Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uurimistöö alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tood, uurimisprojekt, esmajoones, perekonnanimi, peatükid, osadeks, eelduseks, loomevargus, kirjeldavad, analüütilised, kvalitatiivuuring, kvantitatiivsed, uurimismeetodid, peegeldus, hüpotees, oletus, tiitelleht, juhendaja, loetelu, sisukorras, araabia, eessõnaalikud, tõstatad, tooma, tahad, teoreetilistest, selguma, materjalidest, uurimistöösnende usaldusväärsuse hindamise meetodeid. Uurimistöö esimene või teine peatükk kirjeldab tavaliselt uuritava teemaga seotud üldist tausta. Kolmandas peatükis töö autor interpreteerib (tõlgendab) töö tulemusi. Autor võrdleb töös saadud tulemusi varem kirjanduses esitatud seisukohtadega. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Peatükkide arv tuleneb töö sisust kuid igal juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega. 2.2.4. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb välja tuua omapoolsed järeldused ja ettepanekud. Järeldustest peab selguma, kuidas sissejuhatuses seatud ülesanded on lahendatud, milliste tulemusteni on jõutud ning kas töö eesmärk on saavutatud. Kokkuvõttes ei püstitata enam uusi probleeme. 2.2.5 Võõrkeelne kokkuvõte (resümee) Võõrkeelne kokkuvõte peab andma paari lehekülje ulatuses lühiülevaate töö eesmärgist ning töö
otsustab töö juhendaja. Samuti on juhendaja ülesandeks leida tööle retsensent. Juhendamisest räägib kaheksas peatükk. RETSENSENT uurimistöö arvustaja, kelleks on antud töö ainevaldkonda hästi tundev TJG õpetaja (retsensent võib olla ka vastava aine spetsialist väljaspool kooli, kelle juhendaja leiab). Retsensent koostab uurimistööle retsensiooni, mis annab töö vormist ja sisust tagasisidet. Retsensiooni koostamisest räägib üheksas peatükk. PLAGIAAT ehk LOOMEVARGUS kellegi teise mõtete, ideede või andmete esitamine oma nime all ilma viiteta tegelikule autorile (viitamine vt peatükk 7.3.). Selleks, et plagieerimist vältida, kinnitab õpilane oma allkirjaga tiitellehe pöördel, et töö vastab autorikaitse nõuetele. Uurimistöö koostamisel leiad abi: Keeleveebist http://www.keeleveeb.ee (sõnaraamatud õigekirja kontrolliks) Raamatukogude elektroonilisest kataloogist http://ester.utlib.ee Hirsjärvi, S., Remesi, P., Sajavaara, P. (2007)
3. Töö koostamise põhietapid: esialgse teema valik; allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; kava (plaani) koostamine; andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; andmetöötlus; töö teksti kirjutamine; töö vormistamine ja korrektuur; töö esitlus ja kaitsmine. 4. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö iseloom (uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa
vastus. Uurimistöö aluseks on ühte lausesse mahutatav idee. Uurimistöö on konkreetses õppeaines koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Uurimusest peavad selguma õpilase seisukohad ja järeldused. Õpilase jaoks tuleb pidada esmatähtsaks kogemuste omandamist, mitte niivõrd tõsiteaduslikkust. Uurimused võivad olla kolmel tasemel: 1. Kirjeldavad uurimused. 2. Kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine. 3. Probleemi põhjuste analüüsimine. Õpilane peab saama uurimistööle ühe retsensiooni. Oma töö kaitsmisel peab õpilane esitama kaitsekõne. Kunstiõpetuses tuleb teha arvutiesitlus. Kasutada mitte üle kaheksa slaidi! Juhul, kui töös esineb olulisi puudusi (töös esitatud probleemi käsitlus vajab
jeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esma- kordsus
kirjeldus; d) tulemused- töö käigus kogutud andmed töödeldud kujul, tabelid, skeemid, joonised jms. e) arutelu e. diskussioon- tulemuste tõlgendamine, võrdlemine seniteatuga, ettepanekud edasiseks uurimiseks; f) kasutatud materjalide bibliograafilised kirjed. Väitekirjapõhine uurimistöö koosneb selgelt eraldatud struktuuriühikutest: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükid, kokkuvõte, kasutatud kirjandus jne. Vt. töö põhiosad. NB! Uurimistöö on kirjutatud lugejale, see vahendab teadmisi, mida on töö käigus omandatud ja mida nüüd tahetakse teistele teatavaks teha. Algusesse 2. Uurimistöö teaduslikkus. Teadustöö eesmärgiks on uute teadmiste saamine ja nende rakendamine ning sellest tulenevalt on teaduslikkuse tähtsaimaks tunnuseks originaalsus- tulemuste uudsus, algupärasus, esmakordsus
3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte pealkirjaks on uurimistöö pealkirja tõlge valitud keelde, pealkirja all on autori nimi ja selle all vastavalt keelele ,,Zusammenfassung" või ,,Summary" või ... Kokkuvõtte pikkus on 12 lehekülge.
