Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Uudise alused: Uudise serveerimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pealkirjad, fookus, graafika, vahepealllustratsioon, lugude, toimetaja, loos, allkirillustratsiooni, fotode, fotol, fookuse, veeru, paigutus, veergu, reporter, põhitekst, tekstiga, fotos, pilku, äratada, laused, fotot, selgitus, serveerimine, visuaalselt, fotograaf, ajalehes, küljendus, maketi, verb, üla, paigutamine, loend, kooskõla, tavalisemUUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga.
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 .
Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse jutumärkidesse). 2.4.1. Teksti liigendamine Loovtöö iseseisvad osad (tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, peatükk, kokkuvõte, kasutatud allikad, lisad) algavad eraldi lehelt. Pealkirjad on vasaku serva joondusega. Pealkirja ja sisu vahele jäetakse Enteriga tühi rida. Pealkirjas sõnu ei poolitata ja lühendeid ei kasutata. Pealkirja järele punkti ei panda. Tekst jaotub põhijaotisteks (peatükk) ja alljaotisteks (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega ja Boldi sriftiga, kirja suurus 12. Punktide ja alapunktide pealkirjade suurus on 12 .
seisukohast; võrrelda valitud teemasid lehenumbri mitmekesisuse seisukohast; kontrollida, et teemasid poleks valitud lähtudes pseudouudisväärustest ega poleks ka pseudosündmusi; kontrollida eetilisi probleeme. 3. Uudise tuuma otsustamine – Leida kõige olulisem fakt. Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige
1) tööteema pealkirja sõnastus; 2) aktuaalsuse sõnastus; 3) uudsuse sõnastus; 4) töö eesmärgi üks ja ühene üsna täpne ning viimistletud sõnastus; 5) ülesannete loetelu; 6) probleemi sõnastus. Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad. Töökava on sisukorra koostamise aluseks. Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida. 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda
● paremal pool 2 cm vaba ruumi. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Leheküljenumbrid asuvad lehekülje all keskel. Tiitelleht võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid sellele ei märgita. 7 Töö osi (uus pealkiri, sisukord, sissejuhatus vms) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Pealkirjad joondatakse lehekülje vasakusse serva. Töö osade pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. ● Esimese astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 16 punkti, rasvases kirjas. Pealkirja ette jätta täiendavalt 48 punkti (4 tähekõrgust) vaba ruumi. ● Teise astme pealkirjad kirjutatakse kirjasuurusega 14 punkti, rasvase kirjaga. Pealkirja ette jätta täiendavalt 24 punkti vaba ruumi
................................................................................ 6 3.1 Vormistatud töö koostisosad ............................................................................................ 6 3.2 Keel ja stiil ....................................................................................................................... 8 3.3 Lehekülje kujundus .......................................................................................................... 9 3.4 Pealkirjad ja sisukord ....................................................................................................... 9 3.5.1 Lühendid.................................................................................................................. 10 3.5.2 Loetelud ................................................................................................................... 10 3.5.3 Arvud ..................................................................................
mahuks leheküljele ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. 1.5. Peatüki pealkirja, sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse nn plokkstiilis vahe 24 pt (kaks tähekõrgust). Pikema töö korral kasutada pealkirjade vormindamisel Heading/Pealkiri-stiili (peatükk Heading1-Pealkiri 1; alapeatükk Heading2-Pealkiri 2 jne need valikud stiili Style nupu loendist nupp, millel on tekst Normal, stiili muutmine Home-Style-Front/Avaleht-Fondi suurus ja vastav valik). 1.6. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad ning nende alajaotused kirjatähtedega rasvases kirjastiilis(Bold/Paks). Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Pealkirjad vormistatakse: PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1/Pealkiri 1 ) Times New Roman ,16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Kui arvuti pakub midagi muud (nt Heading 1/Pealkiri 1 suuruseks 12pt ja teist kirjastiili),
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
SISUKORD Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt
alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitatavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele järgnevat teksti, tuleks kirjutamist alustada järgmiselt lehelt. Peatüki
(Office 2003: VormingLõik Vorming LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed; vahed; Office 2007: AvalehtLõik Avaleht LõikTaanded Lõik Taanded ja vahed) vahed) 8. Töö iseseisvaid põhiosi (sisukord, sissejuhatus uus peatükk, kokkuvõte, kirjanduse loetelu) alustada uuelt leheküljelt. Kõik pealkirjad kirjutada kirjatüübis Arial paksus kirjas arvestades täiendavalt järgmiste nõuetega: · Esimese taseme (peatükkide) pealkirjad kirjutada suurtähtedega (suurtähtkiri) kirjasuurusega 16 punkti, vahe enne ja pärast pealkirja 12 punkti ja pealkiri paigutada rea keskele. Esimese taseme pealkirjad algavad alati uuelt leheküljelt. Esimese taseme jaotiste ees on numbrid1., 2., 3. jne. .(Office
4 Sisukorras näidatakse kõik töö peatükid ja teised alajaotused täpses vastavuses nende pealkirjade ja alguslehekülgede numbritega. Eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu ja resümee on ilma järjekorranumbriteta, kuid loetletakse sisukorras. Samuti tuleb sisukorras loetleda ükshaaval kõik lisad koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Kõikide peatükkide (sealhulgas ka eessõna, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse ja resümee) pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega (v.a sisukorras). Alajaotuste, alapeatükkide, alapunktide jm pealkirjad kirjutatakse väiketähtedega (v.a suur algustäht). Pealkirjade järele punkti ei panda. Poolitused pealkirjades ei ole soovitavad. Kõiki peatükke, samuti töö teisi iseseisvaid komponente (sisukord, eessõna, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse loetelu, resümee) soovitatakse alustada uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale lehele ei mahu vähemalt kaks rida sellele
SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1 TÖÖ ÜLESEHITUS............................................................................................................4 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA VORMINDAMINE...............................................................5 2.1 Teksti ja lehekülje kujundus........................................................................................5 2.2 Pealkirjad.....................................................................................................................5 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal......................................................................6 2.3.1 Joonised ja tabelid...........................................................................................6 2.3.2 Lisad..........................................................................................................
kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga. Sisukorras tuuakse ära kõigi töö üksikute jaotiste täielikud pealkirjad koos leheküljenumbri- tega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja lisa alguslehekülje number. Sisukorras kasutatakse kirjasuurust 12 punkti, 1,0-kordse reavahega, sisukorras ei kasutata poolpaksu ega kaldkirja. Sisukorra näidis on toodud lisas 4. 3.1.2. Pealkirjad Töö iseseisvate osade või peatükkide pealkirjad esitatakse suurtähtedega, alapeatükkide ja alapunktide pealkirjad väiketähtedega. Kõik peatükid, alapeatükid ja alapunktid nummer-
Väljakirjutused lihtsustavad hiljem ka kirjanduse loetelu koostamist ja viitamist. Uurimistöö raames teoreetilist kirjandust lugedes on mahust hoopis olulisem loetust arusaamine, olulise eristamine ebaolulisest ning materjali paigutamine enda töö konteksti. 1.4. Töö kava koostamine Töö eesmärkide, uurimisülesannete ja kirjandusega tutvumise alusel koostatakse töö esialgne kava. Selles näidatakse kavandatavate peatükkide ja alapeatükkide pealkirjad, nende plaanitav järjestus. Soovitav on kirja panna ka uurimistöö koostamise ajakava ehk kalenderplaan. 8 2. UURIMISTÖÖ STRUKTUUR Uurimistöö koosneb kindlatest osadest, seejuures nende järgnevus on teadustöö puhul oluline. Samas võib mingil määral uurimistöö ülesehituses esineda ka ainespetsiifilisi iseärasusi. Siinkohal tasuks õpilasel pidada nõu oma juhendajaga.
