100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nikel
Õppematerjali autor
popular art), tähistab rahvapärasest kultuurist (massikultuurist) inspireeritud briti ja ameerika kunstitoodangut aastatel 1955-1970. See ameerika imperialistliku kunstina tajutud stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. TUNNUSJOONED Kunstnikud katsetasid kõige värskemate tehniliste ja kommertsvõtetega: akrüülmaal, maalile võõraste materjalide kleepimine lõuendile, serigraafia jne. Kujutamisviis on inspireeritud reklaamist, ajakirjadest, televisioonist ja koomiksitest. Kunstnikud ei tee vahet heal ja halval maitsel
skin" Robert Rauschenberg Sündis 1925 Port Arthuris. 1951.aastal esimene isikunäitus New Yorgis Betty Parsoni galeriis. Tegutses koreagraafi ja tantsijana. ,,mooda kunsti lugu"Norbert Lyton lk. 384 Rauschenbergi töö: Tegi sarja assamblaazmaale. Kasutas ajalehtedest ning ajakirjadest välja lõigatud fotosid. Arendas Kollaazi ja ja montaazitehnikat. Töödes leidub ka esemeid nagu raadiod ja kellad. ,,mooda kunsti lugu"lk.283;,,Kunstiajalugu"david piper lk485 Löövam teos ,,Voodi" Rauschenbergi ,,Monogramm" Rauschenbergi ,,Factum I" Larry Rivers Sündis 1923.aastal Bronxis New Yorgis Juudi-ameerika kuntsnik. Muusik, filmitegija ja näitleja. Õppis Hans Hofmannis New York School Abstract Expressionists Artists Choice by Artists. Larry Riversi töö:
Mouse ja Donald Duck. Mickey Mouse on üllatunud ja naerab Donald Duck-i üle, sest too on oma arvates saanud suure kala kätte (Look Mickey, I´ve hooked a big one!!), kuid tegelikult on ta haakinud oma õnge külge iseennast. Tegevus toimub sillal, vee peal. Esiplaanil on mõlemad tegelased samas suuruses, sest mõlema tegelase ilmed, olek ja hoiak on tähtsad. Donald Duck on paigutatud silla äärde, justkui nii nagu hakkaks ta maha kukkuma. Mickey Mouse justkui nagu naeraks, sest tal on piinlik Donald Ducki käitumise pärast. Teos on realistlik-moonutatud, sest taust on realistlik, kuid tegelastel ning värvigammal ei ole päriselus võimalik eksisteerida. Teose kõige tähtsam osa on õng ja selle konks ning kuhu ta on ennast haakinud. Tausta ja figuuride omavaheline suhe- Taust ja figuurid on proportsionaalselt enam-
12A Popkunst Popkunst, lühend populaarsest kunstist (pop art, popular art). Briti ja Ameerika kunstitoodang aastatel 1955-1970. Stiil kujutab endast tarbimisühiskonna (stereotüübid, staarid, toidud jne.) lihtsat väljendust. Hõlpsasti äratuntav popkunst muudab isikliku eneseväljenduse minimaalseks, kaasab kunsti ümbruskonna ning hõlmab kujutava kunsti, muusika ja tantsu. Popkunst on tõeline ühiskondlik nähtus. Lootes kunsti lähendada laiadele rahvahulkadele, kaugeneb ta hermeetilisest kujundistikust ning abstraktse ekspressionismi rõhuasetusest. Popkunsti leviku algus Inglismaa kunst oli sõjajärgseil aastail säilitanud oma saareliku iseloomu ja seisnud kõrval USA ja Mandri- Euroopa kunstis toimunud murrangutest. Sõjaeelsed voolud jätkusid lahjendatud ja romantiseeritud kujul ning ka nn. sotsiaalne realism oli vanamoeline ega
20. saj II poole kunstivoolud VAIKO VAHER Minimalism Kunst, mis püüab kõige napimate vahenditega teoseid luua. Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs. Minimalismi tunnused Iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. Sageli kasutati geomeetrilisi vorme, kuid erinevalt varasemast geomeetriliste kunstnike loomingust. Minimalistlikest teostest ei tule otsida mõnda sinna peidetud
Popkunst USA-s Marii Raba 12b Kuidas tekkis? Popkunst on nimetuse saanud ingliskeelsetest sõnadest popular art (populaarne kunst). 1950. aastate teisel poolel ja 60. aastate alguses püüti hakati kujundama 20. sajandile olemuslikult paremini vastavat kultuuri ja kunsti, mis oleks vaba senistest inimese ja keskkonna ning nende omavahelise vahekorra kohta levinud eelarvamustest. Popkunst sündiski just sel ajavahemkikul Inglismaa ja USA suurlinnades, nimelt Londonis ja New Yorgis. Popkunstnikud aktsepteerisid banaalset ümbrust ja ei püüdnudki teha "kõrget kaunist kunsti". Ameerika abstraktsionism oli olnud kommertsivaenulik, aga nüüd äkki kujutati kõike seda, mida inimesed, kes just sel ajal sellessamas ühiskonnas elavad ja lõpmatuseni tarbivad - põhimõttel "mida tavalisem, seda popilikum". Tunnused Keskseks teemaks on tarbimisühiskonna argipäev. Motiivideks on produktid ja tööstusliku kultuuri objektid, just nimelt
Niisiis kas Warhol on slovakk? Samas elab mitmeid kunstniku sugulasi hoopis Ukrainas, mis paneb küsima: kas Warhol on ukrainlane? Tegelikult saavad ninanipsu kõik suurrahvad. Warhol pärineb imeväikesest russiini (9.) rahvakillust, keda elab nii Ukraina kui Slovakkia territooriumil, selle rahvakillu suhe ukrainlastesse on võrreldav setude suhtega eestlastesse. Russiini keel sarnaneb ukraina keelele, ent tegemist on ikkagi omaette kultuuriga. 1949 lõpetas Carnegie Tehnoloogia Instituudi, kolis NewYorki ja hakkas tegelema reklaamikunstiga.(9.) 1949 august esimene läbimurre ajakirjas «Glamour Magazine».(9.) 1955 oli ta juba tunnustatud ja edukas reklaamikunstnik, keda ka imiteeriti palju.(9.) 1960. aa. algul avastas toonane reklaamigraafik oma kunstiloomingu teemana ameerikaliku massitarbimise maailma. Igapäevased asjad nagu konservsupipurgid või koolapudelid, ameerika meediaiidolite pildid (M.Monroe, E. Presley)
rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid