Eelmisel nädalal trükkis kaardifirma „Kaart“ Eesti atlase ja oli sinna peale ühte kohta Elva lähistelekirjutanud Toorboora mäed.Valitsuse juures asuv kohanimekomisjon kutsuti seepeale suure käragakokku asja arutama. Üks ametnik õiendas, et sellise nime kaardile kandmine on ebaesteetiline, sest need mäed seal Afganitaanis on traagilise tähendusega. Kaardi firma jälle vaidles, et nemad panevad ikka nimesid peale, kui kohalikud nii kutsuvad , mis siis, et pole ametlik. Sellist nime olid kaardile tahtnud kohalikud suusatajad , kes neid künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jana996
Õppematerjali autor
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
Tänapäeval on täpselt tuntud kaks peamist normannide asukohta, mida nad kutsusid Idaasulaks ja Lääneasulaks viimase suhtes ebaõnnestunud nimetus, sest see paikneb Lääneasulast küll veidi ida pool, kuid ikkagi Gröönimaa lääneküljel. (Ceram 1978:25). Pärimus väidab, et 860. aasta paiku viis tuule kursist kõrvale kaks laeva üks oli teel Hebriididele ja teine Fääri saartele ja need avastasid senitundmatu saare, Islandi. Uudis saare kohta levis ja järgmise kümne aasta jooksul hakkasid saabuma uusasukad, kes tahtsid ära kasutada saare inimtühje maid. Järgmise sajandi jooksul kujunes Island sõltumatuks riigiks, mille Põhja-Euroopas seninägematu valitsemissüsteemi eesotsas ei seisnud mitte ainuvalitseja, vaid 36 kohalikku vanemat, kes esindasid igaüks oma kodukohta ja kogunesid kord aastas kokku Thingi lagendikule, et võtta vastu uusi seadusi, langetada otsuseid riigi juhtimises
Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad. Nimed mis on seotud mõne eluolulise joonega või avastamisel saadud muljetega, mis hiljem võivad ebaõigeks osutuda.nt Vaikne Ookean, Gröönima, Vargamäed. Vahel piisab kellegi tujust ja arvamisest (Liibanoni mäed ja Rocca al Mare) Jakob kents- uuris maastikulisi kohanimesid ja eelkõige kõrve nimelisi kohti. Kõrb, kõrve tähendus aja jooksul muutunud. Algselt tähendanud põlislaant, tänase kõrbe tähendusse tulnud läbi piibli tõlkimise. Hüpotees, et kõrve nimelisi kohti on rohkem piirkondades, kus on palju metsa. Kõrvemaa on väga metsane ala. Isikunimed- perekonnanimesid uuritud suhteliselt hästi. Sellega on tegelenud näiteks Aadu Must. Eestis on
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vikerkaar 1989 või 99, 1, 2,3)
borsisupiga,asjad kokku ja Sighisoara linna peale! Paeluv keskaegne tsitadell, kerjused ja Vlad Tepesi sünnimaja. Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie kaks gruppi Tra
mis normannistliku suuna pooldajate arvates on ka küllaltki täpne ja tõene kirjeldus vaatamata sellele et see pandi kirja 200 a hiljem. Lisaks on mitme teooria kohselt andnud vikingid ka nime russ ehk alguses kandsid seda viikingi soost valitsejad ja hiljem kinnistus see kogu rahvale ja nede poolt asustadud maale. Arheoloogilistel kaevamistel vanades linnakohtades on avastatud mitmeid esemeid mis viitavad otseslt viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga-keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks) 9. Vana-Vene riik 882945 (Oleg, Igor). Varjaagide vürstiriikidest kujunes kõige tugevamaks Novgorodi värstiriik ja seda tänu skandinaavia lähedusele kust sai sõjalist täiendust, mis aga tegi võimalikuks ekspansiooni lõunasse. Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid