Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uuring: Eesti murekoht on koolitüdrukute tervisekäitumine analüüs". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
joonud, mariliis, tervisekäitumine, lugesin, uuringus, aastaste, kooliõpilaste, tervisekäitumise, hindas, viltu, sportlikud, suitsetamine, purju, vanusepiirangPurju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415 aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Hibell jt. 2007; Kobin jt. 2012). Uuringud näitavad, et kõige sagedasemateks alkoholi tarbimise kohtadeks on kellegi teise kodu. Eesti noortest on võõrast kodu alkoholi tarbimise kohana kasutanud 48 %. Veerand uuringus osalejatest leidis, et targem on siiski tarbida alkoholi oma kodus (Streimann, 2009). 6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. Valdav osa eestlasi on arvamusel, et Eestis juuakse liiga palju alkoholi ja on teadlikud alkoholist tulenevatest probleemidest. 75% Eesti elanikest arvab, et alkoholi juuakse palju ning vaid 16% leiab, et alkoholi tarbitakse mõõdukuse piirides (Orro, 2012). Rahva jaoks
8 aktiivsust nädalas kahelt tunnilt kolmele või neljale, paranevad õppeaasta jooksul õpilaste kehalised võimed, väheneb ülekaal ja suureneb motivatsioon liikuda (Armstrong, Mechelen 2000: 97). Samas on vaja õigesti hinnata iga lapse võimalikke eeldusi, arendada neid optimaalse koormuse juures organismile soodsas suunas. 2008. a osalesid 24 Läänemaa kooli uuringus "Kehalise kasvatuse õpetamine ja olukord Eestimaa koolides". Uuringu aruandest kultuuriministeeriumile selgub, et 92,6% küsitletud koolidest on loonud enda kooli juurde lisaks spordiringe. Kuigi Läänemaa õpetajate arvates on nende maakonnas kehalise kasvatuse tingimused rahuldavad ning riiklik õppekava sobiv, on viimase 5-10 aastaga õpilaste oskused ja kehaline võimekus oluliselt halvenenud. Küsitluses osalenutele teeb muret noormeeste kehaline ettevalmistus kaitseteenistusse
KOHILA GÜMNAASIUM xxxxxxxxxxx 8.b klass NOORED JA ALKOHOL Uurimistöö Juhendajad: õpetaja xxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx 2011 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal "Alkohol ja Noored". Alkohol on viimasel ajal hakanud mõjutama noori aina rohkem ja paljud noored ei tea alkoholi tegelikke mõjusid. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada 8.b. klassi õpilaste alkoholi tarbimise harjumused. Selle saavutamiseks viisin klassis läbi uurimislehe. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded: · Määratleda varasemate uurimuste põhjal alkoholi tarbimine noorte seas. · Viia läbi küsitlus 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise väljaselgitamiseks. · Analüüsida ja üldistada varasemate uurimuste ja vaatluse põhjal 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimist. · Teha järeldused 8.b klassi õpilaste alkoholi tarbimise kohta. 1. TEOREETILINE OSA Alkoholi tarvitamine on muutunud noorte seas viimasel a
Tallinna Tehnikagümnaasium Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum t
Noored peavad teadma fakte alkoholi kohta. Näiteks kui palju on liiga palju, mis ohud kaasnevad joomisega, kuidas seista vastu eakaaslaste survele ja nii edasi. Kui sa ise jood alkoholi üksnes tagasihoidlikes kogustes, siis oled lapsele hea eeskuju. Kui alkoholiga liialdad, arvab laps, et niisugune käitumine on normaalne. Lapsevanema kohus on rääkida ka nendest alkoholi tarvitamise viisidest, mis on tervisele vähem ohtlikud ja anda nõu, mida teha näiteks siis, kui keegi on joonud liiga palju. Alaealistele peaks alkohol olema võimalikult raskesti kättesaadav ja alkoholireklaamide sisu ning näitamist tuleks reguleerida. Samuti on riigi ülesanne edastada selgeid sõnumeid alkoholi kahjulikkuse kohta. ALKOHOLI MÕJU TERVISELE Alkoholil on meie tervisele väga suur mõju. Mida rohkem juua, seda suurem on võimalus peagi mõne tõsise tervisehäirega silmitsi seista. Kui inimene joob, imendub alkohol kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse
õnnelikumana ja leevendada muresid. Kuigi tegelikkuses see süvendab hoopis muresid ja probleeme. Uuringutulemused (ESPAD 2007) näitavad, et alkohol ei ole 1516aastaste noorukite seas vaid nädalavahetuse ajaviide. 53% vastanud õpilastest oli küsitlusele eelnenud 30 päeva jooksul alkoholi tarvitanud ka koolipäevadel. Üle poole 1013aastastest koolilastest on oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% (Noored alkoholi... s.a.). 1.4. Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte hulgas. Nagu väidetakse Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise 2005/2006 õppeaasta uuringu raportis (Noored alkoholi... s.a., 2009), on võrreldes teiste maailma riikidega Eestis kõige
