toimunud nimeuurijate nõupidamisel. Sellel osales ning on uurimuse tervikteksti retsenseerinud ja toimetajale märkused esitanud Marje Joalaid Eesti Keele Instituudist. Analüüs kajastab töö valmimise (15. jaanuar 2003) aegset seisu. 2 NIMEKORRALDUSEST ÜLDISELT Nimekorraldust käsitatakse tavaliselt keelekorralduse allosana, ent võrreldes üldise keelekorraldusega on tal mitmeid erijooni: a) nimekorralduses on tähtsam osa mitmesugustel juriidilistel aspektidel, kuivõrd paljusid nimesid (isiku-, koha- ja ärinimed) registreeritakse ametlikult ja seepärast on neile mingi staatuse andmiseks vajalik sätestada see õigusaktides (nimeseadustes); b) nimed ületavad hõlpsamini keelepiire ja nende korraldamises on oluline osa nimekirjutuse põhimõtetel (transkriptsioon ja muutmatu kirjutusviis, vt 6. peatükk), samuti on nimekorralduses suur tähtsus rahvusvahelisel koostööl. Nimekorraldus on põhimõtete ja praktiliste abinõude süsteem, mis peab riigi ja
saari, mis olid selle ajani täitnud üksnes Iiri munkade suvise pelgupaiga ülesannet. Sealjuures asutasid nad oma koloonia Gröönimaa läänerannikul ja jõudsid peaaegu 500 aastat enne Christoph Kolumbust Ameerikasse. (Allan 2004:15-16). 1.2. HIINLASED Ameerika eelavastamise lugu hiinlaste poolt algab Hiina keisritroonile tõusnud Zhu Di-st 1402. aastal. Zhu Di oli Mingi dünastia esimese keisri neljas poeg. Võimuvõitluses oli teda ustavalt teeninud ametnik nimega Zheng He, kellest nüüd sai ülemeunuhh. Aasta hiljem nimetati ta Hiina mereväe ülemjuhatajaks. (Stewart, Twist & Horton 2004:86). Juba Tangi dünastia ajal (618-907) oli Hiinas hakatud ehitama ookenireisideks kõlbulikke laevu. Mingi dünastia algusaastatel oli Hiina laevastik maailma suurim (suuruselt järgmine Venezia laevastik koosnes umbes 300 väikesest galeerist, mis sobisid üksnes Vahemerel sõitmiseks). Kuid auahnele Zhu Dile sellest ei piisanud,
Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime. Eestis on see aga 12-13 nime km2. Maailma kohanimed- kehtib traditsioon ning suhteliselt konservatiivne. Seaduspära, mille järgi lähedam ja tuntum koht on eestipärasema nimega nt pihkva mitte pskov, riia mitte riga. Üldine nimekirjutus lähtubki
vaja minema kuni külma tulekuni, tuli ka välja et tegelikult need ei ole siiski Tigapuu omad, Indrek viiski need talle, sest tundis, et mida varem neist lahti saab, seda parem VII - Indrek eemaldus teistest ja oli pigem üksi, leidis endale seltsimeheks raamatud - Käis Koovi juures, kes andis talle paksu venekeelse raamatu läbi lugemiseks - Koovi soovitusel läks Indrek ka Timuski juurde, kes kogus taimesid ja soovis teada saada nende eestikeelseid nimesid, andis Indrekule eestikeelse raamatu lugeda „Meie maakera minevik“ - Timusk õpetas Indrekule ridade vahelt tulemist, õpetas ja rääkis talle igasugu suurtest ja tähtsatest asjadest, Timusk oli tark mees, see pani Indrekut tundma end lollina, kuid noormees imestas ja mõtiskles selle üle et kuidas nii targal mehel on nii vilets väike tuba ja katkised ja vanad riided - Timust uurib Indrekult kas too usub jumalat, Indrek väidab, et vist/arvab, et usub, Maurus
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Ilmselt vahepealsetel aastatel oli tüliküsimusi. Mida teha varastava, petva, kristlasele mõõgaga pähelööva russiga? Velemude, Stemize slaavi nimed? 12 nime puhtad skandinaavia nimed. Oleg suri 912 ja Vene kroonikates on Olegi surma lugu kirjas. Seda on kasutatud ka ühe Puskini poeemi juures. Olegi surm ennustaja järgi tema lemmikhobuse kaudu. Oleg saatis hobuse ära. Viis aastat hilje, tuli meelde, et kas hobune elab. Oleg thatis hobuse luid näha, pani jala hobuse pealuu peale ja naeris ,,Sinu läbi tuleb mul surra", siis tuli pealuust välja madu ja hammustas teda surmavalt. Nii bulgaritel kui venelastel see lugu teada. Oleg valitses 33 aastat (879-911). Tema järglane Igor valitseb ka 33 aastat. 879kui Oleg valitsemia oli Igor alaealine. Oleg kuni 912, Igor oleks pidanud ammu täisealiseks saama. Vanemate vene vürstidega segased lood. Nõukogude teadlased, et Igor esimene tõeline vene soost vürst. Tal Skandinaavia allikates nimi Ingmar. Kas isa Rjurik pani nimeks Igor
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra
samuti erilist edu ei toonud ja osalt tingitud ka sellest et algasid kokkupõrked Bütsantsiga mis lõppesid Svjatoslavi lüüasaamisega ja 971 rahuga mille järel ta asus koduteele kui kus tapeti. 11. Vladimiri Püha valitsusaeg. Ristiusu vastuvõtmine. Peale Svjatoslavi sai valitsejaks tema vanem poeg Jaropolk. Peagi tekkis tal tüli oma venna Olegiga kelle vastu ta sõjaretke korraldas mille käigus viimane hukkus. Tema noorem vend Vladimir hakkas seepeale kartma ja põgenes skandinaaviasse kus kogus peagi suure väe ja tuli tagasi ning peale Jaropolki tapmist sai temast(orja pojast) Kogu venemaa valitseja. Alltutas uuesti vahepeal eraldunud alad ning korraldas sõjakäigu Ida-Preisimaale,kordas oma isa sõjakäigu marsuuti Volga-Kama-Bulgaaria. Enim tegeles aga nomaadidega(eriti petseneegidega) kelle vastu kaitseks lasi rajada kindlustusi. Juhtiva seltskonna hulgas süvenes veendumus vajadusest muutuste järele,
vajadusel ülestõusu toetama. Soome lahes saadeti Nõukogude laevad Tallinna alla, mõni päev enne ülestõusu kutsuti Pihkva ringkonna kutsealused "kordusõppustele". Riigipöörde juhiks määrati Jaan Anvelt. Eesti politsei ja peastaap olid teadlikud võimalikust ületõusust, kuid mitte kuupäevast. Algselt arvati, et ülestõus toimub töörahvapühal, 1. mail 1924. Juba 21. jaanuaril 1924 suleti enamlaste 300 arvatavast ringist 185 ja üle paarisaja nende juhi vahistati. Maikuus aga ülestõusu ei toimunud. 10.-27. novembril toimus Tallinnas, Sõdurite Kodus 149 protsess, kus peeti kohut 149 jaanuaris vahistatud kommunisti üle. Süüdlased olid vägagi väljakutsuvas meeleolus ja nimetasid kohut kodanlikuks kaagi- ja klassikohtuks ja ütlesid, et kohtunikel pole üldse õigust nende üle kohut mõista. Süüdistatavatest mõisteti 39 eluaegsele sunnitööle, 74
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi koosseisu. 15.11.1917
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse revolutsiooni s�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. Suurt Prantsuse
kloostrisse). Kas Vm-l oli ka mingi roll levitamaks Bütsantsi mõjusid Skandinaaviasse? (mitte kristlik) Jah (nt Ojamaal freskosid Bütsantsi/Vm kunstnikelt). Mida kristianiseerimine tähendas? Eelkõige eliidi ristimine ; Vladimir Svjatoslavits (Vladimir- Taani Valdmar 12.saj) ; druziina ristimine Keskustest perifeeriasse jõudmine võttis vahendeid V-V dünastiast (nt 16.saj Vadja- ja Ingerimaa elanikud ei käi kirikus, ei pane lastele kristlikke nimesid. Kristianiseerumine toimus väga pika aja jooksul. Topeltusulisus- nii paganlikud uskumused kui kristlus. On mainitud ebajumala(te) kujusid- tuntud juhtude puhul samas alati küsimus, kas pole 19.saj võltsingud (romantism). 7 Pogost Eesti mõttes kihelkonnakirik koos kalmistuga (maakeskus). Ajalooliselt sünonüüm
