kaugele. Paljud õnnetused juhtuvadki nii, et minnakse ujutakse kaugele järve keskele ja siis avastatakse, et jalad ei lähegi enam põhja. Siis tekib paanika, hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole ning jääb loota vaid päästjatele. Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas? Mõnikord arvavad kaldalolijad ja teised suplejad, et veesolija teeb nalja, sest tihti peale vees lollitatakse. Sageli ei oska kaaslased uppujat päästa. Uppuja päästmine nõuab erioskusi, näiteks sukeldumist, vee all ujumist ja hädasolja transportimist ja elusamist. Kõigest eelpool lähtuvast peaksid kõik ujujad olema hästi ettevaatlikud, hindama oma võimeid õigesti ning teadma, kus nad ujuvad ja millised ohud neid vees ümbritsevad. Neid asjaolusid arvestades ei oelgi võimalik ohtlikesse olukordadesse sattuda. Enda puhul saaksin öelda, et ei suudaks uppujat päästa, kuna pole piisavalt teadmisi ega kogemusi
vajadusel aidata või abi kutsuda Alkoholijoobes mitte ujuda Pea ees vette hüppamisel Jääl olles Turvalisus Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujummisega Ära mängi kunagi uppumist Tundes külma, Tule viivitamatult veest välja Enesepäästmine veest Hüüa appi!! Püüa mitte sattuda paanikasse jäädes rahulikuks ja mitte rabeleda Otsi ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes Riided ja saapad võivad aidata veepinnal hõljuda Tagajärjed Surm Kooma Halvatus Õnnetuse äratundmine Kahte tüüpi hädaolukordi vees: Väsinud ujuja ja uppumine Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi!! Väsinud ujuja edasiliikumise võime on nullilähedane Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma enegia pea ülalpool veepinda hoidmiseks
· eriti ohtlik on ÜLEKAAL + ÜLEKUUMENEMINE (saunas) + ALKOHOL + UJUMA · uppumisele võib eelneda peatrauma ( lüües pea vastu põhja, teivast vm, ajupõrutus) · võib eelneda valusokk- näiteks ,,kõhuka" hüppamisel (eriti tundlik päiksepõimik) 4. Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult väga hea ujuja on suuteline ujumise ajal puhuma õhku päästetava inimese kopsudesse. Tavaliselt võib alustada elustamist kohe pärast uppuja veest välja toomist. · Kui kaelal ühisel unearteril pulss puudub, alusta kohe kunstlikku hingamist ja välist südamemassaazi ning jätka seda. · Vaatamata sellele, et uppuja võib kiiresti teadvusele tulla, toimeta ta kindlasti
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
• Täiskasvanu hingab rahulikus olekus umbes 12-16 korda minutis. • Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega).
et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või 8 kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga. Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata. Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazhi rütm 90-120 korda minutis. Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste
· Informeeri juhtunust lapsevanemaid. · Informeeri lasteaia juhtkonda. · Kui kadunud laps leitakse, informeeri sellest kõiki osapooli, otsimine katkestatakse. Liiklusavarii · Hinda olukorda ja jaga ülesanded. · Võimalusel tee õnnetuspaik teistele liiklejatele nähtavaks · Kui keegi on saanud kannatada, teata kohe häirekeskusesse numbril 112; · Anna esmaabi: *Elusta *Teadvuseta kannatanud pööra külili asendisse ja ava hingamisteed *Sulge verejooksud surudes haav riidetombuga kinni · Vestle pidevalt kannatanutega, sellega kontrollid nende teadvuselolekut, rahusta, kata soojalt käepäraste vahenditega. · Kui puudub otsene vajadus kannatanu sõidukist välja tõsta, on parem oodata, kuni saabuvad päästeteenistus ja kiirabi; kui kannatanu vajab elustamist, tõsta ta sõidukist välja vaatamata vigastustele, ava hingamisteed ja alusta elustamist. NB
Lauri Leis- kaugushüppaja Gerd Kanter- kettaheide Andrus Värnik- oda Jane Salumäe- pikamaajooksja Laine Kallas-keskmaajooksja Madis Kallas-kümnevõistleja Jaan Lepp-kõrgushüppaja 21. Eesti spordiajaloo suurkuju(10) Erika Salumäe Erki Nool Gerd Kanter Andres Oper Paul Kires Jaak Mae Nikolai Küttis UJUMINE Sportlik ujumine sai alguse 1796 Ujumine oli esmakordselt OM kavas 1902 ja ujuti meres rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldus ujumist Sportlikud ujumisviisid on rinnuli-, selili-, vaba ja liblikujumine Mitu valestarti on ujumises lubatud? 0 Kui pika maa tohivad ujujad läbida peale starti vee all? 15 kombineeritud ujumine erinevad stiilid, nimeta mis järjekorras ujutakse individuaal : liblik selili rinnuli vaba teateujumine : selili rinnuli liblik vaba Nimeta Eesti parimaid ujujaid. Triin Aljand Martti Aljand Berit Aljand
