Lõputöö kaitsmine Kõne koostamisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: · Kaitsekõne on soovitav vormistada kirjalikult paberkandajal sõna-sõnaliselt. Koostatud tekstiga tuleb olla tuttav, nii et oleks võimalik hoiduda täielikust paberilt mahalugemisest, monotoonsest esitusest, veerimisest/vuristamisest. · Kõne pikkus on 7-10 minutit (aega ei tohi ületada, vastasel juhul komisjon katkestab esinemise ja kõige olulisem kokkuvõte jääbki ütlemata). Paberil on see max 2 lehte 12- punktilises kirjas. · Kaitsekõnele tuleb teha esitlus · Kaitsekõne esitamist on eelnevalt mitmel korral harjutatud. Esinemisel tuleb lähtuda järgmisest: · Riietus peab olema korrektne (ülikond, / tagasihoidlik kostüüm) · Kõne tekst on kõval alusel (nt paksem A5 paber, dokumendikaaned vms), lahtised A4 lehed pole soovitatavad
Essee on lühem vabas ja arusaadavas vormis teaduslikku laadi mõttearendus valitud või et- teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3
................................................................................ 30 10.UURIMISTÖÖ KAITSMINE.............................................................................................. 32 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................... 34 LISA 2. Tiitellehe pööre......................................................................................................... 36 LISA 3. Juhendaja annotatsioon............................................................................................ 37 LISA 4. Arvutil vormistamise õpetus...................................................................................... 38 SISSEJUHATUS Uurimisöö kirjutamine annab võimaluse uurida mõnd probleemi või ainevaldkonda põhjalikumalt ja arendab oskust iseseisvalt mõelda, näha ja luua seoseid. Kuid uurimistöö peab vastama teadustööle esitatavatele nõuetele
Tallinna Laagna Gümnaasium Tiitellehe näidis Mati Allik 12.c klass HELID JA VÄRVID MATI UNDI TEOSTES Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maret Mets Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. ÜLDISED ANDMED UURIMISTÖÖ KOHTA..................................................................... 4 2. TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID ............................................................................................... 5 3. TEEMA VALIK ............................
.................................................................................................... 4 1.2.1. Tööpraktikale esitatavad lisanõuded ........................................................................ 5 1.3. Lõputööle esitatavad eetilised nõuded ............................................................................. 5 1.4. Kooli kehtestatud lisareeglid ........................................................................................... 6 1.5. Lõputöö autor ja juhendaja .............................................................................................. 6 1.5.1. Töö autori ülesanded ................................................................................................ 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded ................................................................................................. 7 1.6. Lõputöö eesmärk ....................................................................................
...........................................54 8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE.......................................................................56 8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral ...................................................56 8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral ................................................... 57 9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE................................ 59 10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ....................................................................61 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................63 Lisa 1.........................................................................................................................................65 6 LISAD: Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus................
4.1. Teema valik ja uurimiskava koostamine Uurimisteema valikul tuleks lähtuda teema aktuaalsusest, käimasolevatest projektidest, kirjanduse ja allikmaterjalide kättesaadavusest, isiklikust huvist, ja juhendamise võimalikkusest. Teema leidmisele aitab kaasa teaduskonna õppejõudude poolt esitatud teemade nimekiri, mis pannakse välja üldiseks tutvumiseks teaduskonna infostendile ja teaduskonna koduleheküljele internetis iga aasta 15. septembriks. Õppejõudude pakutavad teemad on soovitav raamistik, mitte lõplik loend. Inspiratsiooni tasub koguda ka loengutest, üliõpilastele ettenähtud seminaridest, aktuaalsetest probleemidest ühiskonnas, internetist. Olles huvipakkuva teema (valdkonna) määratlenud ja saavutanud kokkuleppe õppejõuga juhendamise osas, koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus...............................
Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormista- mise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst ............................................................................................................................................... 1 2. Uurimistöö teaduslikkus. ............................
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati.