raskeid haiguseid nagu kopsuvähki, emfüseemi jne. Nende ja paljude muude haiguste esimeseks vältimise võimaluseks on suitsuvabade eluviiside järgimine. ( 1 ) 2. Suitsetamine ja noored Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16- 24-aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24-aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%). ( 2 ) Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks
Küsitlus viidi läbi autori tuttavate ja sõprade poolt internetis.Vastanud noori oli 66. Neist 34 naised ja 32 mehed (vt joonis 1). Küsitlesin noori erinevates vanustes 13-21. Kõigi vastanute hulgas ei ole alkoholi tarvitanud (4) ja ülejäänud vastanud noored on tarvitanud alkoholi (vt joonis 2).Kirjanduse andmetel on üle poole 1013aastastest koolilastest oma elu jooksul vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud. Purju on ennast joonud üle kümnendiku. 1415aastaste koolinoorte seas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. 1618aastaste hulgas on vastavad näitajad 93,2% ja 81,7% Kui tihedalt tarbite alkoholi ühe kuu jooksul? Vastati enamasti 1 kord kuus (28 noort) ning ühtlase tulemusega vastused tulid 2-3 korda kuus ja 4-6 korda kuus ehk mõlemal puhul 14 noort, 4 noort vastas, et joob alkoholi rohkem kui 10 korda kuus ja 1 nooruk vastas ,et
Ma panin tähele, et noorte seas esineb väga palju enesetappu ja enesetapu mõtteid Sissejuhatus: Teema mille ma valisin on väga keeruline ja mahukas, kuid väga oluline, kuna puudutab meid kõiki. Viimastel aastatel on suurenenud noorte sutsiidide arv, see on tekitanud palju ärevust ja muret. Suitsiide ning suitsiidilist käitumist on palju uuritud ning neid uuringuid jätkatakse. Olukorrast Eestis: Iga suitsiidi kohta tehakse eksperthinnanguil 10 20 suitsiidikatset, suitsiidikavatsusi on aga kuni 200 korda rohkem. Enesetapp on 15 29-aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis, iga enesetapp puudutab väga lähedalt umbes 5 8 inimest. Eesti kuulub kõrgeima suitsiidiriskiga maade hulka maailmas. Viimastel aastatel kahaneb suitsiidikatsete sooritavate inimeste vanus, suureneb noorte suitsiidide arv. Mis seda põhjustab? Psühholoog Urve Külv arvab, et ühiskond seab noortele liiga suured nõudmised, neil kasvab hirm, et nad ei t
Sealhulgas juba kaua aega meil eestis on keelatud tubaka reklaam, mis positiivselt mõjub rahvale. Samas tubakatooted ei ole enamasti riiulilt vabalt kättesaadavad nii on see 83 % müügikohtadest. Samas on tubakatoodete nähtavust piiratud palju vähem - üksnes 3,9 % müügikohtades.4 Kõige muretekitav selles olukorras on see, et alaealised aina rohkem hakksid suitsetama. Tervise Arengu Instituudi (2014. aastal) tehtud Eesti täiskasvanute ja kooliõpilaste tervisekäitumise uuringute ning üldise terviseinfo kohaselt on tubakatarvitamine Eesti koolinoorte seas suur probleem. Suitsetamisega alustatakse varakult nii poisid kui ka tüdrukud teevad seda keskmiselt 12-aastaselt. Iga päev suitsetab 3,1 % kooliõpilastest 3,7 % poistest ja 2,5 % tüdrukutest. Viimastel aastatel on populaarseks saanud e-sigaret. Seda on tarvitanud 33 % 1115-aastastest õpilastest (38 % poistest ja 28 % tüdrukutest). Vanuse kasvades suureneb ka e-sigareti tarvitamine
tõenäosus 37 protsenti väiksem. Inimeste puhul, kes olid suitsetamisest loobunud enne südamerabandust, oli suremise tõenäosus poole väiksem kui neil, kes suitsetamist jätkasid. Südamerabanduse saanud suitsetajatel peaks olema võimalik saada suitsetamisest loobumiseks vajalikku abi.( dr Yariv Gerber,Tel Avivi Ülikoolist.) Uuring kaasas 1521 üle 65-aastast inimest, keda oldi aastatel 1992 ja 1993 pärast südamerabandust Iisraeli kaheksas haiglas ravitud. 27 protsenti uuringus osalenutest polnud kunagi suitsetanud, 20 protsenti olid endised suitsetajad ning üle poolte suitsetasid rabanduse saamise ajal. Pärast haiglast väljasaamist püüdis enamik suitsetamisest loobuda ning neist 35 protsenti suutis järgneva 10-13 aasta vältel sellest hoiduda. Uuringuperioodi vältel suri palju patsiente. Risk oli suurim nende hulgas, kes jätkasid suitsetamist. Suitsetamine kahjustab mälu.
