Küünlapäev (0)

Küünlapäev
* Küünlapäev, küünlamaarjapäev, ka pudrupäev 
(Lääne-Eestis) – 2.veebruar
Legendi  järgi  süttinud  Kristuse  kirikusse  viimisel  seal 
küünlad, mil e järgi päev ongi oma nime saanud. Küünal ja 
valgus  on  üleüldiselt  Kristuse  sümbol.  Keskajal  valati 
Kristuse märgina küünlapäevaks eriti suur küünal.
Küünlapäev  oli  üks  tuntumatest  talvepoolituspühadest, 
peamiselt  Läänemaal ja  Saaremaal  lõppesid  küünlapäeval 
jõulud, 
mujal 
olid 
need 
pühad 
lõpetatud 
kolmekuningapäevaga.
Sel el  päeval  pidi  pool  inimeste  ja  loomade  toidust  al es 
olema.
Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva 
ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga 
viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati 
head suve. 
Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. 
Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis 
oli jaagupipäevaks oodata äikest.
*Kombed, tavad 
Sel el päeval oli  rangelt  keelatud ketramine
Rituaalseteks toitudeks olid odratangu­ või odrajahupuder.  Sealiha , ­pea, 
­jalad või ­külg. Punane õlu ja vi n, 20. sajandil ka vein, mahl ja punased 
marjad .
Päev oli eelkõige naiste püha. Naised pidid siis ilmtingimata punast veini 
jooma, see andis hea tervise ja pani põsed punama. Mehed võtsid siis kodused 
toimetused enda kanda ning lubasid naistel ja tütardel kõrtsi tantsu lööma 
minna. 
Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. 
Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse 
lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama.
Asteekidel(  Mehiko  pinnal elav rahvas)  algab sel päeval pidustustega uus 
aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised 
rahvad .
Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja 
teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike 
kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates.  Lepingud  sõlmiti sageli kõrtsis, 
kuhu selleks kokku  mindi .
Töökalendris algas küünlapäeval  kangakudumine , mis kestis jüripäevani.
Vanematest  tavadest  põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad 
oleksid kündmisel tugevad. 
Tuntud on vanasõna: “Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa 
kukk maarjapäeval nokkagi kasta.”
*Küünlad
Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.
Eestlased valmistasid  pikki  sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus 
rasvaküünlaid.
Küünlad kuuluvad muistsest ajast ri tuste, pühade, karnevalide, 
protsessioonide ja  pidulike  hetkede juurde. Küünlavalgus 
markeerib sakraalset aega ja tule mõju inimese elukäigule.
 Ristikirikus on küünal maailma valguse ehk Kristuse sümboliks.
Eriti olulised on olnud küünlad, mis süüdatakse lahkunute 
mälestuseks ja nendega sideme loomiseks
Aitäh kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Kombed, tavad
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Küünlad
• Aitäh kuulamast!