10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LizAnnn
Õppematerjali autor
ning hakkas siis kartma oma elu pärast. 2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust. Sinuhe uus valitseja andis talle naiseks oma vanima tütre, samuti hea maatüki, kus kasvasid maitsvad viljad ning teravilja ja mee saak oli suur. Samuti pani Kaanani maa kuningas ta oma valitud maal ühe hõimu valitsejaks. Ma arvan, et Sinuhe elu oli õnnelik, kuid siiski soovis ta tagasi minna oma kodumaale Egiptusesse, et seal surra. 3. Millised seosed on "Sinuhe jutustusel" ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest elust? Sinuhe soovis väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi oleks "elu pärast surma". Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha mumifitseerida. Tema matusepäeval ohverdatakse mitmeid loomi, tema mimifitseeritud keha asetatakse sarkofaagi, kus ta saab häirimatut elu surmariigis nautida. Tema hauakambri seintele maalitakse stseene tema elust, et surmajärgne elu samasugune oleks
matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel kujutasid stseene lahkunu elust, et tagada selle jätkumine ka pärast surma. Nii sarkofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform? Uue riigi ajal tõi Egiptuse traditsioonilisse usuellu ajutise segaduse vaarao Ehnaton ( 1364-1347 eKr), tõstes Amon-Ra asemel jumalate etteotsa päikeseketa Atoni. Atonit hakati austama ainujumalana ja teistele jumalatele enam ohvreid ei toodud. Pääsemaks Amoni mõjukate
Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks.
Tähtsamad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Hathor, Anubis, Thot. Kuulsaim Egiptuse müüt jumalate kohta: Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal
Talupojad- pidid andma poole saagist vaaraole, aitama püramiidide ehituses. Käsitöölised- töötasid vaarao ja ülikute losside ning templite juures ja allusid riigivõimu karmidele korraldusetel. Orjad- kasutati vaarao ja ülikute majapidamistes, templite valdustes, suurtel riiklikel ehitustel ja sõduritena. Eluolu: Egiptuses oli tegu maaühiskonnaga. Valdav enamik ülikkonnast ja lihtrahvast elas maal. Talupojad elasid palmidest katustega savionnides. Egiptlaste põhitoit oli nisu- või odrajahust küpsetatud leib ning peamine jook õlu. Mõnevõrra saadi ka liha, tänu kariloomadele. Perekond: Paarperekond- tavaline mehest ja naisest ning nende alaealistest lastest koosnev perekond. Abielunaise õiguslik seisund oli mehe omaga peaaegu võrdne. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid. Enamasti tõusis esime nende seast üks, mõnel korral oli selleks vaarao õde. Juhtus isegi, et naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks
Kuninglikul emal oli hea meel, et Sinuhe oli troonipärijat valvanud ja et Horemheb andis talle oma mantli peale kui viimasel külm oli. Ptahorit, Sinuhet ja verejooksupeatajat ootas surm kuna vaarao suri. Verejooksupeataja suri lihtsalt ära, keegi ei teadnud miks, Sinuhe pidi nüüdsest oma nimele juurde kirjutama ''Tema, kes ta on üksildane'' ja Ptahor ''Tema, kes ta on paaviani moodi''. Sinuhet peeti tagasi tulles auväärseks ning ta pidi kirjutama kirjelduse koljuavamisest ja vaarao surmast ning oma nimega seda kinnitama. 70 päeva möödudes sai temast arst. Ta tahtis saada rikkaks ja kuulsaks.Ta ostis maja linnaosa piirilt ja teenriks orja, ühe silmaga Kaptahi. Ta hakkas inimesi ravima ja nende muresid kuulama. Tema juurde tuli üks päev ka Horemheb ja tuli välja et ta himustab vaarao tütart Baketamoni, mis oli aga lubamatu. Sinuhe soovitas tal Teebaks lahkuda. Horemhebi mõjutusel läksid nad Sinuhega Basteti templisse, kus nad kohtusid uuesti Neferneferneferiga
Ühiskonnas oli kõige rohkem keskmise ja alama astme ametnikke- kirjutajaid, kes kontrollisid töötajate tegevust, markisid üles koigi kohustused, jälgisid too kulgu ja fikseerisid ülesannete täitmise. Paljud neist ametnikest pärinesid lihtrahva hulgast, kuid pikkade aastate jooksul omandatud koolihariduse omandanud, seisid nad ühiskondliku positsiooni ja heaolu poolest muudest toortegijatest kõrgemal. 2.Kuidas on seotud "Sinuhe jutustus" egiptlaste surmajärgsuse-kujutlus? Egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu- nende ettekujutuses jätkas lahkunu parast surma suurel maaral samasugust elu, nagu tal oli olnud siinpoolses maailmas. Kuna Sinuhe pidi pagema võõrsile, kuigi ta seal oli edukas sojamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei olnud ta ikkagi rahul ja õnnelik. Ta tahtis igavest elu oma kodumaal. Kombekohane matus, mis talle osaks sai, (uskumuse järgi )tagas igavese elu ning vaarao soosis teda ning ta eluajal
Varsti sai aga inimesi liiga palju ja Enlil otsustas vallandada nende hävitamiseks üleujutuse. Kuid inimeste alaline soosija Ea hoiatas sellest ühte tarka meest (tema nimi on erinevates lugudes erinev), see valmistas suure laeva, kogus sellele paarikaupa isendeid kõigist loomaliikidest ning päästis niimoodi inimkonna ja loomariigi täielikust hävingust. Surmajärgsus Mesopotaamia rahvad pöörasid egiptlastest vähem sellele, mis tuleb pärast surma. Seetõttu on ka meie teadmised mesopotaamlaste surmajärgsus-uskumustest väga piiratud. Inimesed lootsid elada võimalikult kaua ja õnnelikult enne surma ja karistusedki, mis jumalatelt ülekohtustele osaks saavad, pidid kätte jõudma juba siinpoolses elus. Kui mõni pahategija karistusest pääses, siis ähvardas see tema järglasi. Pärast surma ootas aga rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle almaailmajõe. Templid ja jumalateenistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid