Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3
Egiptuse kõrgkultuurile mõeldes meenub ikka ja alati miskipärast üks sõna“ vaarao“, ehk on see seetõttu, et vaarao oligi põhiline, kelle ümber Vana-Egiptuse ajalugu tiirleb? Mis kõik asjad on välja arenenud tänu vaarao suurtele soovidele? Vaarao oli oma rahva karjane ja tunnusmärgina kandis karjasekeppi kui võimu sümbolit. Inimesed teenisid truult vaaraod, ehitasid talle massiivseid ehitisi ning olid talle truud ainuüksi uskumuse tõttu,et vaarao on jumala ja inimeste vahetalitaja. Vaaraodel oli vajadus olla parem kui eelmine vaarao ja veel parem kui järgmine. Nad lasid endast teha väga ekstravagantseid ning kalleid maale, kujusid ja palju muud. Ning kõike seda ainult selleks, et end suurena tunda. Egiptlased olid suured surmajärgse elu uskujad.Vaaraodele ehitati hauakamberid, mis ei olnud sugugi lihtsad ning ilmetud. Vastupidi, Egiptuse hauakambrid olid väga silmatorkavad ning kaunid
Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”. Just tagajärje põhjal otsustamine on tee, mis viib välja lõpututest metafüüsilistest vaidlustest. Ei ole vaja tõestada doktriine nagu tahtevabaduse või jumala olemasolu, vaid uurida, mis meie elus sõltub, kui me ühe või teise uskumuse omaks võtame. Usk on ka oluline sedavõrd kui ta aitab meil tegutseda. Jamesi jaoks ei
VANA RIIK-PÜRAMIIDIDE AJASTU Vaaraode ainuvõimu suurenemisega ei rahuldanud neid enam madal ja pealt lame mastaba. Nüüd hakati ehitise maapealseid osi kõrgusesse suunama ja sellest kujunes välja astmikpüramiid. Esimene suur astmikpüramiid rajati u 2750 a e.Kr. ( külje pikkus 125m ja kõrgus 62m). Hauakambreid oli selles püramiidis kokku üksteist ja nad kõik olid kaevatud püramiidid alla sügavale maapõue. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Astmikpüramiidi astmete täitmise järel saadi kallakpüramiid (tipust veidi längus, mitte nii kõrge, kui tavaline püramiid) ja alles seejärel suudeti ehitada tõeline püramiid. Püramiidi aluseks oli ruut, kõik neli külge olid võrdse pikkusega. Töölised ehitasid kõigepealt sisemuse ja siis pandi mööda kaldteid ülevalt allapoole kohale katteplokid. Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid
1.Kas neid nimesid kasutati juba keskajal? where these names already in use in the middle ages? 2.Kuidas selle mehe isik kindlaks tehti? How was this man identify? 3.Ta ei ole füüsilise koormuse jaoks piisavalt tugev. He/She isn´t strong enough for fysical exercise. 4.Kes peab seda traditsiooni järgima? Who has to follow this tradition? 5.Ärge hoitke nende nimesid saladuses. Don´t keep their names in secret. 6.Laialt levinud uskumuse kohaselt elasid seal haldjad. According to wide spread belief fairies use to live there.
millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda. Arvust ei peetud kinni, kuid perenaised andsid parima, et laud oleks rikkalik. Küünlapäev 2. veebruar Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid
Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna, aga ei oska valida millist neist võtta) · Kahelda ei saa kõiges, kuna kui sa kõiges kahtled, ei saa sa kindel olla , et kahtled · Kahtlus eeldab uskumusi -> alternatiivseid seisukohti · Kahtlus->mõtlemine->uskumus
aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikalender Kasutusel eesti maausuliste hulgas. Ajaarvamise alguseks võeti ,,Billingeni katastroof" Jagamise aluseks tavakalender 7 päeva ja 12 kuuga. Kuunimedeks üks valik võimalikest nimedest. Maavalla rahvakalender Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristilikust rahvakalendrist. Ajaarvamise süsteem ja tähtpäevad, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused.
Mälumäng 7-12.klassile ,,Loomad ja linnud" Klass: ................................................... 1. Kes on Läti rahvuslind? LINAVÄSTRIK 2. Kes on aarad? PAPAKOID 3. Millise linnu laskmine toob meremeeste uskumuse kohaselt väga halba õnne? ALBATROSSI 4. Millise tuntud multifilmi linnu teine nimi on Fauntleroy? PIILUPART DONALD 5. Mitu paari silmalaugusid on jaanalinnu silmadel? 2 6. Millise looma sõrmejälgedega on inimese omad väga sarnased? KOAALA 7. Miks tulevad mutid oma käikudest maa peale? ET OMA POEGADE PESA ROHUGA VOODERDADA 8. Mitu jalga on krabil? 10 9. Millist närilist aretasid inkad algselt toiduks? MERISIGA 10. Milline on ainus Eestis aretatud koeratõug?
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt.
JÜRIPÄEV Alvina Panova ja Sirle Toots Jüripäev on 23. aprillil. Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni nad ei rünnanud koduloomi Eestis on jüripäev eeskätt maamehe tähtpäev. Naistepüha. Lüpsikute turrutamine Kirde-Eestis säilis 20. sajandi alguskümnenditeni eriline naistepüha ehk lüpsikute turrutamine. Abielus külanaised kogunesid kas kõrtsi või kuhugi mujale. Peo huvitavamaid osi oli suures puutünnis võitegemise jäljendamine: segati kujuteldavat võid ja loeti võisõnu. Üldiselt oli pidu
kivist põhja http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4restik JÕEVÄHK Kogu maailmas elab üle 500 liigi mageveevähke, Euroopa looduslikes veekogudes on kohalikke liike viis, PõhjaEuroopas kolm ja Eesti looduslikes veekogudes vaid üks jõevähk. Vanemate inimeste mälestused meie veekogude vähirikkusest on lausa muinasjutuliselt uskumatud: jõevähki toodi söögiks vanni, pesukausi või kotiga. Neid püüti nataga ja käsitsi, polnud mingeid piiranguid. Vanarahva uskumuse kohaselt ei tohtinud püüda kuudel, mille nimes oli rtäht. Vähipüük oli heinatööde ja õitsiööde, üldse suviste looduses olemiste üks lahutamatu ja meeleolukas osa. Nüüdseks on kõigest sellest vaid mälestus. Vanaisavanaema soe jutt äratab meis ehk veel vaid südametunnistuse kribalad ning paneb vahest üksikuid mõtlema meie veekogude tühjusele. MAGNUS KRUUSING VIIMSI KESKKOOL 6c KLASS 2008/09 21.01 JÕGI LOODUSE ÕPETUS LÕHE
rendilepinguid, mistõttu jaagupipäev kuulus kolimispäevade hulka. Samuti kadus ära keskhommikune puhkeaeg. Tehti käsitööd, Poiste tulekul tantsiti. Pärast jaagupipäeva algasid tüdrukute ühistöö õhtud, kus nad üheskoos veimevakka valmistasid. Iisakus öeldi, et jaagupipäeval läheb raudnael rohtu ja külm kivi jõkke. Maagiline tava Naised pöörasid käte vahel kapsapäid, et need suured pead kasvataksid ehk pööraksid. See päev andis uskumuse kohaselt juur- ja puuviljale maitse. Jaagupipäeval visati aida lakke kolm rukkipead, et salved vilja täis saaksid. Eestis on Jaakobusele pühendatud kihelkonnad ja Kirikud Viru-jaagupi kirik Pärnu jaagupi kirik Kasutatud kirjandus http://uuseesti.ee/12593 http://kultuuriaken.tartu.ee/? form=taht&docid=22 http://arhiiv.koolielu.ee/pages.php/011502,43 00 http://www.ilm.ee/index.php?41815 http://www.lastekas.ee/index.php? go=jutt&news_id=708
ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad.
võitlusveiseid ja teisi tõuge. Tulemuseks saadud loomade välimus oli suuresti sarnane ja väliselt nad tarvast peaaegu ei erinenud, olles üksnes pisut väiksemad. Kass Enamik teadlasi arvab, et kass kodustati alles peale seda kui inimene oli kodustanud juba koera, lamba, kitse ja põhjapõdra. üks teooria väidab, et kass oli esimene inimese poolt kodustatud loom ja seda juba 4 miljonit aastat tagasi inimeste eellaste poolt. Põhilise uskumuse järgi ühinesid kassid inimestega 2000 aastat e.m.a. Egiptuses, kus neid peeti jumalusteks. kokkuvõtteks Me ei saa midagi kindlat väita loomade kodustamise kohta, sest iga päev avastatakse uusi killukesi, mis võib eelmise teooria saata uperkuuti. Tänan kuulamast!!
Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. O-Bon Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus.Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket. O-bon sarnaneb meie lõikuspühaga ning tantsuga tänatakse jumalaid ja esivanemaid hea riisisaagi eest. Hinamatsuri Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3
· Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega. Muna ümber olevate koorte ümber mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal · 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. · Keelati ka lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela. · Üldiselt oli keelatud tubade koristamine. Vembud munadega · Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm
Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid. Küünlad kuuluvad muistsest ajast riituste, pühade, karnevalide, protsessioonide ja pidulike hetkede juurde. Küünlavalgus markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule. Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks. Eriti olulised on olnud küünlad, mis süüdatakse lahkunute
Juhan Sütiste Jüripäeva tähistatakse 23. aprillil ning seda peetakse Püha Jüri surmapäevaks. Tänapäeval tuntakse jüripäeva ka karjalaskepäevana. Sel päeval lasti välja kari. Eestis on jüripäev eeskätt maameeste püha. Meie esivanemate jaoks oli see igati sobiv aeg lepingute sõlmimiseks, põllutööde alustamiseks ja mujale kolimiseks. Samuti oli see neile suvetooja , looduse ärkamise püha. Jüripäev oli ka olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon Püha Jüri huntidel jüripäeval suu kinni, et need ei saaks koduloomi rünnata. Jüripäeval peeti mitmel pool nn naiste- ja meestepühi. Setumaal Värskas on jüripäev kalmistupäev ja külapüha, kuid seda tähistatakse seal vana kalendri järgi ehk 6. mail. Tänapäeval on jüripäev koristuspäev, skautide ja gaidide suurlaagripäev. Paljudes kohtades on see jürijooksuaeg, mida algatavad paljud koolid ja seltsid. Sellepärast
SLAID 1,2 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. Indiat on korduvalt koloniseeritud, sealjuures erinevate riikide poolt. Rahvastikust enamus on hindud, kes ei söö veiseliha, kuna veis on püha loom. Nad ei söö ka sealiha, kuna siga on nende uskumuse järgi roojane. Osa elanikkonnast, nimelt muhameedlased, ei söö sealiha usukeeldude tõttu. Nii koosnebki India elaniku toidusedel peamiselt köögiviljast, riisist, leivast ja maitseainetest. Jõukamad saavad endale lubada ka kana- ja lambaliha, millest valmistatakse hautisi ning varda- ja pajaroogi. Kõik toiduained, kui neid ise ei kasvatata, hangitakse iga päev turult, tänakauplejatelt ja poodidest. Kuna mitmed ususätted piiravad naiste tänavatel liikumist ning autot juhtiv naine
Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Skulptuuride Jõud Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend mida egiptlased skulptori kohta kasutasid, oligi ,,tema-kes-hoiab-elus". Vaarao Chephren. Kaire Egiptuse muuseum
Enamik hindusid usub et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega. Igal inimesel ja olendil on säde universaalsest hingest mis sünnib pärast surma uude kehasse. Iga tegu, olgu see siis hea või halb mõjutab inimese praegust elu ja tulevasi elusid. Seda seaduspära nimetatakse sanskriti keeles karmaks. Heade tegude tulemusena võib inimene sündide ja surmade ahelast üldse vabaneda ja saavutada täieliku ühtsuse jumalaga. Püha silp on OM, mis oli hindude uskumuse kohaselt esimene heli millest kogu ülejäänud universum loodi. Maailmas on ligikaudu 750 mln hindut kellest enamik elab Lõuna-Aasias. Indias kus hinduism alguse sai on 650mln hindut. Kõige tähtsam hindude palverännakute sihtpunkt on Gangese jõgi mida peetakse eriti pühaks seal kus see voolab läbi Varanasi linna. Hinduismis on palju pühakirju (veedad,upanisaadid, puraanad ning eeposed ''Maahabharata'' ja ''Ramajana'') Enamik neist on kirjutatud sanskriti keeles.
