siis Tsernenko, suri 1985. Siis Gorbatsov. Gerontokraatia. Perestroika uutmine. Majanduslike muudatuste programm. Alkoholitarbimise vähendamine. Glasnost avalikustamine. Suurenem valmisolek tõtt kuulata ja kõnelda.1986 Tsernobõl. Keskkonnaprobleemidest ja Stalini kuritegudest võis rääkima hakata. Suhete reguleerimine Läänega: desarmeerimine, regionaalsed suhted, inimõiguste kaitse. 1987. kokkulepe kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. 1989. a Afganistanist väed välja. Gorbatsov tegi järeleandmisi palju. 23. aug. 1987
majandusareng pidurdunud ning korruptsioon oli süvenenud. Nii otsustas ta alustada laiaulatuslikke reforme, mis esialgu pidid olema põhiliselt majanduslikud, et riiki eesseisvast majanduskriisist päästa. Ta alustas korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust ning ettevaatlikult ka teatud turumajanduslikke reforme. Kuid ta ei osanud arvata, et need reformid võivad jõuga loodud ja hoitud impeeriumi ka destabiliseerida ja isegi hävitada. Ta käivitas sisepoliitikas liberaalsed reformid (uutmine ja avalikustamine) ning pani ette mitmeparteilise demokraatia kehtestamise, välispoliitiliselt üritas aga peatada võidurelvastumist. Mihhail Gorbatsov ja USA president Ronald Reagan Gorbatsovi uus juhtimisstiil kohtas vastuseisu nii vanameelsetelt kui radikaalidelt, kuid ta ei osanud parteist distantseeruda. See-eest osutus ta välismaal ülimalt populaarseks ja paljud välisriigid andsid Nõukogude Liidule tohutuid laene. 1990. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.
Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pidada, et kõik uuendused pidid toimuma sotsialistliku korra raames. Gorbatsovi eesmärk polnud mitte kunagi NSV Liidu lõhkumine ega sotsialismi kaotamine! Perestroika eesmärgid : Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Ummikseisust väljaviimine. Perestroikapoliitika eesmärk pidi olema NSVL ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest
Vabal ajal tungiti sotsiaalsetesse asutustesse, ning uuriti miks inimesed tööl ei ole. · K. Tsernenko uus valitseja (1984-1985) o Suri haigusesse · USA alustas uut võidurelvastumist. Perestroika · M. Gorbatsov sai võimule 1985 o NSVL vajadus muutuste järele (lääneriikidest ollakse maas, kauba puudus) o 1985 Perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujutamine (eestis ,,uutmine") Võitlus alkoholismiga. · 1. Juunis hakati piirama alko kätte saadavust. o Muudeti vanuse piiri (1821) ja muudeti poe avamis kellaaegu · Võeti maha viinamarja istandusi (piirati veieni tegemist) o Suurendati majandusvabadust (kooperatiivid) Inimestel tekkis soov rikastuda o 1986 glasnost avalikustamine
süüdistaja avameelitsedes libastub ja asjade seisu kokku võtab /(refereerin mälu järgi): "Kui ainult neid terroriste praegu nii palju poleks, kogu aur läheb sinna, ja pornoga sõdimiseks ei jää üldse aega."" Ajakirjas Nädal oli ainult kaks tsitaatsõna - action-film tähendab ,,märulifilmi", graphic novel ,,graafiline novell". Sirbis oli kolm tsitaatsõna: killer tähendab inglise keeles ,,mõrtsukat" või ,,tapjat". Vene keele sõna on perestroika (eesti vaste ,,uutmine") tuli kasutusele seoses NSVL-s toimunud reformidega. Perestroika ehk eesti keeles uutmine algas juunis 1987, kui kuulutati välja majandusreformide programm. Perestroika ajal tõusis rahvuslus. Hiljem viis see Nõukogude Liidu lagunemiseni (http://et.wikipedia.org/wiki/Perestroika ). DVD-levi DVD on suurtäheline lühend (inglise keeles digital video disc), eesti keeles tähendab see digitaalset videodisketti (diskett väike magnetketas andmesalvestuseks). (http://www2.epa.ee/keel/valik
Milliseid puudujääke esile toodi? Vanemuise teatrimaja. Ehitus venis väga kaua. Tööehitus oli arusaamatu. 10.Milline oli positiivsete ja kriitiliste lugude osakaal ringvaates? Minu arvates olid enamus neist positiivsed. Ülekaal positiivsusele. Külm sõda 1980.a algul 1978 Johannes Paulus II 1980 streigiliikumine Poolas Walesa Perestroika Mihhail Gorbatšov Perestroika-Sotsialistliku süsteemi uuendamine ja ümberkujundamine. Uutmine. Alkoholismisvastane kampaania Majandusreform Kooperatiivide rajamine Tsernobõl 1986. aprill. GLASNOST avalikustamine Stalini kuriteod Katastroofid Katsed loodust ümber kujundada Demokratiseerimine 1989- Rahvasaadikute kongress Uus välispoliitika Suhete parandamine läänega Lahkumine Afganistanist 1988?? Matthias Rust Gorbatšovi-vaimustus Läänes Sisekonfliktid ● Mägi-Karabahhi Konflikt PERESTROIKA
Kesk- ja Ida-Euroopas toimuvaid protsesse takistada. Esimese kommunistliku diktatuuri langemine vallanduks doominoefekti, mille lõpptulemuseks pidi olema nõukoguliku sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida-Euroopas. Muudatuste algus NSV Liidus 1985. aasta aprillis NLKP Keskkomitee pleenumil teatas Gorbatsov, et ta peab oma peamiseks ülesandeks NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamist. Selleks tuli sotsialistlikku ühiskonda täiustada selle ümberkujundamise ehk perestroika (eesti k ,,uutmine") abil. Poliitilistest reformidest esialgu ei räägitud, tegemist oli majanduslike muudatuste programmiga. Tungimata probleemide tuumani, asus Gorbatsov võitlema alkoholitarvitamisega, kasutades selleks tüüpilisi nõukogulikke võtteid, nagu näiteks aastasadadevanuste viinamarjaistanduste maharaiumine. Perestroika kõrvale ilmus teinegi uudissõna glasnost ehk avalikustamine, mis pidi tähistama Kremli juhtide senisest suuremat valmisolekut tõtt kuulata ja kõnelda. 1986
sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik-demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp). 5. Mõisted - perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud.
sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik-demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp). 5. Mõisted - perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning vabadus (glasnost), mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu, samuti eraettevõtluse (kooperatiivid) teatav tekitamine ja kaasamine, mis varem oli olnud pea täiesti keelatud.
psüühikat Sotsialismi maailmasüsteemi lagunemine Enamikes sotsialismi maades toimusid aastatel 1988 kuni 1989 veretud revolutsioonid, mille survel olid sealsed kommunistid sunnitud võimust loobuma. Idabloki lagunemise põhjused: 1. Majanduse taandareng, mis näitas, et valitud sotsialistlik tee pole õige 2. madalam elatustase võrreldes lääneriikidega 3. süsteem oli kuntslikult moodustatud ja seda hoiti jõuga koos 4. NSV liidus oli alanud uutmine (perestroika), liiduvabariigid püüdsid taastada oma iseseisvust, mistõttu ei jäänud idabloki riikide vaigistamiseks enam jõudu. Revolutsioonid ei arenenud kõikjal ühtemoodi 1. Poolas ja Ungaris arenesid sündmused rahulikult valitsevad parteid istusid opositsiooniparteidega ühise laua taha ning jõudsid järeldusele, et tuleb taastada demokraatia 2. Bulgaarias, Tsehhoslovakkias ja Saksa DV-s püüdis kommunistliku partei juhtkond
Suure väljarände(1858- 1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Sõjajärgsetel aastatel on suur osa Venemaa eestlasi ümber asunud Eestisse. Uus ärkamisaeg Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, mis sai alguse Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja. Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud uutmine peagi vaibub ning kõik läheb mõne aja möödudes vanaviisi edasi. Need lootused osutusid siiski ekslikuks. *Ühiskonna ärkamine Eesti NSV-s hakkas sumbunud õhustik lagunema 1986. aasta lõpul, mil avalikustati Moskva keskametkondade kavad uute fosforiidikaevanduste rajamiseks Eestisse. See tekitas ühiskonnas protesti, mis 1987. aasta kevadel vallandus ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles rahvas esimest korda tunnetas
revolutsiooni ignoreerides. Eesti põllumajanduses alas 1975. a agrotööstuskomplekside rajamine. Majanduslik ja poliitiline stagnatsioon käsikäes: 1970. aastate lõpus levis dissitentlus ning sellega kaasnev poliitilise surve tugevnemine. 1978. aasta lõpust tugevneb venestamise surve. - Stagnatsiooni II periood 1979 – 1987 Stagnaaja II pool. Eelmisele perioodile omased nähtused jätkuvad. - Režiimi langemise aeg - 23. august 1987 – 20. august 1991 Perestroika, uutmine. Eestis kasutatud loosungiliselt sobivat sõna uus ärkamisaeg. Süsteem lagunes kõikides valdkondades. Majandusjuhtimises liberaliseerimine 1986. aastast alates, samas allutati majanduselu Moskvale 1988.-1989, aastani. Periood piiritletud Eestisiseselt, üleliiduline areng kulgeb Eestiga võrreldes teatava hilinemisega. Perioodi algdaatumiks Hirvepargi miiting 23. aug 1987, mis suur psühholoogiline murrang – üldise hirmu kadumine. Perioodi lõpuks Eesti taasiseseisvumine. Karjahärm:
- Kunstivabaduse puudumise tõttu lahkusid 1970-1980 väga andekad inimesd: eesti helilooja Arvo Pärt, läti viiuldaja Gideon Kremer ja leedu luuletaja Tomas Venclova, Kirovi teatri balletitantsija Mihhail Barõsnikov. Laulev revolutsioon - Gorbatsov üritas muuta NSV Liitu tervikuna tõhusamaks, et võistelda paremini Läänega. Võttis kasutusele 1986.aastal glasnosti (avalikustamise) ja perestroika (uutmine- ümberhäälestamine) poliitika. Teadmatult vallandas ta sellega jõud, mida ei suutnud enam ohjata. Hakati täitma ,,ajaloo valgeid laike". - Esimesed massilised protestid 1986-1987 puudutasid keskkonnaküsimusi (1986 Tsornobõl). Esirindel Läti Keskkonnakitse Klubi, Eesti Muinsuskaitse Selts. - Tung demokraatlike reformide poole muutus avalikult poliitiliseks 1988.aasta aprillis peetud Eesti loomeliitude ühispleeniumil.
Sakala, 2. september: http://wwx.sakala.ajaleht.ee/141206/laupaev/inimene/5022560_1.php (13.01.2013). 66 Selder, Sergo. 2004. Tõnu Trubetsky: kuulutuselt lugesin, et esineb Vennaskond. Eesti Päevaleht, 25. oktoober: http://www.epl.ee/news/melu/tonu-trubetsky-kuulutuselt-lugesin-et-esineb- vennaskond.d?id=50995799 (13.01.2013). 67 Kraan, Ülo. 1985. VARBLASEVABADUS? Noorte Hääl, 5. oktoober. 18 näis uutmine punkaritest kauge kaarega mööda minema: ajakirjanduses ilmunud punkarite kohta käivad kirjutised jäid sama hukkamõistvateks kui varem. 5. augusti „Noorte Hääles“ ütles noortejuht J. Liiv punkaritele „Vaata avali silmi enda ümber ja sa näed, et sa oled üksi, üksi oma narrimundri ja eluvõõraste kommetega.“68 Rein Pihlak lisas: „NSVL-is ei ole punkarlusel sotsiaalseid eeldusi. Siin saab rääkida vaid Lääne moe tobedast jäljendamisest.
mille nurgakiviks oli põhimõte, et kõk reformid peavad toimuma sotsialistliku valiku raames. Eesmärgiks oli valitseva reshiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tähendas seega lõppkokkuvõttes lammutust, mille tagajärjel ei kadunud üksnes Nõukogude impeerium, vaid varises ka kokku nn. sotsalismimaailm tervikuna. 3) Eesti NSV tolleaegne juhtkond eesotsas Karl Vainoga oli veendunud, et Moskvas alanud "uutmine" peagi vaibub ning kõk kulgeb suures plaanis vanaviisi. Need lootused osutusid siiski ekslikeks. 4) Moskva keskametkondade (ja nende tegevust toetava tollase liiduvabariigi tippjuhtkonna) kavad uute forsforiidikaevanduste (Kabala-Toolse) rajamiseks Eestisse. See tekitas ühisonnas protesti, mis 1987. a. kevadel vallandus ulatuslikuks üha enam poliitilist värvingut omavaks fosforiidikampaaniaks, milles
Gorbatsovi võimuletõusmise puhul on räägitud ka suures võimuvõitlusest, siis tegelikult see ametlik protokoll näitab, et mingit eri jõudude grupeerumist ei olnud, kõik, kes seal kohal olid, toetasid Gorbatsovi. See näitab seda, et seal pretentente oli, aga need vaidluse ja erimeelsused tehtid juba varem selgeks. Gorbatsovi põhieesmärk oli olemasoleva süsteemi uuendamine, ümberkorraldamine, siit ka perestroika, uutmine jne - et saada stagnatsioonivirinast lahti - tegelikult see 85. aastal alanud perestroika lõppes hoopis katastroikaga:D:D. Need reformid väljusid kõrgema võimuladviku kontrolli alt - kõige suurem möödalask rahvusluse tõusu alahindamises. Ta arvas, et rahvusküsimus on lahendatud, mingeid selliseid eraldumise soove ei teki jne. Paljuski see Nõukogude Liidule saatuslikuks sai
annaabi.ee 