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Termin PROTOKOLL pärineb kreekakeelsest sõnast protokollon, mis otsetõlkes tähendab esimest liimi (protos esimene, kolla liim) Bütsantsi riigis mõisteti selle all esimest lehte, mis liimiti dokumendirullide ülaserva ning millele märgiti dokumendi sisu ja autor. Hiljem hakati sama moodust kasutama notariaalset tõestust vajavate dokumentide juures, et kinnitada nende ehtsust ja eristada originaaldokumente võltsingutest. Veel hiljem hakati protokolli all mõistma nõudeid, kuidas vormistada kirju (valida viisakusvorme kirjade alustamisel ja lõpetamisel) ning kuidas korraldada tseremooniaid. DIPLOMAATILINE PROTOKOLL on riikidevahelises suhtlemises väljakujunenud normide ja reeglite kogum. Diplomaatiline protokoll käsitleb riikidevahelist kirjavahetust, diplomaatiliste esindajate vahetamise korda, nende ameti- ja auastmeid, riiklikke tseremooniaid, ametlikke kohtumisi ja vastuvõtte. Diplomaatilise protokolli alusdokumendid on:
Direktor kinnitab: · loovtööde üldise korralduse koordineerija, kelleks võib olla õppealajuhataja ja klassijuhatajad, kelle ülesandeks on õpilaste loovtöö koostamisprotsessi jälgimine; · loovtööde juhendajad, näiteks temaatikaga seotud aineõpetajad, ainete lõimumise puhul õpetajad või vastava kvalifikatsiooniga inimesed väljaspoolt kooli; · hindamiskomisjoni(d) · loovtöö juhendamise korra, kus märgitakse ka juhendaja ja õpilase miinimumkoormus; · erinevate loovtöö liikide koostamise ja töö vormistamise juhendid ning hindamise skaala ja põhimõtted; · loovtöö kirjaliku osa ülesehituse ja vormistamise nõuded, seda ka nii kunstiainete ja projektitöö puhul; · korra õpilase olümpiaadil osalemise ja loovtöö koostamise võrdsustamise kohta. Näide loovtöö läbiviimise ajakavast 55 ...
Lahendub see ülesanne liitmistehtega, mida märgitakse üles + märgiga. Tehe 7+8 on raskem kui 8+7, sest kergem on liita väiksemat arvu suuremale. Tunnil on üks õpetuslik eesmärk. Ala eesmärgid on pea eesmärgi teenistuses ja neid me tunni eesmärki välja ei kirjuta. Need ala eesmärgid kirjutame vastava tunni etapi juurde. Tunni teema ja eesmärgi juurde kirjutame vajalikud vahendid, mida me kasutame ja ka tundmatud mõisted. Tunni konspekti võib vormistada väga erinevalt. Praktikale minnes tehakse täis konspekt. Seal on kirjas kõik see, mida tunnis tehakse ja öeldakse. Vorm on sama, nagu eesti keeles tegime. Konspekti tuleb üles märkida kõik tunni etapid. Sellest kujuneb tunni struktuur. On olemas uue osa tund, harjutav tund ja kinnistav tund. Iga etapi juurde tuleb anda selle etapi sisu täpses sõnastuses. Tuleb panna kirja ka etapi eesmärk. Ka kellaaeg, mida ma planeerin selle konkreetse tegevuse jaoks. Parem oleks
............227 Merlecons ja Ko OÜ 2 KAAL......................................................................................................229 KEHTESTAVA KÄITUMISE TUNNUSED.......................................231 KEHTESTAV KÄITUMINE.................................................................235 KOLLANE VÕI PUNANE?.................................................................238 KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242 MEESKONNA AUDIT.........................................................................246 MEESKONNA JUHTIMINE................................................................247 MINAPILT....
