Inglise kunst. Popkunsti tekkimine Matti Luik 12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jät...
POPKUNST Ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst) nimetuse saanud kunstivool popkunst hakkas kuju võtma 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Väidetavasti tärkas popkunst kõigepealt inglise maalikunstis, ent ometi on vaadeldav kunstivool kõige ameerikalikum kogu II maailmasõja järgses avangardismis. Selge eelmäng popkunstile, mida võib ka neodadaks klassifitseerida, toimus aga ennekõike prantsuse ja ameerika kunstis. Kuid kõigepealt veidi kultuuritaustast 20. sajandi 50.-60. aastatel, mis on ühine nii popkunstile kui neodadale. Popkunsti keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Popkunsti motiivid pole traditsioonilised, vaid kaasaegset tarbijalikku ühiskonda kujukalt iseloomustavad produktid ja industriaalse (tööstusliku) kultuuri objektid. Järsku hakati kunstis kasutama kõige argisemaid, banaalsemaid ja iseenesest tühisemaid esemeid ja nähtusi - e...
Järva-Jaani Gümnaasium POPKUNST uurimstöö Kristina Kasemägi Maris vanna Järva-Jaani 2014 POPKUNST AJALUGU Popkunsti on õigusega peetud kõige ameerikalikumaks osaks II maailmasõja järgses avangardismis. Siiski tärkas popkunst kõigepealt Inglise maalikunstis ja Inglismaalt on pärit ka selle kunstivoolu nimi. 50-ndate aastate keskpaigas hakkas Inglise kunstikriitik Lawrence Alloway kasutama sõna ,,popkunst", esialgu küll ainult nn. massikunsti kohta. Varsti aga tähistas termin ,,popkunst" selliseid teoseid, mis kasutasid massikunstist või laiemalt võttes kogu kaasaegse suurlinna standartsest visuaalsest keskkonnast laenatud kujundeid. 1955. aastal ning järgmisel aastal korraldas ta kaks manifestnäitust ,,Independent Groupile", mis loodi kunsti ja argielu lähendamiseks. Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art), tähistab rahvapärasest ku...
"Pop kunst nagu modernismi nähtus. Pop art tehnoloogiad. Pop Arti peamised esindajad " Sisukord: Sissejuhatus Peatükk 1 : Pop Art 1.1 Ülevaade 1.2 Põhijooned 1.3 Disaini kontseptsioonid ja teooria Peatükk 2 : Pop arti esindajad 2.1 Roy Lihtenshteyn 2.2. Järeldus 2.3. Kokkuvõte 2.4. Järelsõna Kasutatud materjalide nimekiri -1- Sissejuhatus. Kui minult küsida, millises suunas on kunst kõige vastuolulisem ja sokeeriv, mis suudab panna igapäevaelu ja ülevat kookku, nii massi ja indiviidi, ma vastan kõhklematult - pop art. Ta imponeerib mulle oma julgust, otsekohesust ja stiilsust. Ta on massiivne, geniaalne, ainulaadne ja ei pekstud. Tema lihtne eristada teistest piirkondadest ja ka lihtne meeles pidada. Seega, mina tahaks oma tööd täielikult pühendada selle erakordse stiili, millist ma väga armastan! Meedia ja reklaam - on pop-kunsti peamised teemad , nad on kättesa...
INGLISE KUNST. POPKUNSTI TEKKIMINE Riina Tamm 12.B Sisukord Inglise popkunst algus Skulptuurikunst Eduardo Paolozzi ja Peter Phillips Ronald B. Kitay ja Richard Smith David Hockney INGLISE POPKUNSTI ALGUS Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud Francis Bacon Allen Jones Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe...
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
FOVISM 1905. aasta Sügissalongis (suur ülevaatenäitus) esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov'). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal ...