Kui autor soovib töö valmimisega seoses kedagi tänada, on seda sobilik teha sissejuhatuse lõpus. Sissejuhatuse esimene lõik on tavaliselt mõeldud lugeja motiveerimiseks. Kirja tuleb see panna väga lühidalt, aga nii, et selleks piisaks lugeja innustamiseks. Sissejuhatuse juures hinnatakse konkreetsust ja arusaadavust ning see viimistletakse töö vormistamisel koos kokkuvõttega viimasena. 2.4 Sisu peatükkidena Peatükkide arv tuleneb töö sisust, kuid igal juhul peaksid peatükid olema võrreldava suurusega. Töö sisuline osa sisaldab tavapäraselt kaks kuni viis peatükki. 9 Esimeses peatükis antakse ülevaade uuritavast probleemist loetud kirjanduse põhjal, fikseeritakse uuritava probleemi tegelik olukord ning esitatakse uurimistöö teoreetilised lähtekohad (erinevate autorite teooriate võrdlus). Lisaks tunnustatud autorite arvamustele, peab uurimistöö kindlasti kajastama ka õpilase isiklikku seisukohta.
Oluliste mõistete rõhutamiseks on lubatud kasutada paksu kirja (Bold). Kursiivkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite puhul. Kõik töö iseseisvad osad (sissejuhatus, kirjanduse ülevaade, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja teised esimese taseme pealkirjad) algavad uuelt leheküljelt. Alapeatükid järgnevad samalt leheküljelt, kusjuures iga alapealkirja ees on täiendav 24 punktine lõiguvahe. Peatükid ja alapeatükid tähistatakse araabia numbritega, näiteks 1.; 1.1.; 1.2. jne. Ei ole soovitav kasutada pikemaid kui kolmeosalisi peatükkide jaotusi (st 1, 1.1., 1.1.1. on lubatud). Liiga lühikesed alapeatükid tuleb pikematega ühte siduda. Peatüki (ka alapeatüki) pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Pealkirjadel on vasakjoondus ja ühekordne reasamm
1 Referaadi esialgne kavandamine Eelkõige tuleks läbi mõelda teema valiku põhjendus, täpsustada, miks antud teema käsitlemine vajalik on. Järgmisena tuleb püstitada töö eesmärk, määratledes, miks antud referaati koostatakse ja milliste järeldusteni soovitakse jõuda. Referaat peab vastama teemale ja töö osad (peatükid) peavad teemat arendama ning vastama pealkirjadele, mis peavad olema selged ja täpselt sõnastatud. Referaadi struktuur on tavaliselt sisukord, sissejuhatus, peatükid ja/või alapeatükid, mille pealkirjad ei korda üldteemat, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu. Pealkirja sõnastuses tuleb vältida retoorilisi küsimusi, hüüdlauseid, ilukirjanduslikku stiili. Samuti ei tohiks pealkirjas ilmneda uurimuse järeldused. Pealkirjad peavad olema lühidad ja konkreetsed, mitte liialt laialivalguvad. 2.2 Teema valik Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat teemat. Vältida tuleb teemasid, mille
soovitav. Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Peatükid ja nende alljaotused nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (näitena käesoleva töö sisukord). Sisukorras
· uuringute kirjeldus, andmete kogumise ja töötlemise meetodid (mida töö autor on teinud); · uurimise käigus saadud tulemused ja neist tehtud järeldused (teiste poolt tehtu ja töö autori poolt tehtu võrdlus). Kui töös kasutatakse andmetöötlust, tuleb viidata andmetöötlusprogrammidele ja esitada tulemuste korrektne tõlgendus. Probleemide käsitlemine uurimistöö põhiosas peab olema võimalikult terviklik ja süsteemne. Peatükid ja alapeatükid peavad olema sisuliselt ja loogiliselt üksteisega seotud ja moodustama teemale vastava terviku. Töö tulemused esitatakse kokkuvõtlikult eraldi peatükkidena. Arutelu Arutelu peamisteks ülesanneteks on: · kõige olulisemate tulemuste väljatoomine; · järelduste ja ettepanekute tegemine; · töö edasiarendamise võimaluste analüüs. Järeldustest peab selguma, kuidas on lahendatud töö sissejuhatuses püstitatud ülesanded.