jooke kasutama karastusjookidena, alustades nii organismi harjutamist alkoholiga juba lapseeas. (Kraav 2001: 88) Alkoholi on oma elu jooksul tarvitanud valdav osa koolinoori. 2007. aasta ESPAD küsitluses osalenud õpilaste hulgas oli üksnes 6% neid, kes elu jooksul ei olnud kordagi alkoholi proovinud. Alkoholi tarvitamisega alustatakse väga noorelt, peamiselt 14-aastaselt. Samas eas ollakse sageli ka esimest korda purjus. 44% noortest on õlut joonud 12-aastaselt või nooremalt. Samas vanuses on proovinud siidrit 43%, kanget alkoholi aga 16% noortest. Kõige nooremalt alustatakse õlle proovimisega ligi 17% noortest on joonud klaasi õlut 9-aastaselt või varem. (Allaste 2008: 14) Kui võrrelda erinevate alkohoolsete jookide tarvitamist varasemate uurimistulemustega, siis võib välja tuua, et kange alkoholi tarvitamine, mis hüppeliselt kasvas 1999. ja 2003. aasta võrdluses, on nüüdseks stabiliseerunud ja isegi pisut vähenenud
(Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Alkohooli tarbimine Alkoholi tarbimine on ohtlikult populaarne. Kolmandik (33,5%) 15–24-aastastest noortest tarvitab vähemalt kord nädalas alkoholi, 30% kaks-kolm korda nädalas ja 14,6% üks kord 30 päeva jooksul. Vaid 22% noortest ei tarvita üldse alkoholi. Mehed tarbivad alkoholi sagedamini kui naised. (Noorteseire aastaraamat 2012) Statistika andmed – Narkootikumid Paikkonna tervisemõjurite uuringus küsiti noortelt, kui lihtne on hankida kanepit ning kurvastusega tuleb tõdeda, et lausa 43,1% noortest ütleb, et kanepi hankimine on lihtne. Vaid kolmandik noori tõdesid, et ei oska hinnata, kui keeruline on kanepit hankida. Võimatuks pidas kanepi hankimist vaid 6,8% noortest. Vaatamata kanepi lihtsale kättesaadavusele väidab kaks kolmandikku noortest, et nad ei ole oma elu jooksul kanepit tarvitanud. 17,6% noortest on kanepi korduvalt tarvitanud ning 15% on teinud seda kord elu jooksul.