Triin 50 m liblikujumises 15. koha. Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega. Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. 2008
Paadis viibi ainult istudes; ära tõuse ega kõnni paadisõidu ajal ringi Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele Otsi silmadega ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal Kui kallas on lähedal, uju kaldale Paadist vette kukkudes Hüüa appi Ära satu paanikasse ning jää rahulikuks Proovi ronida paati ahtrist Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta enda
UJUMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikus aspektis on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendus ujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a
Paati sisenedes või paadist väljudes liigu paadi keskosas; Paadis viibitakse istudes; Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata; Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga; Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus. TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees: Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele; Vaata ringi ujuvate esemete järele; Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes; Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal; Kui kallas on lähedal, uju kaldale. Paadist vette kukkudes: Hüüa appi; Püüa mitte sattuda paanikasse; Proovi ronida paati ahtrist; Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab; Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele; Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta- sinu enda
Esmaabi kursus Päästmine-kannatanu toimetamine ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, haavatu maanteelt äraviimine, uppuja veest väljatoomine. Erivarustust ja väljaõppega päästjate abi läheb vaja tulekahjul, autosse kinnikiilumisel, plahvatus-või varisemisohu puhul. Esmaabi päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist. Vältimatu e. elupäästev esmaabi=elustamine, tagatakse kannatanu hingamine, südametalitus ja vereringe, muu vältimatu ja jätkuv esmaabi. Esmane meditsiiniline abi annavad parameedikud ja eriväljaõppega päästjad, kasutades
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Vaade vöörist: Vasakul põleb roheline tuli ja paremal punane tuli, mastitopis kolm tuld alustades alt ülesse valge, roheline, valge. Vaade ahtrile: keskel valge ahtrituli ja mastis kaks tuld, alustades alt ülesse valge ja roheline. Päeval on laeva keskel kaks musta kolmnurka nurkapidi koos masti pandud. Udusignaal – 1 pikk, 2 lühikest iga 2 min tagant • Päästepaadi ja päästeparve vanema kohustused. Päästepaadi ja päästeparve juhtimine, uppuja päästmine. Päästepaati võib vette lasta üksnes kapteni loal. Ohutustehnika nõuete täitmise eest päästepaadi veeskamisel vastutavad vanemtüürimees ja päästepaadi vanem. Iga isik, kes osaleb päästepaadi veeskamisel, peab teadma oma kohustusi ja olema päästevesti ja kaitsekiivriga. Paati võib laskuda mööda tormiredelit, mööda laeva treppi või mingisuguste trosside abil, mis on kinnitatud paadi taavetite vahelise taagi külge.
· Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Kontrolli hingamist: Aseta põsk kannatanu suu lähedale. 1. Põsega tunneta, kas tunned hingeõhku. 2. Kõrvaga kuula, kas on mingit heli. 3. Silmaga vaata, kas rindkere tõuseb. · Õhu liikumine on vaba, mingit häält pole kuulda, rindkere tõuseb hingamine vaba. · Norskav, lõrisev heli hingamisel hingamisteed suletud. · Üksikud kramplikud sissehingamised, väljahingamist ei ole näha; võib kesta 5-7 minutit agonaalne hingamine. Sage südameseiskuse korral kontrolli pulssi. Agonaalne hingamine võrdub hingamise puudumisega ja kannatanu vajab elustamist. · Õhuvoolu liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse hingamisseiskus. Alusta elustamisega. 3 Kontrolli pulssi: 1
Elupäästev ja vältimatu esmaabi on hädavajalik neljal juhul: kui kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks - seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Teadvusetus: Teadvusetu inimene tuleks keerata küliliasendisse. Kui pole teadvust, pole ka valu- ja muid reflekse. Kuna neelamisrefleks ei toimi, võib inimene selili-kõhuli lämbuda iseenda sülje või okse kätte, ka võib keel sulgeda hingamisteed. Vajalik ka end pildituks joonud inimese kaitsmiseks. Esmalt proovi teadvusetut äratada sõnadega ja kerge raputamisega (,,Hallo, kas te kuulete?"). Kui kannatanu ei vasta, siis põlvita kannatanu rindkere kõrvale. Pane üks käsi tema kukla alla ja teine otsmikule, kalluta pea ettevaatlikult kuklasse (sellega vabastad ta hingamisteed). Vaata kas tema rindkere tõuseb ja langeb. Pane oma kõrv tema suu ja nina juurde. Kas on kuulda hingamist või tunda õhu liikumist