6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev inimene, uskumuse kohaselt oli narcissus mees, kes armus oma peegelpilti, mida nägi basseini peegeldusest 11. nektar jumalate jook 12. Nestor kreeka kangelane, kes aitas kentauride vastu võidelda ja andis ka Iliase nõu Agamnonile ja Achillusele. Kehastab tänapäeval elukoguemustega nõuandjat. Vanim ja auväärseim liige. 13. Oidupuse kompleks Alateadusliks teooria, et mõrvab oma isa ja abiellub emaga 14
Samuti on neil uskumatult suur keskendumisvõime. Paljud meist on näinud televisiooni vaheldusel nende esinemisi. Eestlaste hulgas ei ole budismi esindajaid väga palju kuid siiski on olemas väikesed budistlikud kogukonnad. Islamimaades, nagu näiteks Iraagis ja Iraanis on jumalaks Allah. Selle usu esindajad on väga range usulise korra järgijad, nad palvetavad kuus korda päevas, jättes palvetamise ajaks teised tegevused pooleli. Selles usus on sarnane joon teiste usunditega see, et uskumuse kohaselt pääseb inimene peale surma paradiisi ja seda ainult juhul kui ta pole oma usku reetnud. Eestis selle usundi esindajad puuduvad või on neid väga vähe, minule teada olevalt pole Eestis ühtegi sellist kogudust. Ühiskonnas on ka levinud satanism ehk saatanakummardamine. Selle usu esindajad usuvad, et saatan on inimene, kes lihtsalt karistab neid inimesi, kes on teistele kurja teinud. Suurel osal tänapäeva inimestel on välja kujunenud eelarvamus satanistidest
seotud niivõrd kommunikatsioonis kasutatavate artefaktidega, kuivõrd selle tähenduse poolega (NB! Sõnad, sümbolid, tavad). Artefaktid: nt sõnad paberil, pildid seinal, ehitised inimese loodud, kuid kultuuriti (tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal (formaliseerimata), õigus (formaliseeritud)) KÕIK NEED OLEMAS KA TÄNA JA HOMME Max Weber (1864-1920) - Ratsionaalne õigus http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Max_Weber_(1864-1920)
hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Tänapäevani on Eestis olemas inimesi kes peavad end nõidadeks, teaduslikku kinnitust sellele ei ole. Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste
'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'. Vanast kuningriigist pärit mängulaudadel on kujutatud tervet madu, kuid siiski varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Kui Mehen ei kaitsnud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu kõigele elavale. Egiptlaste uskumuse järgi sümboliseerib mõiste 'elu' nii elavaid kui ka siit lahkunuid. Tõenäoline on, et alates tollest ajajärgust edasi keelati selle mängu mängimine just ebausu tõttu. 1920. aastal leidsid antropoloogid Sudaanist "Hüäänimängu", mis osutust praktiliselt identseks Meheniga. Mehen on olnud ka aluseks teooriatele, mille kohaselt võis Phaistose ketta näol tegemist olla lauamänguga. Kasutatud allikad: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=6887
Samuti kirjutatakse seintele maagilisi loitse, mis sisaldasid õpetussõnu, kuidas surmariiki saada ja kuidas seal käituda. 45 tuhat aastat tagasi arvasid kõik egiptlased, et on olemas elu pärast surma. Nad ei kartnud surma, selleks polnud põhjust. Võiks isegi öelda, et nad tahtsid surra, sest kogu elu nad elasid selleks, et surra. Iga egiptlane püüdis elada võimalikult tublilt ja eeskujulikult, kuna uskumuse kohaselt jätkus maapealse eluga sarnane elu ka surmariigis. Pealegi pidi iga egiptlane (välja arvatud vaaraod) jumal Osirise kohtu ette astuma, kus nende südant sule raskusega võrreldi. Iga vaarao alustas kohe pärast valitsejaks saamist korraldama oma hauakambri ehitamist, mis loomulikult pidi olema suurem ja uhkem teiste vaaraode hauakambritest. Nende ehitamiseks kulus väga palju aega, vahendeid ja tööjõudu.
Suurusvahekorda aga ei arvestatud. Loomad paiknesid juhuslikult. Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda, mida teati. Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid. Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend. Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega. Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. Kuna maalingud on tehtud keerulistesse kohtadesse, arvatakse, et neid tehti mõne uskumuse tõttu. Paljud maailingud on koopasügavustes, kus neid võib näha vaid tule valgel. Tõenäoliselt püüti loitsude, tantsude, kehamaalingute, riietuste jms abil kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. Ilmselt oli paleoliitikumi küttide kujutistel maagiline tähendus. Lascaux' koopamaaling Willendorfi Veenus
Freydís. Kui Leifr oli Vinlandist tagasi saabunud ja orsteinn plaanis sinna uut reisi (kohale ta küll ei jõudnud), olevat ta Eiríkrit kaasa kutsunud. Eiríkr oli alguses vastu, kuid andis hiljem järele ja peitis ära kirstukese oma kulla ja hõbedaga. Siis aga kukkus ta hobuse seljast ja murdis mitu ribi, mida ta pidas halvaks endeks ja otsustas seepeale koju jääda. Ta arvas, et kukkumine oli talle karistuseks kirstukese peitmise eest: paganliku uskumuse järgi said surnud pärast surma kasutada varandust, mille nad olid ise oma eluajal maa sisse peitnud. Gröönlaste saaga järgi kutsus Eiríkrit kaasa hoopis Leifr, kes läks otsima Bjarni Herjólfssoni poolt nähtud maid, kuid Eiríkr keeldus, pidades hobuselt kukkumist endale halvaks märgiks. Eiríkr suri järgmisel talvel. Arvatava Eiríkri talu (Eiríksstair) väljakaevamised Haukadaluris näitasid, et 50 m2 suuruses hoones oli elatud lühikest aega 10. sajandi lõpus
- Esteetika: uurib kunsti, ilu, ilukogemuse loomust: mis on ilus? Kas ilu hinnatakse tunde või mõistusega? kas ilukogemus on objektiivne või subjektiivne? MIS ON USKUMUS? - Tõekspidamine, on kas tõene või väär, kas teadlik või teadvustamata, kas õigustatud või mitte MIKS USKUMUSED TÄHTSAD - Tegutseme nendest lähtuvalt, tegutsemine on määratletud uskumuse ja soovi kaudu, kujundame uskumusi lähtuvalt olemasolevatest KUIDAS KUJUND. USKUMUSI? - Taju, mälu, tuginemine autoriteedile, arutluskäik (KÕIK need 4tk õigustatud või ratsionaalsed – uskumusele PÕHJENDUSTE toomine - viisid uskumuse kujundamiseks) - Tuginedes emotsioonidele, soovidele, ihadele, praktilistele kaalutustele, veenmise teel (sellised uskumuste kujundamise viisid
pragmaatiliseks usuks.” Kanti arvates lähtub inimene sellisest pragmaatilisest usust vaid erandjuhul. Pragmatismi seisukohalt lähtuvad aga inimesed alati vaid oma uskumustest ning selle asemel, et vastandada teadmist mitteteadmisele, tuleb vastandada hoopis usku kahtlusele. Pragmatistlik meetod Pragmatistlik meetod on James’i sõnul “meetod metafüüsiliste vaidluste lahendamiseks, mis muidu võiksid kesta lõpmatuseni” (James, Pragmatism, lk 36). Iga teooria või uskumuse puhul uurib pragmatist, milline oleks erinevus, kui ta lähtuks oma tegevuses ühest, mitte aga teisest (või kolmandast) teooriast või uskumusest. Kui ei saa kindlaks teha mingit praktilist erinevust, siis tähendavad alternatiivid sisuliselt ühte ja sama ning vaidlus on mõttetu. Iga tõsine vaidlus peab olema seotud mingi praktilise tulemusega – kas või tõenäolise ja tulevikus asetleidvaga. Pseudovaidlus on Jamesi väitel nagu mõnede