Vaadeldi kahju, mida vanemate suitsetamine enam kui 2000 kolme kuni kaheksateistkümne aasta vanustele lastele tekitas. Lastel, kelle vanemad olid suitsetajad, arenesid arterite seinas muutused ja need osutusid 20 aastat hiljem olulisteks. Lapseeas passiivse suitsetaja olemine põhjustab otseseid ja pöördumatuid kahjustusi arterite struktuuris. (Sak, 2014) Maailma terviseorganisatsioon WHO korraldas esimese ülemaailmse passiivse suitsetamise uuringu, milles osales 192 riiki. Uuringus selgus, et aastas tapab passiivne suitsetamine 600 000 inimest. Nende hulgast kolmandik ehk 200 000 on lapsed. 2004. aastal talus passiivset suitsetamist 40% lastest, 33% mittesuitsetavatest meestest ja 35% mittesuitsetavatest naistest. Andmed näitasid, et kõige rohkem puutuvad inimesed kokku kaudse suitsetamisega Euroopas, samuti ka Aasias. Passiivse suitsetamise tagajärjel suri hinnanguliselt 79 000 inimeset
imendumishäired seoses soolestiku epiteeli rakkude pidurdatud uuenemisega, vee ümberpaiknemisest tingitud tursed, aeglasem taastumine vigastustest, transportvalkude hulga limiteerumine veres, kõhnumine, üldine negatiivne lämmastikubilanss jne (Caballero, 2001). Transportvalkude puudusel võib omakorda tekkida veel vitamiinipuudus. Veres toimub paljude vitamiinide transport valgulise kandja abil. Eestis 2005/2006 aastal läbi viidud uuring näitas aga, et 11-15 aastaste õpilaste seas oli toitumusharjumusi muutnud 22% õpilastest, kes kehamassi indeksi järgi olid normaalkaalus. Nad pidasid dieeti, sõid väherasvaseid toite ja rohkem puu- ning juurvilju. Samuti jätsid paljud neist söögikordi vahele ja näljutasid ennast. Samas on selleealistele noortele esmatähtis saada kõiki vajalikke aminohappeid, sest organism on alles kasvamis- ja arenemisjärgus (Vaher, 2011). Eesti täiskasvanud rahvastiku 2004
vanemate tütarlaste puhul. Põhiliselt süüakse puuvilju, maiustusi, kooke ja saiakesi. Vahepaladeks peaks eelistatud olema toores puu- ja juurvili, jogurt, mitmesugused marja- ja piimajoogid, kaloritevaesed küpsised- seega vitamiinide ja mineraaliderikkad toidud, millega saab täiendada põhitoidukordi, kuid samas vältida üleliigseid kaloreid (2: 87). Toitumisalaseid küsitlusi on läbi viidud ka hiljem. 2004. aastal Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud kooliõpilaste tervisekäitumist (mille alla võib liigitada ka toitumiskäitumise) uurivas raportis hinnati 10 aasta muutusi toitumisharjumustes põhiliste toiduainetegruppide alusel. Selgus, et 1991. aastal sõi regulaarselt hommikueinet ¾ õpilastest, ebaregulaarselt 14% ja umbes 10% ei söönud hommikul. See näitaja oli umbes sama ka 10 aastat hiljem: kokku veerand õpilastest kas ei söö igal hommikul või teevad seda ebaregulaarselt. R. Voki jt. õpilasküsitluste põhjal 1995. ja 1999
Need kooliõpilased aga, kes on narkootikume juba rohkem kui korra kasutanud, püüavad "pilvekaifi" enamasti kord kuus või pisut harvem. "KAUP" sõbralt või diilerit Küllaltki murettekivateks võib lugeda küsitlusest ilmnenud tõika, et viiendik õpilastest hangib narkootikume kindlalt müüjalt - diilerit - mitte aga juhupakkujatelt. 40% vastanuid varustab aga meelemürgiga mõni sõber, kes ei käi samas koolis. Sellest võib järeldada, et narkootikumide levitamine kooliõpilaste seas on küllaltki süsteemne tegevus. Igasuguse süsteemi vastu võitlemine on aga teatavasti alati raske, ka suudab süsteem "toota" märksa rohkem ohvreid, kui neid lihtsalt juhuse tahtel sünniks. 15-17-aastased uudishimust, põnevusest või mingil muul põhjusel esmakordselt narkootikumi proovinud noored on potentsiaalsed narkomaanid. Pisikeses Eestis võib aga suur narkomaanide arv muutuda tõeliseks ühiskonna normaalset arengut takistavaks teguriks.
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE.............
Kuidas mõjutab rasedusaegne suitsetamine sind ja su last? ,,Suitsetamine on sünnituskomplikatsioonide peamine põhjus," on günekoloog Robert Welch öelnud. Lapsed sünnivad enneaegsetena, liiga väikestena või surevad emaüsas. Welch on aidanud paljudel riskigruppi kuuluvatel naistel oma unistus teoks teha ning terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vererin
ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS Arenguanalüüs Arengu-uuringud ja arenguhindamine Juhendaja: Tallinn 2008 Alkoholi tarbimine Euroopas 2 SISUKORD ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS....................................................................1 1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID.....................................3 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD.........................................4 3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU........................................................................... 4 4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED ............................................................ 5 5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE.................................................................................6 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA..............................................................................7 7. KOKKUV
tänapäeval on tubaka tarbimine väga suureks probleemiks ning , et see on laialt levinud eelkõige täiskasvanute kui ka neist eeskuju võtvate noorukite seas, mis on meie inimkonna arengu ja ühiskonna suhtes väga halb! Alloleva tekstiga üritan kõikidele noortele teadvustada suitsetamise kahjulikkust ja üritan selgeks teha, et ei tasu suitsu mitte isegi proovida, sest ka üks suits võib tekitada sõltuvust. Suitsetamine ja noored Kui 1960-ndate aastate alguses Eesti kooliõpilaste hulgas suitsetajaid peaaegu ei olnud, siis nüüdseks on olukord hoopis muutunud. Suitsu on enamus õpilastest proovinud juba põhikoolis, suur osa neist on muutunud juba regulaarseteks suitsetajateks. Süüdi suitsetamise suures rohkuses, eriti just noorteseas, on paljud täiskasvanud, kes näitavad eeskuju suitsetamisega, kes toodavad tubakatooteid, teevad tubakale reklaami, müüvad noortele keelatud kaupu ja mööduvad suitsetavatest lastest ilma neile märkust tegemata.
kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. (ibid.) Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid)
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 1.3. 2013.aasta Eestis......................
Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja välimine tasakaal sisemiste ja väliskeskkonnast lähtuvate koormustegurite mõju all. Miks aktiivne eluvis? Toetab lapse sotsiaalset, kehalist ja tunnetuslikku arengut ning tõstab elukvaliteeti. Hoiab kontrolli all tervise riskifaktorid. Kinnistub tervisekäitumise mudelina edukamalt varases lapseeas ja loodetavasti säilib edaspidises elus. Lapse vastuvõtlikkus vigastustele Lapseea kehalised ja vaimsed iseärasused: Suurendavad vigastuste saamise ohtu Teevad lapse vastuvõtlikumaks vigastustele Väikelaps: Puuduvad teadmised, kogemused ja oskused näha ohtu. Ei oska hinnata oma võimeid. Ei õpi teiste vigadest, vaid teeb neid ise. Puudub kriitiline meel esemete ja ainete ohtlikkuse suhtes
Teine grupp koosnes 7. -12. klassi üldhariduskoolide õpilastest, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilastest, keda oli kokku 2766. Kolmas grupp esindas tööealist elanikkonda ning sinna kuulusid inimesed vanuses 16 kuni 45 aastat (900 vastajat) (Kaukvere 2013). Uuringust selgus, et energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt. Samas ei ole 1.-6. klassi õpilaste seas energiajookide tarvitamine kõrvetav probleem, kuna 85 protsenti pole energiajooki mitte kunagi joonud või on vaid korra proovinud (Kaukvere 2013). Kõige enam oli energiajookide joojaid teises grupis tervelt 93 protsenti sellest grupist olid vähemalt kord elus energiajooki proovinud. Regulaarseid tarbijaid ehk neid, kes jõid energiajooke vähemalt kolm korda kuus oli selles grupis siiski 9,6 protsenti (Kaukvere 2013). Kõige suurem oli regulaarsete energiajookide joojate osakaal kutseõppeasutustes õppivate 18
Tallinna 37.Keskkool NOORTE TERVISEKÄITUMINE Uurimustöö Kristina Davõdova 12.B klass Juhendaja: Katrin Noormägi Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1.Alkohol.............................................................................................4 1.1 Alkoholi ajalugu ja olemus..................................................................4 1.2 Alkoholisituatsioon...........................................................................5 1.3 Alkoholi mõju organismile.........................................................
Enesekontroll enda üle väheneb. Eriti suurt alkoholi tarbimise ennetamise rõhku peab panema noortele, kes alles avastavad alkoholi olemasolu ja tegema neile selgeks, mis alkohol endast tegelikult kujutab. Teoreetilises osas on juttu alkoholist kui üldisest mõistest, alkohoolikuks saamise ohud, alkoholismist, karskuskasvatusest ja alkoholi mõjust tervisele. Uurimistöö läbiviimiseks kasutasin materjale interneti lehekülgedelt. Viisin läbi kaks küsitlust: lapsevanemate seas ning 12-17 aastaste noorte hulgas. Kokku vastas küsitlusele 60 inimest, kellest 41 on noored ja 19 lapsevanemad. Uurimuse läbiviimiseks on püstitatud mitu hüpoteesi. Esiteks arvamus, et teismelised on esimest korda alkoholiga kokku puutunud tänu sõpradele. Teiseks hüpoteesiks on lastevanemate teadmatus oma lapse alkoholi tarbimisest, sealhulgas esimest kokkupuudet alkoholiga. 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Alkohol 1.1.1 Alkohol ja selle mõju
põhjustasid mõlemad 3,5% tervisekaost kogu maailmas. Riskifaktorid arenenud majandusega regioonis ja mujal maailmas erinesid oluliselt. Arenenud majandusega piirkonnad ja endised sotsialismimaad (kuhu paigutati ka Eesti) kaotasid enim eluaastaid suitsetamise tõttu (12%), millele järgnes alkoholi kuritarvitamine (10%) ja hüpertensioon (5%). Üks põhjalikumaid haiguskoormuse uurimusi ja selle raames ka riskikoormuse hindamisi on läbi viidud Austraalia Victoria osariigis (Vos 1999). Selles uuringus käsitleti terviseriske mis on ka Eestis olulised, mistõttu on põhjust võrrelda Eesti ja Victoria riskikoormuse tulemusi. Eesti ja Victoria (Austraalia) tulemusi kõrvutades selgub, et Eestis põhjustavad mõned riskitegurid suurema osa rahvastiku eluaastate kogukaotusest võrreldes Victoriaga. Eriti suur on erinevus alkoholist tingitud kaotuses, mis Eesti rahvastikul põhjustab 7% ja Victorias 3% rahvastiku haiguskoormusest. Alkoholist tulenev väiksem tervisekaotus
kooliealiste kohta. Oma töös uurisime energiajookide tarvitamise sagedust Keila kooli õpilaste hulgas. Samuti huvitas meid, kuivõrd noored on teadlikud selliste jookide mõjust nende kehale ja psüühikale. Hüpoteesiks seadsime, et noorukid vanuses 12-18 aastat pole teadlikud energiajookide kahjulikkusest ja tarvitavad neid seetõttu liigselt. Töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui suur hulk noorukeid tarbib energiajooke ning mis põhjustel nad seda teevad. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende kokkupuudetest energiajookidega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 65 õpilast. Kas noored on teadlikud kõrvalmõjudest, miks juuakse ja mis marki jooke tarvitatakse just neile küsimustele leidsime vastused. Esimene peatükk seletab, mis on energiajook, mida see sisaldab ja miks neid tarvitatakse. Teises peatükis on tähelepanu pööratud energijookide mõjule inimkehale ja nende tarvitamisega kaasnevatele kõrvalmõjudele.
UURIMUSTÖÖ Meelemürgid SISSEJUHATUS Valisin uurimustöö meelemürkidest. Seda sellepärast, et kõige rohkem probleeme ongi just nendes valdkondades. Üks suurimaid ühiskonna probleeme ja palju halbu tagajärgi ongi just nimelt kas alkoholi, narkootiliste ainete kasutamises. Seda üritatakse vältida kuid pahatihti juhtub jälle nii mõnigi õnnetu juhtum. Oma uurimustöös räägin alkoholi tagajärgedest ja narkootiliste ainete mõjudest ja muust. Mida võib üks või teine aine, vedelik põhjustada kas liigsel või kauaaegsel tarbimisel. Alati ei mõisteta tagajärgi, mistõttu ka tehakse vigu. Paljud sellised juhtumid on lõppenud noore inimese surma või halvatusega. Alati tuleks ennem mõelda kui hakata midagi tarbima. Kui inimene tarbib kõike mõõdukalt ja mitte tihti siis ei ole ka probleeme. Sellest peaks igaüks aru saama. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ohustab inimese tervist. Sageli seab narko- ja alkoholijoobes inimene
palju mehi. Sellel küsimusele vastanute hulgast oli hea välja selgitada, kui palju on naiste ja meeste seas eraldi suitsetajaid ja mittesuitsetajaid. Samuti saab selle küsimuse põhjal edasi uurida ja oletada, kes on tõenäolisemad suitsetamisest loobujad, naised või mehed. Küsimus oli esitatud valikvastustega. Sellele küsimusele vastas 58 inimest ja nende soolist jaotuvust on kujutatud allpool toodud sektordiagrammil (Joonis 1). Meeste ja naiste osakaal uuringus MEHED 38% NAISED 62% Joonis 1. Uuringus osalenute sooline jaotuvus Järeldus: Kuna naiste osakaal selles uuringus on suurem kui meeste oma siis edasipidi, et saada objektiivseid tulemusi, peab võrdlema protsente. 2. Palun märkida oma vanus! Küsimus oli esitatud selleks, et selgitada, mis vanuses inimesi on küsitletud. Küsimus oli esitatud valikvastustega
eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, · leida levinumad tervisehädad, mida mobiilkiirgus põhjustada võib,
Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni WHO andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune, 47% mehi ja 12% naisi. Eestis suitsetab regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. Rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal. Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga - suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast
annaabi.ee 