8 4) sissejuhatus, 5) sisuline osa (peatükkide ja alapeatükkidena), 6) kokkuvõte, 7) võõrkeelne resümee, 8) kasutatud allikate nimekiri, 9) lisad (vajaduse korral; nummerdatuna). 2.4.1.Tiitelleht Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: 1) õppeasutuse täielik nimetus; 2) töö pealkiri; 3) töö iseloom (uurimistöö või praktiline töö); 4) töö valmimise koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass; 5) juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet ja/või teaduskraad; 6) koht ja aasta. 2.4.2. Sisukord Sisukord sisaldab kõikide alajaotuste täpseid pealkirju koos leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud allikate loetelu ja lisad ei kuulu peatükkidena numereerimisele. Sisukorra näidisena võib kasutada käesoleva juhendi sisukorda. 2.4.3. Lühendid
- autori ees- ja perekonnanimi; Õpetajate seminar - õpperühm; Alus- ja alghariduse õppetool - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe näidis: REFERAADI PEALKIRI Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass 3 Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega
- eriala osakond; Alus- ja alghariduse õppetool - autori ees- ja perekonnanimi; - õpperühm; - töö pealkiri; - töö liik (referaat); - töö juhendaja eesnimi ja perekonnanimi; - töö valmimise koht ja aasta. REFERAADI PEALKIRI Tiitellehe näidis: Referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Koostas: Ees- ja perekonnanimi Kursus/Klass Tartu 200x 4. SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus,
Osa lõpus selgitatakse, missugune peab olema töö kava ja antakse soovitused selle koostamiseks. 1. Eesmärgid Üliõpilaste teadustööl on kõrgkoolide õppekavades alati olnud oluline koht. Formaalsest küljest tähistab üliõpilase poolt kirjutatud ja kaitstud töö ühe taseme saavutamist kõrghariduses. Seega on üliõpilase teadustöö formaalseks eesmärgiks akadeemilise kraadi või diplomi saamine, mis tähistab teaduslikku või kutsealast kvalifikatsiooni ja on samas eelduseks õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel. Osa üliõpilastöödest, nagu referaadid ja esseed, on arvestus- või eksamitöödena kasutusel mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks. Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse
tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer- datakse hierarhiliselt araabia numbritega, alustades ühest, vastavalt kehtivale peatükile ja alapeatükkidele. Pealkirjade vormistamisel peab järgima järgmisi nõudeid: Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva. Pealkirjad esitatakse poolpaksus kirjas (Bold), kirjasuurusega 12 punkti. Iga pealkirja ees on täiendav lõiguvahe 24 punkti.
töö uurimuslik osa; kokkuvõte; kasutatud allikad; lisad 2.1. Tiitelleht Tiitelleht sisaldab järgmiseid andmeid: õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Nõmme Põhikool), suurus 14, keskjoondus töö pealkiri: paks kiri ehk bold, sõnad on välja kirjutatud, ei poolta ega kasuta lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras,
töö uurimuslik osa; kokkuvõte; kasutatud allikad; lisad 2.1. Tiitelleht Tiitelleht sisaldab järgmiseid andmeid: õppeasutuse täielik nimetus (Tallinna Nõmme Põhikool), suurus 14, keskjoondus töö pealkiri: paks kiri ehk bold, sõnad on välja kirjutatud, ei poolta ega kasuta lühendeid, suurus 20, keskjoondus töö iseloom (loovtöö, referaat vmt), suurus 14, keskjoondus koostaja ees- ja perekonnanimi, klass, punkt on seotud numbriga (8.b), suurus 14, parema serva joondus juhendaja ees- ja perekonnanimi, suurus 14, parema serva joondus töö valmimise koht (linn) ja aasta, suurus 14, keskjoondus vt Lisa 1 2.2. Sisukord Kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord asub töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras,
Selles etapis valmistutakse lõputöö teostamiseks: koostatakse praktilise töö tegevuskava või uurimistöö struktuurne kava ehk esialgne sisukord (peatükkide jaotus); täpsustatakse töö eesmärk; koos juhendajaga vaadatakse üle töö kalenderplaan ja vajadusel muudetakse seda. Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad. Jälgida tuleb, et kogu töö vastaks teemale, et töö osad (peatükid) arendaksid teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Samuti tuleb pärast materjaliga tutvumist fikseerida uurimistöö hüpoteesid ehk väited, mille paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata. Uurimus eeldab uudsust, mitte tuntud faktide ja järelduste kordamist ja seepärast tuleb
õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis. Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada. Essees on kesksel kohal autori nägemus antud teemast. Tähtsale kohale on seatud kirjutaja vaatenurk ja originaalne lähenemine, milles on näha kirjutaja isikupära. Siin ei eeldata iga
terminoloogiat; väljendused olgu loomulikud ja lihtsad; ei liialdata võõrsõnadega; tuleb hoiduda tõlkevääratustest; peab vältima paljusõnalisust;tuleb vältida sõnakordusi ja kasutada rikkalikumat sõnavara; 3 4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras)
Tiitelleht (vt lisa) Sisukord Kokkuvõte on lühike ja konkreetne ülevaade kogu tööst: töö eesmärk, metoodika, olulisemad tulemused ja/või järeldused. Summary on töö ingliskeelne lühikokkuvõte koos töö pealkirja ja autori nimega. Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, uuritava probleemi iseloomustust, uurimisküsimusi või hüpoteese ja töö eesmärki, nimetatakse töö teoreetilised lähtekohad ning kasutatavad meetodid. Nummerdatud peatükid koos alapeatükkidega - Teoreetiline taust. Antakse lühiülevaade olulistest teemakohastest käsitlustest ja uurimustest, näidates, mis aspektist ja kuidas on nähtust/teemat varem uuritud ning kuidas käesolev uurimistöö on seotud eelnevalt olemasoleva teabega. Liigutakse üldiselt konkreetsemale, alustades kesksete mõistete defineerimisest. Peatükkidele pannakse sisust lähtuvad pealkirjad. - Uurimismetoodika
Uurimistöö liigid Kvalitatiivne uurimus (kitsas teema aga põhjalik uurimine ja analüüs) Kvantitatiivne uurimus (küsitlused, loendamised, vaatlused) Praktiline töö (millegi valmistamine oma kätega ) (kirjutad tegevuskava 6-7lk) 9.10.2015, reede Millised on uurimistöö osad? Tiitelleht; kirja suurus - 14; töö pealkiri ja õpilase nimi - 16v 1. õppeausutuse täielik nimetus 2. ees- ja perekonnanimi 3. klass 4. töö pealkiri: ut v referaat 5. allnurgas juhendaja: ees- ja perekonnanimi 6. töö valmimise koht ja aasta Sisukord näitab töö osasid näitab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri on töö alguses, tiitellehe järel Kuidas sisukorda teha? töö pealkirjad vormista põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). vali INSERT menüüst Index and Tables iga peatükk algab uuelt leheküljelt
järgnevalt numereeritud loeteluna (Vorm J.1 [12]). Kokkuvõttes võib esitada soovitused eraldi väljatoodud loeteluna (Vorm J.2 [13]). 2.2.10. Kasutatud kirjandus Kirjanduse loetelu vormistatakse viitamise järjekorras. Kõigile kirjanduse loetelus esitatud allikatele peab olema tekstis viide, mis antakse nurksulgudes. Raamatule viitamise kirje koosneb: 1) raamatu autori(te), koostaja(te), või toimetaja(te) nimi (nimed) (esmalt perekonnanimi, siis eesnime algustäht); 2)pealkiri; 3)kirjastus või väljaandja; 4)ilmumiskoht ja aeg; 5)lehekülgede arv. 18 Näiteks järgnevalt: Loogna, N. Kutsehaigused. Riskitegurid ja ennetamine. Teabekirjanduse OÜ. Tallinn 2007. 328 lk. Kui on autoreid mitu, siis vormistatakse järgnevalt: Reisberg, R., Soon, S., Soon, A. Töötervishoid ja ohutus. Näidised ja kommentaarid. Käsiraamatute kirjastus. Tallinn 2007
Kokkuvõte Allikad Lisad (vajadusel) Tiitelleht peab kindlasti olema. Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni ( vt lisa 1). Tiitellehe tähtsaimaks osaks on pealkiri, mis peaks selgelt ja tuumakalt kajastama töö sisu. · Õppeasutuse (keskel, suurtähtedega), teaduskonna ja osakonna nimetus (väiketähtedega) · Autori ees- ja perekonnanimi (pealkirja kohal keskel, väiketähtedega, va esitähed) · Töö pealkiri (keskel, suurtähtedega) · Töö üldnimetus (pealkirja all keskel: seminari-, diplomi-, bakalaureuse- või magistritöö) · Töö juhendaja andmed (paremal servas: teaduslik kraad lühendatult, ees- ja perekonnanimi). Kui tööl on mitu juhendajat ja/või konsultanti, siis kirjutatakse nende andmed esimese juhendaja andmete alla. Kui
Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada. Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm.
tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist on kirjutisega, mille autorit ei ole nimetatud, toimib kirjutise nimi indentifitseerimisvahendiga.
Õpilaste praktiliste töödega seonduvaid materjale kasutatakse kooli õppetegevuses, kooli tutvustavates trükistes, kooli õppematerjalidena jne. 16 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 1 TIITELLEHE VORMISTAMISE NÄIDIS Tartu Kunstigümnaasium LÕUNA EESTI MAASTIKUMAAL Praktiline töö EESNIMI, PEREKONNANIMI ...klass Juhendaja - EESNIMI, PEREKONNANIMI Tartu AASTA 17 GÜMNAASIUMI PRAKTILISE TÖÖ LÄBIVIIMISE JUHEND KUNSTIS. LISA 2 SISUKORRA VORMISTAMISE NÄIDIS Sisukord Sissejuhatus 3 1
MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale vajalikku informatsiooni ning selleks töötatakse välja vastavad meetodid. Kuid samal ajal toimib teine paralleelne protsess: vastavalt vajadusele võetakse ühelt teadusalalt üle meetodid rakendamiseks teisel teadusalal. Meetodeid võib jaotada rakendussihi poolest kolme rühma: 1) uuringu korraldamise (organiseerimise) meetodid; 2) informatsiooni (faktide) registreerimise meetodid, kaasa arvatud vajalikud analüütilised protseduurid; 3) informatsiooni läbitöötamise meetodid. TEADUSFAKT. Uurimuse tulemusena laekuv faktiline materjal koosneb paljudest üksikfaktidest. Need on koostiselemendid, millest moodustub teaduslik fakt. Teadusfakt on üksikfaktide süstematiseeritud ja töödeldud kogum. Tema tõesus on kontrollitud, tema esinemise tõenäosus määratud. Teadusfakt on igati täiuslik, kui on selgitatud tema tekke/esinemise tingimused. Teadusfakti teadusväärtuse määravad: 1) fakti uudsus
- Lähedusotsing (NEAR, ADJ, WITHIN, SAME, FBY, BEFORE) - Päringuoperaatorit (title:, domain:, URL:, host:,site:) Pesastamine (sulgude kasutamine) mitme Boole'i operaatori abil koostatud päringu ühendamine Stemming sõnatüveotsing Otsingut saab kitsendada (boole'i op abil, aja, keele, failitüübi järgi) ja laiendada. Infopäring ja päringuintervjuu. Infopäringud jagunevad: teemapäringud, dokumendipäringud, faktipäringud, analüütilised päringud ja metoodilised päringud. Päringud jagunevad: · faktipäringud · teemapäringud · dokumendipäringud ehk teavikuotsing Hea tava: Infoasutused ei tohiks kunagi suunata kliente ise pöörduma päringuga teiste organisatsioonide poole; kõik nõutavad andmed tuleks hankida ise ja seejärel vastata päringu esitajale. Soovitus: Talletada sageli korduvad päringud.
Tallinna Südalinna Kool MÄLU, MÄLUTÜÜBID JA ÕPISTRATEEGIAD Uurimistöö Meryliis Agnes Mõistlik 12A klass Juhendaja: õp Edith Asveit Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................. 3 1. MÄLUST- kes on Endel Tulving................................... 4 1.1. Mälu- mis see on?......................................................... 6 1.2. Mälu liigid...................
Tuttavad objektid näivad erinevad ja on kaasatud ka mitte-tuttavad objektid. Teadlased näevad maailma erinevalt oma uurimistöö kohustuslikkest vaatenurkadest. Teadlased näevad uusi asju kui vaatavad vanu objekte. Peale revolutsiooni, teadlased vastavad erinevale maailmale. B. Vaadete erinevus sarnaneb gestaldinihkega – tajunihe muutus. Tähtsad erinevused. Paradigma on eelduseks tajule iseendale See, mida inimesed näevad, sõltub nii sellest, mida nad vaatavad ja mida nende eelmine visuaal-kontseptuaalne kogemus on õpetanud neid nägema. Teatakse kui gestaldinihe on toimunud, sest nad on teadlikud muutusest – saab vaimselt manipuleerida. Gestaldinihkes on teised tajud võrdselt tõesed.
annaabi.ee 
