Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö "Õpikeskkond ja õpimotivatsioon"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õpil, haljala, arvate, vastuste, usaldusväärnepimotivatsioon, sotsiaalpedagoogppekava, psühholoog, muusika, hariduspikeskkonna, direktorpikeskkond, kunst, puutöö, ainetele, kuulajapikut, direktorile, luuakse, panema, selgub, suhetega, jõulupidu, internet, loovtöö, hinnangud, koolitoit, küsitluse, toetamine, loovat, kiusamistRakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3
kasutati muudeks otstarbeteks ja millest paljud olid sõja ajal suletud. Enamus koolimajdest olid ühekorruselised, suure klassiruumiga, kus peeti ka pidusid ja palvetunde. Maja teises otsas oli juhataja korter ja köök ning sahver, mida kasutasid klassiruumis ööbivad õpilased. Olukorda hakati lahendama paigutades koole ümber mõisadesse. Mõisades oli küll palju ruume, kuid seal pidi ümberehitusi tegema. Haljala algkool 1920. aastatel. Lisaks mõisadele paigutati koole veel talumajadesse, ühiselamusse, postijaama jm. Keskküte oli vaid üksikutes koolimajades, maakoolides oli ahjuküte. Tingimused klassiruumides olid enamasti halvad. Seal oli vähe õhku, valgust ning ruumid olid õpilasi täis topitud. Klassis levisid 3 parasiidid, nakkused ja tuberkuloos
10% vastajatest leidis, et ta töö pole sisult väga hea, vaid pigem keskpärane. Ükski vastajatest ei esita oma tööd pärast tähtaega ebakorrektse vormistusega. Sellest võib järeldada, et oma tööd teevad Tartu KHK keskhariduse baasil õppijad korrektselt ning õigeaegselt. Võimalik, et see on tingitud ka keskkoolis sisseharjutatud töö tulemus, kus kõik tööd tuli alati õigeaegselt esitada. Selliste vastuste nägemine on väga positiivne, sest see näitab ka, et õpilased hoolivad oma tulemustest ja näevad vaeva neile antud töödega. 7 3.2 Iseseisvad tööd Tartu KHK-s on igal viiendal nädalal õpilastel kiire aeg: see on nädal, kus perioodi lõpus tuleb esitada kõik antud iseseisvad tööd. Neid tuleb esitleda, viimistleda ja üle vaadata. Võib
Sellisel juhul püüan ma õpilasega rääkida, et leida lahendus sellele, miks ta tunnis kaasa ei tööta. 7. Mis motiveerib õpilasi tunnis kaasa töötama ja kuidas motiveerite teie oma õpilasi? Minu jaoks on peamine suhtlus ja kontakt noorte ning lastega. Õpilaste puhul on väga oluline väline motivaator ehk õpetaja. Tähtis on, et õpetaja oleks motiveeritud, sest sellisel juhul saab ta ka teisi motiveerida. Tuleb leida sportimise viis, mida laps motiveeritult kaasa teeks. 8. Mida arvate teie õpilaste jaotamisest gruppidesse vastavalt nende huvide järgi? Mina arvan, et see on väga hea viis, kuidas õpilased kehalise kasvatuse tundides jaotada. Sellisel juhul peaksid olema kehalise kasvatuse tunnid pikemad ja õpetajad töötama nt paaris. 9. Kas kehalise kasvatuse tundide sidumine teiste ainetega oleks lahendus õpilaste liikumisaktiivsuse parandamiseks? On oluline, et õpetaja oskaks oma ainet edasi anda läbi eluliste näidete. Elulised näited on
Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine. * Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures. * Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette. * Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja.
◦ Juhendamine ja nõustamine Vastutus Nõudmised Kooli õppekava Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Õpilaste nõustamine ja õpiabi Kallisjuhataja partnerid koolis Juhtkond – infot edasi anda, tagasiside Õpilane Lapsevanem Aineõpetaja Kooli psühholoog Klassijuhataja roll Õpilaste sotsiaalsete ädevuste kujundaja Informatsiooni vahendaja Kooli esindaja Juhendaja ja nõustaja Sotsiaalsete pädevuste kujundaja Klassikollektiivi kujundamine Klassi mikrokliima, meietunde tekkimine Õpilaste toimetulekuoskused – kohanemisvõime, vastutus Informatsiooni vahendaja Info vahendamine kodu ja kooli vahel Tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta
stressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 8. Joonis nr 8. Koolistressi väljendumine õpilaste seas 19 Aja jooksul omandame kõik mitmeid strateegiaid, mis aitavad stressiga toime tulla või seda sootuks vältida, seega sooviski autor teada, kuidas gümnaasiumiõpilased suudavad koolistressiga toime tulla. Küsimusele ’’Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul?’’ oli vastanuid 53. Enamikke ehk 88,7% vastanutest aitab muusika kuulamine, 81,1% sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega
2 poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas." (RT I 2010, 41, 240.) Niisiis nende õpilaste hulka kuuluvad nii eriandekusega kui õpiraskustega lapsed, samuti puudega lapsed ning tundeelu- ja käitumishäiretega lapsed. Erivajadusega laps vajab tavalise õppekava omandamiseks tavakoolis lisatuge. Selleks võib olla logopeed, psühholoog, eripedagoog, sotsiaalpedagoog. Mõni õpilane peab saama õppida kas õpiabirühmas, toimetuleku või õpiraskustega klassis, või jääma hoopis koduõppele. Uuendustena on loodud koolides väikeklasse ning kasutatakse ka üksühele õpet. Vajadusel tuleb õpilase jaoks muuta õppekava. Tõenäoliselt ongi õpetajatele igapäevaseks väljakutseks just õpilaste käitumine tunnis. Õpilastel võib esineda korrarikkumisi, raskusi õppetööle keskendumisega, aga samuti võib
kirjandus; 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus. (4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid. Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas võib
.............................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend......................................................................9 3.2. Matemaatikaõpik kui sõnumikandja.........................................................12 4. Distsipliin 4.1. ENSV- kommunistlik kasvatus- vaimuvabaduse piiraja?.........................14 4.2. Iseseisvuse taastanud Eesti........................................................................15 5. Küsitluslehtede vastuste analüüs 5.1. I põlvkond (17- 20 aastat).........................................................................17 5.2. II põlvkond (37-44 aastat).........................................................................19 5.3. III põlvkond (51-67 aastat)........................................................................21 6. Kokkuvõte............................................................................................................24
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juh
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2.1 Nuusktubakas ehk snuff ………………………………………………………....7 2.2 Huuletubakas ehk snus ………………………....………………………………..7 2.3 Närimistubakas …………………………………………………………………..8 2.4 Gutka …………………………………………………………………………….8 2.5 Vesipiip ……………………………………�
Samuti pidas ta väga oluliseks individuaalse ning klassiõppe jaotatust, kuna uskus,et kõige parema tulemuse harimisel saab just neid kahte kombineerides. Pildil: Helen Parkhurst Koolis on olemas palju enseväljendusvõimalusi: tantsustuudio, multimeedia klass, arhitektuuri saal, kaasaaegse kunsti stuudio, tehnikakeskus, bioloogia ja keemia laborid ja paljugi muud huvitavat. Hiljuti avati seal ka muusika korrus. Iga õpilane saab otsutada, mis teda huvitab. Aastate jooksul on Dalton pälvinud rahvusvahelise tunnustuse oma suurepärasuse eest. Dalton koolid on Hollandis, Austraalias, Inglismaal, Koreas, Tsehhi Vabariigis, Taiwanis ja ka Tsiili Vabariik on võtnud Dalton kava. Helen Parkhursti ideed ja tõekspidamised on siiani Dalton Plaani kooli filosoofia vundamendiks ning on eekujuks ligi 200 teisele Dalton koolile üle maailma. Ülevaade Dalton Plaanist