säästlikus ja vägivallatu elu. Samuti ütlevad džainistid lahti kõigest materiaalsest, omades ainult eluks hädavajalikke esemeid. Ühe švetambara munga kohta on ette nähtud vaid 59 m2 riiet kõigi tema vajaduste täitmiseks (Gupta; 2003). Džainismi juurde käib rändamine, et ükski koht ei muutuks „omaks“ (Gupta; 2003). Džina on džainismis sünonüümne terminiga tīrthaṅkara, mis tähendab koolmekoha rajajat. Džinad ehk tirthankarad on õpetajad, kes džainistide uskumuse kohaselt on sansaarast jagu saades kirgastunud ja muutunud kõiketeadjateks. Samsaarat kirjeldatakse kui mitmekordset ümbersündi ning viletsat elu, mis on täis kannatust ning raskusi. Hinge saab sansaarast päästa vaid moksha. Moksha on džainismi uskumuste järgi kõrgeim tase, kuhu hing saab jõuda. Džinad aitavad õpilastel sansaarast vabaneda (Partridge; 2006 lk 165). Džainismil on Indias umbes kuus miljonit jälgijat (Postimees; 2015). 1.2 Arengusuunad meie ajaarvamise alguses
Veel üks erinevus hinduismist on see, et ei eksisteeri surematut vaimu. Inimene koosneb viiest algosast: füüsiline keha, aistingud, mõistus, loomusund ja puhas teadvus, mida nimetatakse skhandadeks. Need kokku moodustavad isiksuse. Ühed koolkonnad väidavad, et selleks surematuks osiseks on teadvus, mis kandub edasi järgmisse ellu, teised jälle väidavad, et alles jääb vaid karma, mis säilitab selle inimese eksistentsi. Budismis ei vastandata maist ja taevast elu. Uskumuse kohaselt on elamiseks kuus erinevat kohta. Kaks "ülemist" ehk "kõrgemat" on taevad, kolm "alumist" on puhastustuli ehk põrgu. Nende vahel on füüsiline maailm. Taevastes asupaikades elades saadakse tasu oma heade tegude eest, puhastustules aga lunastatakse oma halbu tegusid. Inimeste maailmas elatakse hea karma saamiseks, sest ainult seal on see võimalik. Vaim või puhas teadvus võib elada neis kõigis, vastavalt oma karma hetkeseisule. Nirvaanasse on võimalik jõuda igaühes neist
jõudmine. Peirce ei nõustu Descartes'iga, kes väitis, et uurimistöö eelduseks on mõistuse vabastamine kõigist väärarvamustest, mille saavutamiseks tuleb vähemalt kordki elus kõiges kahelda. Peirce'i arvates pole selline üleüldine kahtlemine võimalik. Kui ma kõiges kahtleksin, siis poleks mul üldse võimalik kindlalt väita, et ma kahtlen. Kahtlemiseks peab olema alus ning selle aluse moodustavad meie endi (eel)arvamused. Peirce'i arvates kasutatakse uskumuse kindlustamiseks (tugevamaks muutmiseks) nelja meetodit: 1. Visaduse (kangekaelsuse) meetod seisneb selles, et otsitakse oma seisukohale kinnitust ning hoidutakse kõigest sellest, mis võiks seda kõigutada. 2. Autoriteed meetod seisneb selles, et inimeste vaadete kujundamist suunab riigivõim: kuulutatakse välja teatud "õiged" seisukohad ning hoolitsetakse selle eest, et teistsugused arvamused riigis mõjule ei pääseks. 3
Ehted: 17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina vaid ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja isiku ja omapära. Ilu ja hügieen: 17. sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Jätkuvalt usuti, et parfüümid suudavad varjata kehalõhnu. Meikimine oli omane nii meestele kui naistele. Tooniva meigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eelistus kuulus mustale ja pruunile. Meeste jaoks oli oluline hoolikalt raseeritud nägu.
