Kunsti tekkimine (0)

Kunsti tekkimine
Helen Allik
Kärdla 2010
Kunsti teke
Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte, pole täpselt teada.
Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati
vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000
aastat tagasi.
Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse
bioloogilisse alamliiki.
Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli.
Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub
kultuurist.
Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga.
Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega.
Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid
matusekombeid ja värvisid oma kehasid.
Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja
Hispaanias, Altamira koopast.
Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nad pärinevad nii
vanast ajast
1940. Aastal avastati EdelaPrantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid, mis on umbes
15000 aastat vanad.
Kujutatud on kütitavad loomad, veised jt. Kõige suuremad maailingud on 5 m
kõrgused.
Ühest saalist on tehtud tegelike koobaste lähedale koopia.
Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. Üks varasemaid ja kuulsamaid on kivist
naiskujuke Willendorfi Veenus,mis leiti Austriast.
Kõige lihtsam moodus maalingute tegemiseks oli pildi sissekraapimine.
Pehmele seinale, nt. savile joonistati puupulga või sõrmega.
Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga..
Joonistuste ja maailingute peamine aine on loomad.
Kõige enam kujutatakse mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtrasid ning hirvesid.
Loomade liigikuuluvus,poosid ja liigutused olid edasi antud täpselt ja ilmekalt.
Suurusvahekorda aga ei arvestatud.
Loomad paiknesid juhuslikult.
Loomade piltlikul kujutamisel ei arvestatud vaid seda, mida nähti, vaid ka seda,
mida teati.
Mõnede loomade kujutistel on kujutatud ka nende loomade siseelundeid.
Kunst oli algusest peale maailma tundmaõppimise vahend.
Vahel värviti pilte peenekssurutud mineraalainetega.
Põhilised värvid olid punane, must ja kollane.
Kuna maalingud on tehtud keerulistesse kohtadesse, arvatakse, et neid tehti mõne
uskumuse tõttu.
Paljud maailingud on koopasügavustes, kus neid võib näha vaid tule valgel.
Tõenäoliselt püüti loitsude, tantsude, kehamaalingute, riietuste jms abil
kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust.
Ilmselt oli paleoliitikumi küttide kujutistel maagiline tähendus.
Lascaux' koopamaaling
Willendorfi Veenus
Kiviaja jagunemine
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum
·
Vanem ehk alam-paleoliitikum .
·
Tekkis umbes kuni 150 000 aastat tagasi.
·
Noorem ehk ülem-paleoliitikum (algus u. 40 000 aastat tagasi)
·
Esimesed tööriistad (vähemalt 2 miljonit aastat tagasi)
·
Lõppes Lähis-Idas umbes 10 000 aastat eKr.
·
Kesk- ja Lääne-Euroopas umbs 8000 aastat eKr.
·
Mesoliitikum
·
Algas pärast jääaja lõppu.
·
Kestis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kuni VII või VI aastatuhat
eKr.
·
Põhja-Euroopas V või VI aastatuhat eKr.
·
Lõppes põlluharimise algusega ühes või teises piirkonnas.
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
Algas savinõude kasutuselevõtuga.
Lõppes metallide kasutuselevõtuga.
Põhja- ja Kirde-Euroopas lõppes neoliitikum II aastatuhat eKr.
Inimesed kasutasid luust, kivist, puust ja sarvedest esemeid.
Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega.
Altamira koopamaalingud
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Aplera koopamaailngud
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Mammuti luust hobusekujuke.
Umbes 28 000 eKr.
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Tänan