kuidas ta toimus või miks ta toimus. Enamik juhtlõike rõhutab seda, mis juhtus. Küsimustele, kuidas ja miks juhtlõigus enamavasti ei vastata. Vastus miks küsimusele antakse, aga see peab olema faktiline põhjus, mitte arvamus selle kohta, miks sündmus juhtus. Vastus kuidas küsimusele antakse juhtlõiku lahtirääkivas teema-arenduse osas. • Millised uudisväärtused on aga loos kõige olulisemad. Kas on tähtis sündmuse mõju- tagajärjed; osalevad prominentsed persoonid; konflikt; üllatus; värskus; emotsionaalne seos lugejaga. Juhtlõigu leidmiseks on küsimus endale: mida sellist ma tean täna, mida ma ei teadnud eile ja mida igaüks peaks teada saama? Juhtlõigu valimisel tehakse tihti kahte tüüpi vigu, seega peaks meeles pidama kahte keeldu:
8. etapp Uurimistöö kaitsmine. 5 3. UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS 3.1. Pealkiri ja tiitelleht Töö pealkiri olgu väga hoolikalt läbi mõeldud. See peab osutama uurimisobjektile, probleemipüstitusele ja käsitluse mahule ega tohi lubada rohkem kui töö hõlmata suudab. Informatiivsuse ja täpsuse saavutamiseks on uurimistööde pealkirjad pigem pikad kui lühikesed. Tiitellehel peavad olema järgmised andmed: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö tüüp (uurimistöö, referaat vms), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta. Tiitellehe vormistust vt ptk 4.2. 3.2. Võõrkeelne kokkuvõte Töö juurde lisatakse võõrkeelne kokkuvõte (õpilane valib ise, millises keeles). Kokkuvõtte
Dioraami valmistamine. Dioraam on: 1) läbipaistavale riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud valgusefektiga pilt; 2) maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis või muuseumis, mis hõlmab osa vaateväljast. Kollaazi (mitmesugustest materjalidest valmistatud kompositsioon) loomine värvilisest paberist lõigatud ja alusele liimitud tükkidest. Käpiknukkude valmistamine. Plastiliinist mudelite valmistamine. Piltide joonistamine lemmikosade kohta õpilaste koostatud loos. Sünnipäevakaartide valmistamine. Paberilehe voltimine kolmeks osaks ühele joonistada pilt loo alguse, teisele loo keskpaiga ning kolmandale loo lõpu kohta. Paberilehe voltimine neljaks osaks ning nendele selliste piltide joonistamine, mis vastaksid küsimustele kes?, kus?, millal?, mis?. Vilumusi arendav tegevus Õigekirjareeglite koostamine. Kodeeritud sõnumi koostamine (näit. igale numbrile, pildile, sümbolile vastab kindel täht). Harjutused sõnaraamatuga
.................................................................... 4 2. Tiitelleht ............................................................................................................................. 5 3. Sisukord .............................................................................................................................. 6 4. Kirjaliku töö sisu ................................................................................................................ 7 4.1. Pealkirjad ..................................................................................................................... 7 4.2. Töö keel ....................................................................................................................... 8 4.2.1. Lühendid tekstis.................................................................................................... 8 4.2.2. Arvud tekstis .............................................................................
Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P
..................................................................................................4 2. TIITELLEHT......................................................................................................................5 3. SISUKORD.........................................................................................................................6 4. KIRJALIKU TÖÖ SISU.....................................................................................................7 4.1. Pealkirjad......................................................................................................................7 4.2. Töö keel........................................................................................................................8 4.2.1. Lühendid tekstis....................................................................................................8 4.2.2. Arvud tekstis...................................................................................
Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid. · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viita- mata. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 9 II. Uurimistöö vormistamine Tartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvus- vahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö esitatakse pehmes köites. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4
a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida.
Tsitaati ei liiideta üheks lauseks mitmest kohast võetud lausekatkendeid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse või esitatakse kaldkirjas, v ä l j a j ä e t a v a d s õ n a d a s e n d a t a k s e m õ t t e p u n k t i d e g a ( / . . . / ) . Tsitaadi lõppu lisatakse viide originaalile. 2. Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on sisse ehitatud pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad ühtlaselt, olenevalt pealkirja astmest, nummerdavad pealkirjad ja võimaldavad automaatselt moodustada sisukorra. Enne töö vormistamisele asumist tuleb kontrollida, kas arvutil on sisse lülitatud korraldus pealkirjade nummerdamiseks ja milline on pealkirjade tähesuurus ning vormindus, et neid vajadusel korrigeerida. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) 16 pt, rasvane, kõik suurtähed. Alapeatüki pealkiri (Heading 2) 14 pt, paks ja kaldkirjas,esimene suurtäht.
kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest. Töö iseseisvaid osi alustatakse uuelt leheküljelt, alapunkte samalt leheküljelt. Tuleb jälgida, et lisaks alapealkirjale mahuks leheküljele ka vähemalt kaks järgnevat rida. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse vähemalt kaks tühja rida. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva.
Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: • Esmaallika info: ajakirjaniku enda nähtud. • Teisese allika info: otse pealtnägijalt-osalejalt kuuldud • Kolmanda allika info: saadud allikatelt, kes kuulsid sündmuse kohta teistelt või nt
tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi. Kuigi lõplikus allikaloendis kasutatakse eesnimedest ainult algustähti, tuleb eesnimed kaardile märkida täielikult. Kuskil võib vaja minna täielikke nimesid. 2) Väljaande ilmumisaasta. 3) Väljaande nimi ja võimalik täpsustav nimetus. Märgi vahemärgid hoolega. Kui tegemist on kirjutisega, mille autorit ei ole nimetatud, toimib kirjutise nimi indentifitseerimisvahendiga.
nende ülesannete ning teksti kirjutamisega seotud töövõtete tundmine. Pealkiri Pealkirjal on täita kindlad eesmärgid. Sellega saab: · anda lugejale teada teksti teemast, põhiideest, probleemist, tegelastest; · osutada sellele, mida kasulikku, uut või olulist lugeja tekstist leiab; · kujundada lugeja suhtumist, näiteks mingisse probleemi, nähtusse või inimesse; · anda hinnanguid; · äratada tähelepanu, uudishimu, huvi. Ülesehituselt võib pealkirjad jagada nelja rühma. 1) Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (Õnn on iga inimese enda teha). 2) Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni tekstiga seotud sümbol, motiiv või detail (Tee õnneni). 3) Pealkirjad, milles on teema või probleem esitatud üldsõnaliselt (Õnnelik inimene). 4) Pealkirjad, mis kutsuvad lugema, äratavad lugejas huvi (Õnne valem leitud!) Pealkirja sõnastades tuleb jälgida, et see · oleks lühike;
töö autori allkiri; töö valmimise koht ja aasta. Kirja suurus tiitellehel on tähesuurusega 14 punkti. Töö koodtähis moodustatakse järgmise skeemi kohaselt: aa.bbbb.c.dddd, kus aa – töö liik (LT - lõputöö, KT - kursusetöö), bbbb - õpilase õpperühma kood, c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad:
töötada. Halvastitrükitud formaat võib neid veenda, et töö parandamine võtab liiga palju aega. Uudiste formaadile on riigiti erinevad nõuded. Suurem osa järgnevatest soovitustest kehtivad siiski enamikes EL liikmesmaades. Formaat Sisestage informatsioon trüki- ja kirjatähtedes. See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so embargo) ainult siis, kui olukord seda tõesti nõuab ja saate oma nõuet põhjendada. Andke selle inimese nimi ja telefoninumber, kellele meedia saab küsimuste esitamiseks, tsitaatide saamiseks, intervjuu või lisainfo küsimiseks helistada. Kirjapäisesse või teate lõppu lisage tarbijakaitse aadress, kuid ka telefoninumbrid,
· Kõik leheküljed alates tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. · Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse 2 tühja rida. Alapeatükk võib alata samalt lehelt, kui lehekülje lõppu mahub vähemalt 2 rida peatüki teksti. Alapeatüki pealkirja ja teksti vahele jäetakse üks tühi rida. · Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Pealkirjaks ei sobi küsilause. · Lõikude vahet tähistab üks tühi rida. Taandrida ei kasutata. TEKSTISISENE INFORMATSIOON Lühendid Töös tuleks kasutada võimalikult vähe ja soovitavalt üldtuntud lühendeid (nr, lk, a jms). Kui tööd läbib mitmest sõnast koosnev kategooria, siis võib luua uue lühendi, mille sisu avatakse esmakordsel tekstis esinemisel. Lühendi peab defineerima täieliku kirjapildi
dissertatsioonid; lõputööd, magistritööd. Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht ja kirjas- tus. Kõik allikat iseloomustavad andmed võetakse raamatu tiitellehele pöördelt või elektroonili- sest kataloogist (ESTER, RIKSWEB jt). Kui raamatul puudub autor, kuid koostaja või toimetaja nimi on toodud tiitellehel või selle pöördel, siis esitatakse see pealkirja järel koos sõnaga koos- taja või toimetaja. Kui väljaandeaasta puudub, asendatakse see lühendiga ia (ilma aastata). 8 Näide: Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda. Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus
annaabi.ee 