pühitseti Liivimaa üksküla piiskopiks. Munk Meinhard saabus Liivimaale 1180 aastate alguses, asus esialgu Väina liivlaste juurde Üksküla asulasse, praegu Ikškile,asub Väinajõe paremal kaldal u 35 km rannikust eemal,on oletatud et üksküla oli juba varem saksa kaupmeese laagripaigaks. 1184 ehitas sinna esimese kiriku,puust,ja see esimene kirik oli mõeldud asuvate saksa kaupmeeste jaoks.Meinhardi tegevus sai uue hoo,seosses sellega et leedulased tegid uue sõjaretke,pakku seepeale välja et aitab liivlastel paganalaste leedulaste vastu kaitsja ja laseb ehitada kivilinnuse kaitse, kustsu ojamaalt meistrid ,kes panid tagasihoidliku kivilinnuse püsti.Tähelepanu väärne on see ,et esmakordselt ilmnevad liivlaste ristimise juures sunnielemendid , tingimusel et kohalikud liivalased lasevad end ristiusku pöörata, jäi see linnu meinhardi omadusse, see mehitati osaliselt saksamaalt toodud sõjameestega,alles siis nõustus kirikut ehitama
korjamine, lehma lüpsimine või ta naha võtmine. Siiski määras kohus nagu ettenähtud, et Jürka peab maksma oma võlad nagu kordja kohus. Peale kohtut tuli Ants Jürka juurde ja rääkis, et Mall on ka nõus vaid seninin teenitud palgaka ja las ta ikka tuleb tema juurde ja b Põrgupõhja saab kolida keegi uus kes maksaks topelt renti. Kuid Jürka endislet kaljukindel läks koju ja töötas rahus edasi nagu poleks midagi juhtunud. See kestis senini kuni ühe päeval tuli ametnik ja nähes mitte midagi väärtusliku kirja panna talus lebavatest asjadest hakas pihta loomade üleskirjutamisgea ja Jürka päris kas tema, Riia ja kass ka kirja pannakse, aga ametnik jöllitas nagu teeks mees nalja ja jätkas lihtsalt tööga. Enne lahkumist pani ta oksjonikuulutuse väravaposti külge ja luges Jürkale sõnad peale, et müüa, tappa loomi ei tohi. Jürka lausu, et keegi siin kandis luegeda ei oska, et pole mõttet pabeilipakal
hakatud varasemast detailsemalt, nn lingvistilisemalt analüüsima seda diskursustes ja tekstiliikides kasutatavat keelt ja selle väljendusvahendeid. Uurimisalus on keel ja kuidas seda kasutatakse. Kõigepealt tuleb määrata, mis on tekst – tuleb määrata kindlad raamid, tunnused. Tekst on kasutuses olev keel. Kui tekst on kasutusel, siis määratakse ka koht, kus seda kasutatakse (ajaleht, sõpradevaheline suhtlus, teaduslik artikkel). Teiseks määratakse, kes teksti kasutab (arst, ametnik, luuletaja). Kolmandaks tuleb määrata, mis eesmärk tekstil on: kas tahetakse informeerida, teada saada, veenda, ennast õigustada, panna keegi midagi tegema? – kõik omadused mõjutavad tulemust, annavad erisuguste tunnuste ja kujuga tekste. Tekst võib oma kujult olla suuline või kirjalik. Tekstianalüüs tegeleb eelkõige kirjalike tekstidega. Tekstilingvistid eristavad teksti, millel on konkreetne kuju, diskursusest, mis hõlmab peale teksti
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Rooma tsivilisatsioon Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus: asutatud 753 ekr- 476 pkr. Asutamine legendaarne e legendi järgi. Rooma riigi lõpp on kokkuleppeline. 753 asutaja Romulus, asutas kõigepealt linna. Väike võimalus, et romulus on päriselt eksisteerinud. Rooma riigi viimane keiser Romulus Augustulus. 1. periood: 753 ekr- 509 ekr. Kuningate ajajärk. 2. periood: vabariigi ajajärk 509 ekr- 30 ekr 3. periood: keisririigi ajajärk 30ekr-- 476 pkr Asutamise legend: trooja sõda 12. saj ekr. Hävitati aastal 1184 ekr. On valitud 1 trooja kangelane, kes pääses sõjast- Aeneas. Isa Anchises, ema jumalanna Venus. Sobiv isik, kes võiks asutada linna, jumalik päritolu. Tema naine oli Kreusa. Nende poeg Iulus/Ilus. Ta oli tulevase rooma ideaali kehastus. Pius Aeneas. Pius- jumalakartlik, see kes usub jumalat, peab olema vaba mees, abielus, austama oma vanemaid