ja 12. klassi õpilased suhtuvad lugemisse ning mida neile meeldib lugeda. Uurimuses võrreldakse lugemisharjumusi varasema tööga Ülenurme Gümnaasiumis. Eesmärgist lähtuvalt püstitati kolm uurimisküsimust: 1. Kui paljud õpilased loevad? 2. Missugust kirjandust eelistavad õpilased lugeda? 3. Kuidas on lugemisharjumused muutunud, võrreldes 2013. aastaga? Uurimisküsimustele vastuste saamiseks kasutati küsimustikku, mis viidi läbi ka Tallinna Reaalkoolis 2008. aastal ja 2013. aastal Ülenurme Gümnaasiumis põhikooli 6. ja 9. klasside õpilaste seas (Lisa 1). Küsimustikule vastajad pidid andma vastuse ka püstitatud oletustele. Hüpoteesid olid järgnevad: 1. 12. klassi õpilased loevad rohkem kui 10. klassi õpilased. 2. Poisid loevad vähem kui tüdrukud. 3 1
1. Säilita rahu ja mõtle läbi, kuidas sa lapsega sel teemal räägid. Sina lapsevanemana oled oma käitumisega lapsele eeskujuks. Kuigi sul võib olla raske end rahulikuks sundida, siis emotsioonide ajel tegutsema asudes võid teha otsuseid, mida hiljem kahetsed. (Lasteombudsman, 2014) 2. Hinda oma teadmisi ja oskusi. Kas sa suudad ise seda olukorda lahendama asuda või vajad sa kellegi abi? Vajadusel otsi keegi, kes oskab sind aidata (nt psühholoog koolis või mõnes nõustamiskeskuses). Pole häbiasi tunnistada, et ma ei oska või ma kardan antud teemaga tegeleda. Küll aga on häbiasi olukorda ignoreerida. (Lasteombudsman, 2014) 3. Vestle lapsega ja kuula teada, ole lapsele partneriks ja arutage koos. Leia oma lapse jaoks aega, arutle temaga ja püüa mõista, kuidas ta tunneb ja mõistab seda olukorda. Las laps räägib sulle oma sõnadega täpselt juhtunust. Kui laps peab kirjeldama, mida ta teisele lapsele
õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22. Valikõppeainud riiklikus õppekavas on: Usundiõpetus23. Informaatika24. Karjääriõpetus25. Ettevõtlusõpetus26. 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
Eluks ettevalmistus: ilma koolita ei suuda tänapäeval mitte midagi teha; et saada haridus, seejärel hea töökoht ja elus hakkama saada; suunab sind; omad teadmisi; saab hariduse; kohustuslik ka; et edasi õppima minna; meeldib uusi asju teada saada; soovin edasi minna ülikooli, et siis hea palgaga tööd leida; soovin head tööd. Aja veetmise koha kommentaarid puuduvad. Vanemad või hooldajad sunnivad - kommentaarid puuduvad samuti. Kommentaarid koolis käimise kohta vastuste põhjal. Suurem osa õpilastest arvab koolist kui eluks ette valmistajast. Kommentaarides oli toodud ka koolis käimise põhjuseks ülikooli sissepääsemine. Ülikooli minemise peamiseks põhjuseks oli suure palgaga töökoha saamine. Sellest võib järeldada, et enamus tahab pigem saada suurt palka, kui töötada sel alal, mis neile meeldib. ,,Haridus on edu alus."38 Väiksem osa õpilasi leiab jällegi, et kool on hea koht sõpradega suhtlemiseks ning osa õpilasi
Lihtsustatud õpe Autor: Anna Veeber Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (§ 2) on kirjas: "Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi." Mainitud ,,Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 15 lõike 2 on öeldud: "Põhihariduse standard kehtestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevate õpilaste jaoks põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas. Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei ole laste ja noorte loodud, sest
kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada. Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal. Õpilane võib saada ka vahepealse aruande, samuti vähemalt üks kord õppeaastal.
19 õpilase jaoks andakse piisavalt koduseid töid, ning puudu neist juba ei jää.Üheks vastuse variandiks oli ka, et võiks rohkem anda õppida, aga ükski õpilane ei arvanud, et väiks rohkem anda õppida. Viimaseks küsimuseks oli, et millises aines antakse liiga palju õppida.Vasutseid oli väga erineivaid aga kõige rohkem arvati, et matemaatikas antakse õppida.Seda arvas 9 õpilast.Seejärel tuli inglise keel, geograafia, muud keeled, muusika uutöö ja ühiskonna õpetus.Minu enda arvates, on ka matemaatikas liiga palju õppida aga see-eest on matemaatika väga tähtis ja see on oluline, et me ka kodus harjutaks matemaatikat. Kokkuvõte Minu suurimaks küsimuseks oli, et kas õpilaste arvates on koduste tööde maht liiga suur.Ja andmeid töödeldes saingi teada, et kuigi see on suur, meie kooli õpilased püüavad hakkama saada kuna muud valikut pole.Loodan, et see uurimustöö avab nii mõnegi õpetaja silmad, et
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Avatud Ülikool Maie Oppar EUROOPA KOOL referaat Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................... 2. Euroopa Koolist üldiselt........................................... 3. Koolikorraldus...................................................... 4. Euroopa Kooli õpilased........................................... 5. Euroopa kooli õppekava ja Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava võrdlus...................... 6. Hindamine.......................................................... 7. Euroopa Kooli lõputunnistus................................... 8. Eesti keele õpetuse üldalused.................................... 9. Euroopa kooli õpetajad........................................... 10. Luxemburgi I Euroopa Koolist................................. 1