1. impressionism ja moodne maailma Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED ...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
1. Pärast II MS'i muutusid paljude riikide piirid, mistõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Samuti muutis II MS jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, teiseks suureks jõuks sai Nõukogude Liit. Juba II MS'i käigus jahenesid NSVL'i ja läänebloki riikide suhted. 1946 a. pidas Stalin kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et NSVL on valmis konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas kõnne Churchill, kus kutsus liitlasti kommunismile vastu seisma. Läänes Churchilli ei toetatud, ei tahetud konflikti NSVL'iga. Stalin sai sellistest järeleandmistest aina hoogu juurde. Unistades maailmavalitsemisest, tugevdas ta kommunistlikku kihutustööd ning likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk- ja Ida-Euroopas, valmistudes ka intensiivselt sõjaks. Pikkamööda hakkasid lääneriigid neile nähtustele reageerima (Trumani doktriin, Marshalli plaan) 2. Trumani doktriin...
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrm...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico, ...
1. Mida tähendab mõiste avangard kunstis? Avangard- eelvägi Avangard kunst- esemete kunst Avangardism- uuenduslik, originaalsust väärtustav, ja tavapärast hülgav loomesuund 19. ja 20. saj. Kunstis. Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel. 2. Iseloomusta skulptor Auguste Rodini loomingut? Looming on impressionistlik. Puuduvad klassikalised siledad vormid, kujude pinnatöötlus on maagiliselt varjundirohke ja krobeline. Teoste temaatika on sümbolistlik. Süveneb inimeste hingeellu ja näitab tihti dramaatilist sisu. Juugendstiil. 3. Millisesse kunstnike rühmitusse kuulus William Morris ja millele uuele nad panid aluse? Kunstnikerühmitusse "Prerafaeliidid". Panid aluse tarbekunstile, milles tarbefunktsioon on tihti taadunud puhtesteetiliste kaalutluste ees. Rahvusromantism. 4. Millal ja miks levis rahvusromantism Põhja-Euroopas?(Soome, Norra). Nimeta rahvuskunstnik. Kuna rahvusromantism levis 19 saj. nen...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
KONSPEKT. 1945-1960. 1945-.ndast USA globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil (IIms üks võitjatest, ise sõjast purustamata, rahvas kindel oma missioonis nii kodu-(valitsuse volituste laiendamine, uue kursiga välja kuulutatud heaoluriigi ehitamine, sõjajärgne jõukus) kui välismaal 1950-60-ndatel afro-ameeriklastene aktiivne tegutsemine, millega ühinesid vähemusgrupid ja naised, et nn Ameerika unelmast võrdselt osa saada. HARRY TRUMAN (DP)(1945-1953) ,,The Buck Stops Here" valmisolek võtta vastu otsuseid ja vastutada. ,,Õiglane kurss" või õiglane plaan: Riik peab tagama rahvale majanduslikud võimalused ja sotsiaalse stabiilsuse. SISEPOLIITIKA: *Kommunistliku ideoloogia takistamine USAs-: endise aseriigisekretärim Hissi alusetu süüdistamine kommunismi spiooniks olemises, kohtuprotsess E ja J Rosenbergi üle aatomisaladuste reetmise pärast, 1946 Föderaalse Töövõtjate Lojaalsuse Programmi as...
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Lk 46 1.Milles seisnes põlvkondade konflikt 1950.aastate lõpul ja 1960.aastate algul? Kuidas muutused noorema põlvkonna väärtushinnangud sel ajal? Noored mässasid vanemate vastu. Heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, eesmärgid, rõivamoed, viisakusreeglid, sündsustunde jne. Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist. Oli ka vägivaldseid meeleavaldusi. Pariisis toimusid ulatuslikud noorterahutused, milles olid juhtivad tudengid. 2.Millised ühiskondlikud muutused võimaldasid üles ehitada heaoluühiskonna? Turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Inimestel tekkis rohkem võimalusi meelelahutuse jaoks. Soetati isiklike autosid. Keynesi idee 1960. ja 1970. mis rõhus võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suur tähelepanu vaestele, töötutele, mustanahalistele ja ressursside ümberjagamine toimus. Vaesust jäi vähemaks. 3.Loetlege ühiskondlikke probleeme, mis k...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower...................................................................................................................