· Turumajandus. · Toetavad avatud majandust, ning kapitali võrdne kohtlemine (ei kattu tavaliselt konservatismiga). Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. · Madalad ja proportsionaalsed maksud. · Ei räägi regionaalpoliitikast. · Õhuke riik. Delegeerida võimalikult palju teenuseid erasektorile ja kodanikualgatusele. · Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Keskerakonna programm: (vt. Noortekogu programmi) · Maailmavaade sotsiaalliberaalne. · Regionaalpoliitika. Riigil tuleb planeerida kõikide regioonide arengut.(Kolmevärviline Eest: Põhi, Kesk ning Lõuna) · Riik pead toetama, et riik peab toetama Eesti kapitalil põhinevaid ettevõtteid. · Infrastruktuurid ja energeetika peaks olema enamuse riigi käes. · Astmeline tulumaks ehk progressiivne tulumaks, mis tähendab, et palgas eristatakse
Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Isamaa ja Res Publika Liit pooldab turumajandust, vaba ettevõtlust ja algatusvõimelist ühiskonda. Toetavad avatud majandust ning kohtlevad kapitali võrdselt. Ei eristata välis- ja sisekapitali, kuigi konservatiivid eelistavad traditsiooniliselt omakapitali. Parim sotsiaalpoliitika on tööpoliitika. ,,Uppuja päästmine on uppuja enda asi." Eestimaa Rohelised: Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond. Roheliste eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Nad Pooldavad põhimõtet, et iga inimene ja põlvkond kannab ise oma kulud. Rohelised rakendavad maksupoliitikat, mis eelistab madalat tulumaksukoormust, stimuleerib ettevõtlust ja tagab ettevõtluseks vajalike ressursside kättesaadavuse
2009. · Abikaasa Tiina Vallikivi, lapsed HelenVesta, Hannes, Mari, Laur, Maarja ja Hando. Eesti Päevaleht Kultuur,Arkaadia eri "Arvo Valton poliitika, eetika ja esteetika" Jürgen Rooste rõhutab, et peale tõlkimise võitleb Valton soome-ugri mälestuste eest ning valutab südant hõimuvellede tuleviku pärast. Mul on silme ees üks mälupilt paari aasta taguselt kirjanike liidu suurkogult. Saalis sagivate inimeste vahelt astub läbi alati sirge seljaga sportlik Heino Kiik, suundub otse Arvo Valtoni juurde ja sõnab kätt andes valjul, põriseval häälel: "Tere-tere, tore näha, et MEHED ka veel elus on!" Eks selles olnud sorts torget teiste pihta, kes nii "mehed" ei ole, aga samal ajal ka siirast tunnustust. Valtoni elukäik on olnud keeruline, kohati väga raske. Kirjanikuamet oli ENSV-s võitleja amet niikuinii, juba olemuslikult. Noid tüütuid aparaaditruid urgitsejaid ja kroonukirjanikke esines puhtal kujul ikka üsna vähe.
2011. 4 Vaesus ja ebavõrdsus Euroopa Liidus 1.2011 [file:///C:/Users/kasutaja/Downloads/Powerty_explainer%20EST%20] 5 Ninn, E. Suurimas vaesuses elavad üksikvanemad ja lasterikkad pered.Postimees 7.11.2015 [http://tarbija24.postimees.ee/391622/suuremas-vaesuses-elavad- uksikvanemad-ja-lasterikkad-pered] 6 Vooglaid, Ü. Vaesus tekitab vaesust Maaleht 2015 7 Padler, M. L. Kodutus Eestis – uppuja päästmine on uppuja enda asi? [http://www.eetika.ee/et/872077] 8 Lasteombutsman, Õiguskantsleri kantselei 13.02.2012. [http://oiguskantsler.ee/et/lasteombudsman-koostas-ulevaate-laste-vaesusest] 9 Riiklike peretoetuste seadus 2001.-Riigi Teataja, 2001,nr 95, art 587 10 Liiva, S. Töötukassa: ligi pool nõustamisel osalenutest läheb aasta jooksul tööle. Postimees 2015 [http://uudised.1n.ee/link/19910_t%C3%B6%C3%B6tukassa-ligi-pool-
vastuseni. 4. Kuidas jälgida edusamme Pane muidugi endale ka kirja kõik need tähtajad, vahe-eesmärgid ja -ülesanded, mis sa töötajale edastasid. Ütle kohe alguses selgelt välja, et ootad tähtaegadest kinnipidamist ja seda, et sind teavitatakse probleemidest või takistustest õigeaegselt. Kindlasti on ka sinu meeskonnas inimesi, kellele meeldib protsess ise rohkem kui tulemus vaata, et ka nemad oma asjadega valmis jõuaks. Ära võta sellist suhtumist, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kui sa annad alluvale väga raske ülesande ning ta sellega põhja lased, siis on väga vale öelda: ,,See on ju lihtne peaksid rohkem pingutama!" Nii kaotad sa inimeste usalduse.