- Kaitsja avakõne tõendid ei pea paika, sest isik pole tegu toime pannud. - Süüdistuse tõendite uurimine prokurör toob tõendid. EIÕK art 6. - Kaitse tõendite uurimine kaitsja toob tõendid. Esmas- ja teisesküsitlus tõenite uurimisel. - Vastutõendamine kui prokurör ei suutnud kaitse tõendeid ette näha, küsib vaheaega, et uurida. - Prokuröri süüdistuskõne süüdistus- ja kaitsekõne on nn kohtuvaidlus. - Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
tegevusluba) väljastamise kord. 10 II. Tegevusloa väljastamine 2. Tegevusloa saamiseks esitab noortelaagri omanik Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse ja noorsootöö seaduse paragrahvis 10 loetletud dokumendid vähemalt kolm kuud enne noortelaagri tegevuse alustamist. 3. Käesoleva korra punktis 2 nimetatud dokumendid vaatab läbi haridus- ja teadusministri käskkirjaga moodustatud noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjon (edaspidi komisjon). 4. Komisjoni ülesanne on kontrollida tegevusloa taotluste ja nendele lisatud dokumentide vastavust seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele. III. Komisjoni töökord 5. Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord iga kolme kuu järel. Komisjoni koosoleku toimumise ajast ja kohast teatab komisjoni esimees komisjoni liikmetele ja
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
laiaulatusliku arutelu käigus, mis käsitles kultuuri- ja teadmusühiskonda ja mille tulemusena võeti Euroopa kultuuriministrite nõupidamisel 5. novembril 2001 vastu resolutsioon Kultuuri- ja teadmusühiskond. Resolutsioonis kutsutakse komisjoni ja liikmesriike üles soodustama kvaliteedialgatusi seoses kultuurialaste veebirakendustega. Esimene Euroopa dokument kultuuriveebi kvaliteedikriteeriumide kohta Brüsseli kvaliteediraamistik, mis tulenes Lundis vastu võetud põhimõtetest esitati rahvuslike esindajate rühma esimesel koosolekul, mis toimus Brüsselis 11. detsembril 2001. Selle eesmärk oli muuta kvaliteet erapooletumaks, rakendatavamaks ja mõõdetavamaks. MINERVA kvaliteeditöörühm MINERVA kvaliteeditöörühma tegevus on üldjoontes kulgenud plaanipäraselt. Kultuuriveebi kujundamiseks on leitud ja pakutud häid lahendusi, kuid nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka selle projekti käigus ette tulnud mitmeid lahendamist vajavaid probleeme.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
tähtajaks valitav president. a. Orjanduslik aristokraatlik vabariik kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus b. Demokraatlik vabariik kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. G. Sotsialistlik vabariik seadusandliku organina ja parlamendi ülesannetes tegutses otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille kooseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon. H. Nõukogude vabariik seda iseloomustas riigi kõikidel tasanditel rahvaesindusorganite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. I. Rahvademokraatlik vabariik J. Presidentaalne vabariik kujutab endast riigivalitsemise vormi, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte (nt. USA) K. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. (nt Eesti)
Peamised ülesanded: ELi õigusaktide menetlemine. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. ELi aastaeelarve heakskiitmine. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine. Komisjonid (palju), olemas ka keskkonnakomisjon: Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon koostab Euroopa uute õigusaktide eelnõusid. Tema igapäevaseks tööks on ELi poliitika rakendamine ja ELi rahaliste vahendite kasutamise haldamine. Peaülesanded: teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Üldiselt mõeldakse karjääri all juhi ametialast kasvu, ametiredelil ülespoole liikumist, millega kaasneb kõrgem prestiiz ja sissetulek. Praktika näitab et edasipüüdlejad on võimelised saavutama ja enamasti saavutataksegi keskmine tase, kuid kõrgematele ametikohtadele õnnestub jõuda vaid vähestel (võtame lähtealuseks keskmised ja suuremad ettevõtted). Miks see nii on? Juhtide edukat karjääri käsitlevates raamatutes räägitakse sageli kolme liiki põhimõtetest: · eriettevalmistus; · isikuomadused ja kogemused; · organisatsiooni vajadused, õnnelik juhus. Eeltoodu peab paika ikkagi vaid juhul, kui inimene tahad karjääri teha. Käesoleval juhul ei vaata me juhtumeid, kus kõrge ametikoht saadakse näiteks pärandusena, st et ametikoht tuleneb omandiõigusest. Erialast haridust tõendav diplom on küll tähtis tegur, kuid karjääriredelil tõusmiseks läheb tarvis mitte ainult
riistaks konkurentsis. 1.2. Logistika määratlus, ülesanded ja eesmärgid Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Euroopa Komisjon peab logistikat oluliseks valdkonnaks, mille abil püütakse parandada liikmesmaade konkurentsivõimet rahvusvahelises ulatuses. Probleemidest logis- tika valdkonnas võivad sündida maailmamajandusele mastaapse ulatusega kahjud. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta,
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