Pärast karu tapmist tuleb kindlasti korraldada karupeied, mida peeti lepituseks. Peale karupeie pidamist tuli looma kondid viia hiide, millest pidi saama alguse uus karu. 1930. aastatel keelustati karupeiede pidamine. Maailmavaate järgi loetakse hante samanistliku traditsiooni järgijateks. Samaanid on ühendusepidajateks vaimudeilma ja inimeste vahel. Tänapäeval aga ei leidu samaane, kuna Nõukogude ajal neid hävitati. Viimased andmed samaanide kohta on aastast 1995. Hantide uskumuse järgi on inimesel mitu hinge, neist üks on ümbersündiv hing. Pärast inimese surma tehakse riidest nukk, itterma, millesse hantide uskumuste järgi läheb ümbersündiv hing, usutakse, et kui sugukonnas sünnib laps, siis läheb hing vastsündinud lapsesse. Nukku hoitakse elamu pühas nurgas mõni aasta ning siis viiakse puuõõnsusesse või põletakse. Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Handid matavad surnud kirstuga maa sisse.
on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1)Panteon: Asub Vana-Roomas. Kõikidele Jumalatele pühendatud tempel. 2)Caracalla termid: asuvad roomas. Termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Tellisehitis, kaetud marmorkattega. Mosaiik- ja kuldilustustega. 3)Vesta tempel: Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p
A. H Tammsaar ,,Tõde ja õigus" Andres ja Krõõt Füüsikaline seadus ütleb, et magnetite erinimelised poolused tõmbuvad. Liikumas on ka mõttelend, et abielupaar läheb aastatega ühte nägu ja tegu. Kui mõtestada eelnevalt nimetatud füüsikaline seadus inimellu ja lisada fakt, et koos elavad paarid muutuvad ühtseks, siis leiame nende kahe uskumuse tõestamiseks prototüübi ka Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Tõde ja õigus" peategelaste rollis olevate Andrese ja Krõõda suhte analüüsimisel. Enne ühte heitmist leidus kahe noore vahel märgatavat erinevust, kuid ka siduvat sarnasust. Krõõt oli tuna isakodus tuntud kui rõõmsameelne ja tragi, sihvakas ning peene kondiga neiu, kellel oli ka tagasihoidlik ja malbe pool. Andres seevastu oli kogu aeg tõsine ja kindla sihiga, kes väärtustas töökust ning Piibli käske-keelde
· Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli. Olenevalt värvist on igal roosil ka oma sügavam tähendus kollane roos sümboliseerib sõprust, valge roos aga rahu, roosa roos kallimat ning punane roos sügavat armastust. · Turteltuvid ning luiged üldlevinud uskumuse kohaselt leiavad linnud omale paarilise just nimelt sõbrapäeval, mistõttu on nad saanud ka armastuse sümboliks. Peale selle sümboliseerivad turteltuvid puhtust ning süütust. Kokkuvõte Paljud sümbolid on seotud usuga. Üprisgi palju sümboleid on seotud usuga. Need kes usuvad sümbolitesse nendele ka need mõjuvad. Väga palju on ka seotud armastusega. Igal riigil on ka omad sümbolid
Kui ühte osalist rünnati, astusid teised tema kaitseks välja. Kuidas võttis Venemaa lääneriikide teguviisi vastu? Venemaa keelas endast sõltuvatel riikidel kasutada Marshalli plaani poolt pakutavad abi ning moodustas ise rahvademokraatiamaadega 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi nõukogu ning Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis kujutasid endast vaid NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendeid. Milline oli Stalini käitumine? Usuti, et Stalin on võimalik maha rahustada, kuid selle uskumuse purustas Stalini katse hõivata Lääne-Berliin. 1948. aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne Berliini ära välismaailmast, lootes linna sellega endale põlvili surudes liita. Võeti ära kogu elekter. Lääne-Berliin aga ei andnud alla ja USA ning lääneliitlased varustasid Lääne-Berliini õhusilla abil esmatarbekaupadega ning 324 päeva möödudes pidi NSV liit oma blokaadi ära lõpetama
Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks ja piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värviliste keraamika ha puunikerdustega. Kiviehitisi on suhteliselt vähe ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Hiina arhitektuuri uskumuse kohaselt ei saa pahad vaimud end kõverate servade peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise näinud Suurt Hiina müüri. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu.
Pulmad vanasti · Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. · Pruudirõivastuses oli esikohal maagiline kaitse- ja tõrjefunktsioon, sest uskumuse kohaselt oli pruut igasuguste ebapuhaste olevuste ja halbade jõudude poolt eriti haavatav. Pruutpaar Karja kihelkonnast (1895) · Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. · Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii
Eestlased Kivirähki silmade läbi Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega. Elati moto järgi, et võidab see, kellel surres on kõige rohkem asju
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Hingedeaeg algab mihklipäeval 29. septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval. Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist.
Talmud Talmud on kirjatundjate ehk rabide koostatud Toora juurde kuuluv pärimus. Selle koostamine jõudis lõpule 450-ndatel aastatel. Talmudis on seletused ja juhised mitmesuguste elusituatsioonide jaoks, mh jumalateenistuse ja judaistlike pühade pidamise jaoks. See on kogumik ,,esivanemate pärimusest", millele ka Uues Testamendis viidatakse. 6 KOKKUVÕTE Judaismi uskumuse kohta on Toora sisu asendamatu ja vahetamatu, olles seega jumaliku seaduse täielik ilmutus. Toora muutmatust rõhutatakse ka selle arvukates rituaalide ja tseremooniate ettekirjutustes. Viienda Moosese raamatu 4. peatüki 2. värsireas öeldakse: ,,Ärge lisage midagi ... ja ärge võtke midagi ära ..." See muutumatus avaldub ka aukartuses kirjatähtede ja Toora kirjapildi ees. Toora ümberkirjutajad pidid läbi tegema pika ja põhjaliku väljaõppe ning järgima kindlaid puhtuseriitusi
· Eestis usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. · Neile toodi ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. · Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. · Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. · Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks komme mitte nimetada loomi nimepidi vaid kasutada erilisi sendusnimesid. · Oluline oli esivanematekultus; lahkunuid austati ja teatud juhul ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. · Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. ·
· Roos tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli. Olenevalt värvist on igal roosil ka oma sügavam tähendus kollane roos sümboliseerib sõprust, valge roos aga rahu, roosa roos kallimat ning punane roos sügavat armastust. · Turteltuvid ning luiged üldlevinud uskumuse kohaselt leiavad linnud omale paarilise just nimelt sõbrapäeval, mistõttu on nad saanud ka armastuse sümboliks. Peale selle sümboliseerivad turteltuvid puhtust ning süütust. Kokkuvõte Sümbolid on igas ilmakaares igas valdkonnas ja igas teemas.Ühesõnaga sümbolid on kõikjal. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol https://www.google.ee/search?q=s %C3%BCmbol&psj=1&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.53217764,d.bGE,pv.xjs.s.en_US.6PYzwk 9faGo
aastal 8. nov) · 16. november taassünni päev · 14.märts emakeelepäev Vastlapäevakombestik ja vastlatoidud on püsinud paljuski muutumatuna tänu lastele ja noortele. Peale seajalgade, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt Jaanipäeval - Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. Mardipäev - Nagu paljudel Kesk-Euroopa rahvastel, nii ka Eestis oli sümboolne toit mardihani või muu linnu liha, eeskätt on tapetud kukkesid ja kanu. Kukeliha söömine arvati kindlustavat hobuseõnne. Söödi ka sea- või lambaliha. Põhja-Eestis valmistati veel toiduks seapea
tagasi ja jätkab oma elu igavikuriigis. Selles teises riigis said aga eksisteerida vaid need, kellel oli kaasas kõik vajalik: elamu, toit, riided, teenrid, orjad. Eelkõige oli aga hädavajalik säilitada keha, sellele tuli tagada kindel kaitse iga kahjustava mõju eest. Ainult sel juhul, kui keha säilitati täielikult, võis pärast surma vabalt ringihõljuv hing igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2 Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta. Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998
annaabi.ee 