muud alad, kuid sellest hoolimata võisid soomlased end siiski võitjatena tunda: iseseisev Soome riik jäi püsima. Soomlased ise kommenteerivad Talvesõja tulemusi naljaga pooleks nii: venelased võitsid, soomlased said auväärse teise koha. 25.Jätkusõda 1941-44. Mannerheim. Talvesõda polnud siiski viimane sõda Soome ja NSV Liidu vahel. Kui Saksamaa ründas 1941. aasta juunis NSV Liitu, jäi Soome erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid Nõukogude lennukid Soome linnade pommitamist. Seepeale otsustas Soome parlament 25. juunil 1941. aastal kuulutada NSV Liidule sõja. Seda sõda nimetavad soomlased Jätkusõjaks. Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSV Liidule kuulunud Karjala alad. Kui Punaarmee 1944. aastal pealetungile asus, pidid Soome väed nendelt aladelt taganema. 19. septembril 1944. aastal sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping. Soomlased pidid taas leppima sellega, et Talvesõjas
- Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast - Naise väljasaamiseks otsustas Pearu kaevuvette urineerida, seepeale jooksis naine välja meest täksitama, kutsus pojad Joosepi ja Karla, ka tüdruku Miina appi meest paluma, Pearu katkestas plaani - Vankrist toodi saia täis kott ning asuti üheskoos sööma, mehed jõid viina, sülitasid ja hammustasid saia peale, naised ja lapsed jõid viina ja ei sülitanud ning sõid saia - Pearu tahtis veel üleaedsetega kana kitkuma minna, kuid naine suutis ta ümber veenda, Pearu läks magama, sulane parandas aia V
Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida. Suurte linnakuuskede püstitamine algas 20
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud. Tütar Maarja Pild on Tartu Ülikoolis ametnik, ta on samuti Tartu Ülikooli lõpetanud. Tema pesapaik on Elvas, kus ta on kolmanda lapsega kodus. Noorim poeg Hando õpib Tartus ajalugu. Vanim poeg Hannes on selles linnas õppinud juurat ja vanim tütar HelenVesta on lõpetanud Tartu kunstikooli. Millal ja miks te ise viimati Tartus käisite? Mis teile meie linnas on viimasel ajal head ja halba silma hakanud? Viimati ma olin rektori vastuvõtul, ühtlasi panime koordinaatoriga paika loenguplaani. Ma olen käinud ka
tuleb ette võtta uued valimised. Esindajad saadeti linnade volikogudest, maakondade kogudest, kõik tööliste ja soldatite nõukogude saadikud, sama moodi ka mitmete suuremate seltside ja organistatsioonide esindajad. Tegelikult ei olnud selles enam kahtlust, et Poska jätkab, seetõttu kujunes sellest kongressist sotsialistliku ja demokraatliku bloki arveteklaarimine. Avamine toimus suure kisa ja kära saatel - 4 tundi kulus selleks, et kontrollida üle rahvaasemike mandaadid. Seepeale enam kongressist enam asja ei saanud, sest kõik sotsialistliku bloki liikmed marssisid ruumist välja. Kohale jäi 800 saadikust kohale üle poolte. 3.-4. juunil Rahvuskongress - need samad eesti saadikud, kes eelmisel päeval osalised Rahvakongressil. Rahvameeleolude tabamise ja fikseerimise siht. Arutleti kõikvõimalikke probleeme - kirikureformi, kohtureformi, haridusküsimusi. Võeti vastu otsused, millest Maanõukogu hiljem üritas juhinduda
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
valmis tehtud, muidugi eestlaste tuntud liha ja vorst hapukapsastega. Kosjatraditsioonidest hakkas kaduma selle mänguline ja luuleline osa. Pärast kosjast käimist hakati pulmadeks valmistuma ja sel ajal käis peigmees tihti pruudil külas. Oma küla inimesi kutsuti pulma tavaliselt suuliselt, kaugemale saadeti kutse. Linnas oli enamasti komme saata kutsekaardid kõigile. Registreerimine ja laulatus Registreerimine toimetati kõikjal ilma igasuguse pidulikkuseta. Ametnik täitis nõutud paberid, abiellujad ja tunnistajad kirjutasid alla ja abielu oligi sõlmitud. Algul ei olnud kombeks 16 pulmalisi registreerimisele kaasa võtta, neile oli mõeldud kiriklik laulatus ja järgnev pulmapidu. Kui polnud võimalik teha suuri kulutusi või ei soovitud muul põhjusel kirikus avalikku laulatust, siis tehti seda kodus, kirikumõisas või kirikus kinniste uste taga. Ka külaühiskond oli muutunud tolerantsemaks
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Andres Kivirähk TEOSE PEALKIRI: Mees, kes teadis ussisõnu TEOSE ŽANR: Sürrealistliku maiguga rahvuslik tragikomöödiline äärmuslik igapäavea realism. ILMUMISAASTA: 2007 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Andrus Kivirähn sündinud. 1970 sai tuntuks teosega " Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed"(1995). Ja ta jutustab jutustab ajalugu niimodi nagu seda eesti ühiskonna populaarne arusaam kajastab, ehk joonistab iseseisvus ajast konkreetse õnneaja pildi. Kivirähk ei kirjuta mitte lihtsalt naljakat ajalugu, ta tekstid on kahekõnes meie ettekujutustega ajaloost. 1990. aastate populaarseim romaan tõenäoliselt on ka Kivirähki "Rehepapp ehk November"(2000), lugu leiab aset ajal, mil valitses veel mõisa käsk. Kuigi Kivirähni esitatud pilt maarahvast näib esmalt negatiivne ei ole asjad kehtivalt nii ja Kivirähi tegelased pole
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
kujundatakse välja Läänemereprovintside jaoks välja selline kolleegium, nagu Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium, eraldi tuleb ka Liivi- ja Eestimaa asjade kammerkolleegium. 1739 need ühendatakse ja tekib Liivi- ja Eestimaa asjade kolleegium. 1741-43 oli Rootsi ja Venemaa vahel revansisõda, mille tulemusena Rootsi pidi Venemaale veel alasid loovutama. Moodustati eraldi veel Viiburi kubermang ja meie asju hakkab arutama selline institutsioon nagu Liivi, Eesti ja Soome asjade justiitskolleegium. Justiitskolleegiumist oli võimalik edasi minna valitsevasse senatisse, kuid tihti oli lihtsam asju Peterburi mitte lasta. Peeter jätkab oma reformide liini, esimene tagasilöök tema reformidele tuleb tema surmajärgsetel aastatel. Uuesti võtab Peetri reformid üles alles Katariina II, kes võttis samuti eeskuju Eesti- ja Liivimaast. 1741. aastal just ametisse astunud keisrinna Jelizaveta (mujal maailmas Eliisabet)
.-Pai Vahur, kägista teda, rebi ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma hingepäästjat!» Vahur raputas tõsiselt pead. «Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.» Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele. «Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.» Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult: «Mul on pikemad koivad kui piiskopi-härral.» «Ma ei lase sind nuhelda --» Sulane naeris. «Ma lasen su priiks --» Sulane kuulatas terasemalt. «Ma annan sulle maid päri -- ai, ai, ai -- issand, halasta . . . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes. Mesikäpp urises vihaselt . . . Vahur lipitses silmapilgu tema ümber. Korraga
Peruu kodanikust piloot sai õnnetuses vigastada ning ta toimetati Nazca haiglasse. Peruu ekspresident jäi kohtuistungil tukkuma 26.03.2008 13:30 Peruus väidetavate inimõiguste rikkumiste pärast kohtus aru andev ekspresident Alberto Fujimori jäi oma protsessi ajal magama ja ärkas alles korduva kellahelistamise peale. Kunagise vastuolulise riigipea unne suikumist märkas esimesena riigi määratud prokurör, kes juhtis sellele ka kohtuniku tähelepanu, vahendas Reuters. Kohtunik helistas seepeale kella ning pidi sama veel teist kordagi tegema, enne kui süüdistatav taas silmad avas. Fujimori tunnistas seejärel vaid, et ta on viimastel päevadel väsinud olnud ja tunneb jalgades valu. Arstiabist endine riigipea siiski keeldus. Kohtuistungiga mindi seejärel edasi, kuid mõned minutid hiljem see katkestati, osaliselt just ekspresidendi seisundi pärast. Fujimori võib süüdimõistmise korral minna koguni 30 aastaks vangi. Teda süüdistatakse loa
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