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
Renessanss- 15- 17.saj - Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisi...
RENESSANSS Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, ...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
12. KLASS, KUNST 1. FOVISM metsik TAUST: Sai alguse 1905. aastal Pariisis ja liikumine hääbus 1907. Meeleolu minevikust, mitte kunagi ei ole dramaatiline palju punast TUNNUSJOONED: 1. Maastikud, aktid ja portreed on figuratiivsed, kuid lihtsustatud. 2. Ruumilisus on kadunud. 3. Joon vaba ja lainetav, moonutab vormi. 4. Oluline on kunstniku subjektiivne lähenemine. 5. Värvid kirkad, jõulised ja eriti palju kasutatakse puhast punast. 6. Pintslitöö hoogne ja andis edasi kunstniku emotsioone. 7. Oluline ei ole lõuendi korralik katmine värviga, jäetakse nähtavale krunditud lõuendi laike. KUNSTNIKUD: Henri Matisse (18691954) liikumise juht, eraldas maali plaanid erinevate punaste toonidega. Hiljem hülgas visandava stiili ja tegeles peente värvikombinatsioonidega. Georges Rouault (18711958) sünge värvivalikuga inimliku viletsuse kujutaja Albert Marquet (18751947) ...
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autori...
Populaarkultuuri teooriad. Loeng 1 2 kohustuslikku raamatut: ,,20 sajandi mõtttevoolud" Kursuse lõpp oktoober, siis eksam!!! (saab ka jaanuaris) Konspekt!! Lääne kultuuri uurime (ameerika) Popkultuur kuidas inimesed kultuuriga koos elavad. NT: Probleemid: töölisklass 20 saj. alguses · Alati on popkultuuris olnud midagi valesti; seda on vaja koguaeg parandada. (ühiskonas on midagi valest, või läheb veel hullemaks) · Suur hulk uuritavast materjalist on tulnud muredest. A. Olulised punktid, mis aitavad määrata teema valdkonda: · Popkultuur nagu mõiste- 1. Popkultuur on kultuur, mida armastavad paljud. See on massidele.Tähtis on enamusekultuuri kontrollida ja disiplineerida, et see ei tungiks piiridest välja ega hakkaks mõjut...
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
Eesti kultuuri ajalugu EESTI KULTUURI AJALUGU Kuupäevad, mil olin kohal: 10.09; 22.09; 29.09; 08.10; 20.10; 03.11; 05.11; 10.11; 12.10; 17.11; Kuupäevad, mil puudusin: 08.09; 15.09; 17.09; 06.10; Kohustuslik kirjandus: L. Vahtre (2000). Eesti kultuuri ajalugu: lühiülevaade. Virgela I. Talve (2004). Eesti kultuurilugu. Ilmamaa. Leheküljed: 7-25; 37-52; 58-86; 95-115; 131-190; 216-300; 307-313; 326-374; 383-426; 442-528; 543-594 Kirjandust: 1. ,,Kuld Lõwi ja Kultase ajal" Kalervo Hovi. Varrak 2003, Tallinn Loengud on kuni 17. nov, millal hakkavad seminarid. Eesti kultuur ja eesti kultuur Eesti kultuur: see on topograafiline kultuur, s.h. nii sakslaste kui rootslaste eeskujudega eesti kultuur: alates 19.saj II poolest omanäoline eestlaste loodud kultuur MUINASAEG EESTIS Kivi- ja pronksiaeg jäävad muinasajast kultuuriliselt kaugele. Need jäävad pigem arheoloogia valdkonda. Elanike arv toona oli u 150 000 180 000. territoorium ...
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontr...
annaabi.ee 
