Erik Punane (ajalugu) VIIKING (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid

1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone ­ 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud

Geograafia

22

pptx

Skandinaavlased, viikingid

orjadega suurtes taludes või mõisates. KES OLID VIIKINGID?  MIKS ALGASID VIIKINGIRETKED? • Kuna pidevalt toimusid võimuvõitlused põhjamaade väekuningate ja teiste ülikute vahel • Miks toimusid võimuvõitlused? Kuna enamik viljakandvat maad oli üles haritud ja seda ei jagunud kõigile.  VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond  VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal  LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja,

Ajalugu

34

doc

Viikingid kui kultuurikandjad

Mõned õpetlased usuvad, et viikingiaja samaanid või Odini järgijad kasutasid ruune jumalikustamiseks või üleloomulike võimete näitamiseks. Esimene runoloog ehk ruuni tähestiku õppija oli Rootsi õpetlane Johannes Bureus (1568 ­ 1652), kes oli Rootsi kuninga nõuandja. Tänapäeva runoloogid uurivad enam kui 6000 ruuni, mis on säilinud, alguses neid vana norra keelde ja seejärel inglise keelde tõlkides. Runoloogide töö on aidanud meil viikingeid ja nende ajalugu palju paremini mõista. 2.2 Viikingite laulud Viikingite meelelahutajad olid skaldid (luuletajad). Neid kutsuti laule laulma, sõdalaste tegudest lugusid jutustama ning nad olid hinnatud oskuse poolest meeles pidada 6 sõdalaste uhkemaid hetki. Vahel skaldid liialdasid, aga harva uhkustasid viikingite

Kunstiajalugu

4

doc

Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse.

Viikingite retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Gröönimaa asustamine ja Ameerika avastamine.Loeme viikingite avastusretkest. Miks viikingid ei jäänud Ameerikasse elama? Gröönimaa avastati juhuslikult. Norralane Erik Punane, kes oli mõrva pärast oma kodumaalt sealsete tavade kohaselt 3 aastaks välja saadetud, asus elama Islandile. Kuid peatselt sunniti ta ka sealt lahkuma. Umbes 981 . a. sõitis Erik koos mõneteistkümne kaaslasega Islandilt lääne suunas. Jutud rääkisid, et seal olla nähtud mingit maad ja ka rändlindude parved suundusid sinna. Peatselt maabuski erik tundmatul maal. Seal küttis ta oma meestega mereloomi ja tuli kolme aasta pärast tagasi Islandile. ta jutustas, et oli leidnud asustamiseks soodsa maa. Tema sõnade järgi oli maa külmade põhjatuulet eest suhteliselt hästi kaitstud; seal oli varjatud fjorde ning suurepäraseid karjamaid

Ajalugu

4

rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal; sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eiriku poeg Leif Eiriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked.Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiiliasse lõid viikingid tugeva riigi.Kõige enam kannatasid Põhja-Saksamaa,Inglismaa ja Prantsusmaa.Kuna maismaaliiklus oli metsade ja mägede tõttu rakendatud, kasutati peamiste

Ajalugu

6

rtf

Viikingite Reisid.

viikingiperekondi. Pärast seda ründasid viikingid Hispaaniat, kuid said seal mauridelt lüüa. Viikingid püüdsid mitmel korral Pariisi vallutada, kuid prantslased suutsid seda suure vaevaga kaitsta, siiski sunniti prantslasi suuri lunarahasid maksma. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingipealikule lääniks Normandia poolsaare, mis asub tänapäeva Põhja-Prantsusmaal, sinna asusid elama paljud viikingid. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Idaviikingid, keda mõnikord ka varjaagideks kutsutakse, purjetasid üle Läänemere ning piki Venemaa suuri jõgesid alla lõuna poole. Paljude taoliste reiside sihtpunktiks olid tolleaegse

Geograafia

Kommentaarid (0)