2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. sajandi vahetusel tuttavaks ka Tartus ning kujunes ballide lõputantsuks. Eriti populaarne oli see tants üliõpilaste hulgas. Rahvalaul Eesti rahvalaulude seas on erineva vanuse ja otstarbega laululiike. Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba
põlvestpõlve. Eesti rahvamuusika hõlmab eelkõige eestlaste vanemat muusikapärandit, mis peegeldab selgelt kultuurilist eripära. Rahvamuusika kõrval kasutatakse tänapäeval ka mõistet ,,pärimusmuusika", mille alla mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast
o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel. Folkloori avastamine väljastpoolt o Väljaspoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma päimuskultuuri elementi; o Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; o Nt väärtuslik regilaul vs ,,saunanaiste lorilaul". ,,õige" folkloori määratlemine o Teoimub uurija ja uuritava koosmõjus; o Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine; o Nt regilaul vs uuem rahvalul, noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusrühmas: o Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada; o Nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks
3 samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956- 1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis
Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud muusikaliike üksteisest, vaid nimetati neid lihtsalt `muusikaks'. Maailma kõige looduslähedasematel rahvastelgi on oma muusika, mis inimeste pealtnäha lihtsast eluviisist hoolimata võib olla küllalt keerukas. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma vaimne pärimus. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, sellega on tihedalt seotud tants. Igasugune muusika on kindla(te) isiku(te) loodud, kuid rahvamuusika aluseks võib olla ükskõik mis päritoluga muusika. Rahvamuusikaks peetakse seda alates ajast, mil mingi rühm inimesi on selle kasutusele võtnud. Muusikapala algne kuju võib ajas ja ruumis levides pea
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see
· Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad
Pärimus – soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega, populaarne alates 1990. aastatest, vt nt lastepärimust, kohapärimust; aga ka pärimusmuusika, pärimustants; Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne,
* lühikest riimitud stroofivormi; jutustamine vaheldub meeleoludega, mida toetatakse hüüatuste ja apostroofide, refräänide ning meloodiaga. Viimane lisab tegevusele lüürilist meeleolu. Ballaad moodustab tasakaaluka segu eepilisest, lüürilisest ja dramaatilisest liigist. Kui mõni põhiliik tungib teravamalt esile, siis võib rääkida vastavalt eepilisest, lüürilisest või dramaatilisest ballaadist. Nagu muinasjutud, rändavad ka ballaadid rahvalt rahvale, harva muudki rahvalaulud. Ballaadide loojad on ammutanud aineid kõikjalt. Aineks kasutati ka muinasjutte, piiblimaterjali, ajaloolisi sündmusi, kuid puuduvad mõned rahvajuttudele omased jooned, nt. didaktiline ja õnnelik lõpp. Vanade ballaadide vaimule oli melodraama võõras. 1 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 3. Terminoloogia Vana rahvalaulu ehk regivärsi alaliikide kohta on spetsiaalsed terminid:
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: – Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees; – Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine” – Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente; – Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama; Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori” 4. “Õige” folkloori määratlemine: – Toimub uurija ja uuritava koosmõjus; – Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine Nt regilaul vs uuem rahvalaul, vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus 10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Lauri Honko
sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1 Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern
Eesti muusika Konspekt Tartu 2013 1.Rahvalooming. Vanem Rahvalaul Eesti rahvalaulu areng jaguneb kahte ajajärku. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul (regilaul, runolaul) kujunes välja aastasadadega ning püsis ~16. saj - 18. saj lõpuni muutusteta. Regilaulu ettekandjateks olid põhiliselt naised. Rahvalaulus olid esikohal sõnad, seejärel viis, mis ilmestas sõnu. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm on 8- silbiline. Igale silbile vastab üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel: üks laulis ees ja teised kooris järgi. Regilaulude viisid on väikese ulatusega ja lühikesed
laiem = rahva elutarkus, kombestik, usk jne 1965 Ülo Tedre Rahvaluulena ainult suuline looming, jagunedes neljaks: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad(kõnekäänud) ja mõistatused 1986 Eduard Terminid rahvaluule ja folkloor on Laugaste vaimse loomingu tähenduses
välised tunnused, tähendus ja funktsioonid. Rahvaluule ei pea olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus, vaid saab olla ka kirjalik ja tänapäevane, nt netifolkloor. 5. Võrdle vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu: selle viisi võttis kasutusele J. Hurt, kelle kohaselt saab rahvaluulet jaotada sellistesse kategooriatesse nagu vanad jutud, nõidade laulud/loitsud, vanad rahvalaulud jne. Tegelikult ei ole võimalik täielikku aineloendit luua, sest sinna saab kogu aeg midagi juurde lisada. Tänapäeval kuuluksid siia hulka ka näiteks interneti meemid. Kommunikatsiooni laadi kaudu: rahvaluule on miski, mida inimesed teineteisele pidevalt vahendavad. See kujuneb ja säilib omavahelistes kommunikatsiooniprotsessides. Sellele on iseloomulikud pidev muutumine ja levik väikestes rühmades, mis hoiavad ühel või teisel põhjusel kokku. Rahvaluule oli 20
30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud). 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis. Vene: 17 köidet, küladest ja linnadest kirjapandud materjal, venekeelne rahvaluule; 19. saj pärinev. Läti: 2 köidet, rahvaluule, 19.saj. Saksa: 3 köidet, laulud, anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi
1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
esitatud tunnuste valikut. Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne, anünüümne 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Kummitusjutud tekitavad hirmu, facebook – kõik levib, uued vormid, grafiti – üle kirjutamine 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu - vanavara ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade (sic!) laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud” Kommunikatsiooni laadi kaudu - “Rahvaluule on /.../ kollektiivne ja traditsioonipõhine ning samas kontekstisidus väljendus- ja suhtlusviis, mis realiseerub kindlas situatsioonis ja konkreetsete inimeste vastasmõjus.” Olemuslike tunnuste kaudu - “Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina
koopiamapid, käsikirjad, fotod, helisalvestused, videosalvestused. 23. Nimeta [K. Salve artikli põhjal] olulisemaid teiste rahvaste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis (min. 5 rahva kogud) ja kirjelda, missugust ainest ja millistel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad. Läti- materjal osalt pärit Lätist, osalt Eestist, näiteks Valgast, kuhu 19. Saj lõpus kolis palju lätlasi. Ka Karula kihelkonna eestilätlastelt. Saksa- olulisel kohal Paul Ariste Hamburgist kogutu. Lisaks Eestis kogutu, peamiselt linnadest (Tallinn, Tartu). Materjalis on nii juhuslikult kuuldud anekdoote, vanu kaustikuid. Rootsi- Paul Ariste kogutu (keelesituatsioonide kohta kogutu, külade ja perede kaupa fikseeritud suhtlemiskeel), rootsi koolide õpetajate kaastööd. Suurem osa säilinud koopiatena. Kogutud enamasti Noarootsist, Ristilt ja Vormsi saarelt. Vene- ERA töötajate kogumismatkadelt kogutu, välitööde praktika materjalid,
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
Rahvaluule mõiste I aineloendi kaudu: - Jakob Hurt eesti keelne folkloristika saab alguse Hurda töödest - 1888 Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele defineerib rahvaluulet, lasi rahval seda koguda (nö folkloristikute aabits) - 1899 Kõne muinasaja uurijate (=arheoloogide) kongressil Riias AINELOEND: 1888 1896 - Vanad eesti rahvalaulud - Vanad rahvalaulud - Ennemuistsed jutud - Muinasjutud, ajaloolised jutustused, - Vanadsõnad ja mõistatused sh kohalised jutustused, vaimulikud - Vanad kombed ja pruugid rahvajutud, rahvanaljatamised - Rahvausk ja ebausk - Jm Folkloristid kasutavad sääraseid lühendeid: L laulud J jutud Lv lühivormid vanasõnad, mõistatused U/k vanad kombed ja pruugid
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest
Heliloojad Mihkel Lüdig (09.05.1880 Reiu vald - 07.05.1958 Vändra) Helilooja, organist ja koorijuht. Heliloojana komponeeris peamiselt a cappella koorilaule. Oli eesti muusikaelus 20. sajandi algul üks suurürituste organiseerijaid. Lüdig nimetas heliloomingut tagasihoidlikult oma kõrvalharrastuseks. Tema pärandis leidub äärmiselt erineva väärtusega teoseid, kuid nende paremik kuulub kindlalt eesti muusika varasalve. Teoste arv ei ole suur. Kõige rohkem - umbes poolsada - on koorilaule ja need on ka tema kõige olulisemad tööd. Arvukalt on tal lüürilisi loodus- ning armastusteemalisi laule, tekstideks eesti kaasaegsete 11 luule (tema isikupäraga sobisid eriti A. Haava, J. Liiv ja K. E. Sööt). Parimates lüürilistes lauludes ("Nõmm", "Mänd") kujutab helilooja kodumaa looduse põhjamaiselt karget ilu ja üksindusmeeleolusid
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Setu lauluema Anne Vabarna (21.12.1877 - 7.12.1964) Referaat Juhendaja: Ülle Orhidejev Koostaja: Maiki Joakit 10 klass 2009 Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni (ortodoksse ristinimega Tihhon) ja Kreepa (ristinimega Agrepina) neljanda lapsena 21. (vana kalendri järgi 9.) detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu kõigil setu talutüdrukutel tol ajal: eluks vajalikud teadmise
muutumine *pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames *kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloendi kaudu Olemuslike tunnuste kaudu ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Rahvaluule on: kollektiivne, Hurt) - ehk rahvamälestused on traditsiooniline, suuline, vaimne, "vanad rahvalaulud, vanad jutud, anonüümne (Jaago) vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost
Eksami teemad 1. eestlaste ja naaberrahvaste päritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rätsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nüüd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvajutud 2. mitteloolised peegeldused folkloorižanritest: rahvalaulud kohustuslik: 6, 10 1. moderniseerimine ja mineviku pärand kaasajal kohustuslik: 2, 4 Omakultuur Eestlaste ja naaberrahvaste päritolu teooriad 2 suurt lugu: 1. Keelepuu teooria (J.Sajnovics, S.Gyarmathy, A.Reguly,M.A.Castren, F.J.Wiedemann, E.N.Setälä,P.Ariste)Vanem teooria (18.saj.) Ungari uuria avastas. Soome-Ugri keelte sugulus. 2. Kontaktiteooria (Kalevi Wiik, Ago Künnap) Inimrände ajaloost
1889. aastal Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