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele …………………………………………�
õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud. Uurimistööde tegemine on kujunenud traditsiooniks koolides, kus lisaks aineteadmiste omandamisele on oluliseks peetud ka õpilaste oskust probleeme leida, neile lahendusi otsida. Kindlasti on võimalik välja tuua mitmeid erinevaid põhjusi, miks selliste õppevormide kasuks on otsustatud ja mis on ühe
VASTSELIINA GÜMNAASIUM ARVUTIMÄNGUDE POPULAARSUS VASTSELIINA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLI ÕPILASTE NÄITEL Uurimistöö Koostaja: Kristjan Nedo 11. klass Juhendaja: Külli Lendsaar Vastseliina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on noored hakanud üha enam mängima arvutimänge. Kui 10 aastat tagasi saadi väljas kokku, et tagaajamist mängida, siis nüüd kutsutakse sõpru Internetti, et koos mängida saaks. Kuna olen ka ise päris pikka aega arvutimänge mänginud, otsustasin valida uurimistöö teemaks ,,Arvutimängude populaarsus Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilaste näitel". Uurimistöö eesmärgiks on anda ülevaade, kas Vastseliina Gümnaasiumi põhikooli õpilased mängivad arvutimänge, milliseid mänge mängita
......... ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. ........................................ 8. Kas teile meeldib õppida võõrkeeli? 1. Ei meeldi 2. Pigem ei meeldi 3. Pigem meeldib 4. Meeldib 9. Kas arvate et teil võib võõrkeelte õppimisest tulevikus kasu olla? Miks? 1. Jah 2. Ei 29 ............................................................................................................................................. ............................................................................................................................................. .........................................
Kuressaare Gümnaasium SPORTIMISVÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS JA NENDE MÕJU ÕPILASTE SPORDITULEMUSTELE Uurimistöö Koostaja: Mart Kolk Klass: 10c Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas.....................................................
1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8). (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise
Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema subjektiivsust, sest hinnangud olenevad vaatleja isiksuseomadustest; nii võivad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Alati Harva Mitte kunagi Kui tihti loete kohustuslikus 9 õpilast 12 õpilast 4 õpilast kirjanduses raamatute asemel kokkuvõtteid? Tabelist on näha, et 64% õpilastest ei eelista siiski lugeda raamatute kokkuvõtteid, ainult 36% õpilastest loeb kokkuvõtteid alati. · Kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju? · Kas Te arvate, et kohustuslikku kirjandust on liiga palju, sest... Küsimusele, kas koolis antavat kohustuslikku kirjandust on Teie arvates liiga palju, vastati enam- vähem võrdselt. 56% küsitletutest arvas, et koolis antavat kohustuslikku kirjandust ei ole liiga palju, ent 44% arvas, et on liiga palju. Eitavalt vastanud õpilased pidid jätma järgmise küsimuse vahele ning jätkama 4 küsimusest. Jaatavalt vastanud õpilastest vastas 64%, et raamatud on liiga mahukad,
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil. Kasutasin internetti ainsa lähteallikana, sest raamatuid mis kataksid seda teemat pole mulle kättesaadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et traadita internet
Toimub järk järgult (noorukid ansambli jäljendamisel) Motivatsioon jäljendatakse isikuid kes on kõrgemal ja kellega soovitakse sarnaneda. Väikesed lapsed ei erista mängu tegelikkusest ega näe ette oma teo tagajärgi. Inimese käitumist suunab enesekinnitus. Õpetaja ja õpilane mudelina. Õpetaja suur osa kasv. toimub varjatud õppekava alusel. Õpilased jäljendavad õp. ainult siis kui nad näevad temas kõrgema staatusega isikut. 1. Õpetaja on pidevalt õpil. eeskujuks.(suhtumine poliitikasse, kaasõp.) 2. Kui õpetaja peab oma ainest lugu peavad seda ka õpil. 3. Õpet. annab eeskuju kuidas käituda erinevates olukordades. (eeskuju on mõjusam kui jutt sellest). Õpilane sageli võivad kaasõpilased olla jõulisemaks mudeliks kui õpet. (kasut. rühmatööd julgustamiseks). Biheivio. ja kognit. metoodikate olemus, rakendus ja ernevus. Biheivio.(BKMM)olemus seisneb
annaabi.ee 