hakkame otsima omanikku) 3.asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitma soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline (erakorralised asjaolud, hukkuja päästmised, avalik huvi kaalub ülesse selle isiku vastupidise tahte väljenduse, olukorras kui isik tahab endalt elu võtma) võtab vastunäite nõude ära, kui uppuja toob vabanduseks, et ma ju karjusin et ma tahangi ära uppuda. Soodustatud heakskiit peaks olemas olema. Ehtne ja mitteehtne käsundita asjaajamine Ehtnesoodustatakse kedagi teist endapoolse asjaajamisega, ajan teise isiku asju mitte enda. Õigustatud või õigustamata. -Õigustatudnormaalne täiskoosseis, soodustame teist isikut oma asjaajamisega ja peaks olema vähemalt 1 tingimus kolmest § 1018 1 lõik. (vt üleval pool).
6. Rahulikul ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire saabumise. 2) Elustamise logaritm. Tegutsemine südame- ja hingamisseiskude korral. 1. Südame seiskumise korral: · Kontrollin järsku teadvuse kaodaul hingamiseja pulsi olemasolu kaelal ühisel unearteril. · Kui pulss puudub, kutsun abi telefonil 003 või 112. · Aja päästmiseks, alustan kõnet ,, Elustamist vajav kannatanu!" · Alustan elustamist: avan hingamisteed ning alustan kuntstlikku hingamist ja välist südamemassaazi. 2. Hingamisteede avamine: · Kallutan kannatanu otsmikule asetatud käega ta pead tahapoole ja tõsta teise käe kahe esimese sõrmega alalõuga ülespoole; vajaduse korral: · Tõstan alalõuga mõlema käega ülespoole. Juhul kui pärast hingamisteede avamist hakkab kannatanu hingama ja kaelal ühisel unearteril on tunda pulssi, asetan ta püsivasse küliliasendisse.
Kool võimaldab saada tasuta algõpet ja ujumistunnid on tunniplaanis. Lisaks sellele toimuvad sealses ujulas trennid nii suurtele kui väiksetele. Uurimus viidi läbi kõige aktiivsemate trennis käivate ujujate vastuste põhjal: algklassi lastest seeniorujujateni välja. Laiali jagati 25 küsitlust ja sama palju saadi ka tagasi. Uurimustöö koosneb kahest põhiosast. Esimene pool annab ülevaate ujumisstiilidest ja ujumise ajaloost. Teises poolest uuritakse ujumise kui spordiala mõjutusi ujuja kehale ja tervisele. Võtmesõnad: Ujumise mõjutused kehale Töö autor: allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: allkiri: 2 SISUKORD ANNOTATSIOON.....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................
Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU TERVISELE 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikust aspektist vaadates on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendusujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v
midagi teha, siis võiks pealtvaatajast vähemalt nii palju abi olla, et vigastatule mõni soe riideese peale panna. Seda muidugi külma ilmaga. Kuumal päeval oleks abi sellestki, kui seista nii, et päike ei paistaks kannatanule otse peale. Varju viimisega ehk liigutamisega peab olema hästi ettevaatlik. Eksitakse, kui hakatakse kannatanut sakutama või tõstma, eriti ohtlik on see selgroovigastuste puhul. Võimaluse korral tuleb vigastatu paigale jätta ja tagada vabad hingamisteed. Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja pulss tuksub, siis keerata ta ettevaatlikult külili. Lämbumisohu vältimiseks peab pea olema sellises asendis, et suhu valguv veri või okse ei läheks hingamisteedesse, vaid pääseks suust välja. Hoolitseda tuleb ka selle eest, et keel kurku ei vajuks, seegi võib lämbumise põhjustada. Elustamine Elustamise korral on kõige olulisem teha südamemassaasi.
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
aastaringne. Kõigepealt kevadel, siis suvel ja võib-olla ka sügisel korrata. Et lapsevanemateni jõuaks, et ujumisoskuse puudumine on nende lastele selge oht. Et see info jõuaks kõigini.” Ujumisoskuse kõrvale oleks vaja ka vetelpääste-alast teavitust. “Kui keegi satub uppumisohtu ja kõrval on inimene, kes oskab ujuda ning tahab aidata, siis on vaja teada, kuidas õigesti tegutseda, et end ise mitte ohtu seada. Uppuja klammerdub nii kõvasti päästja külge, et võrdse kehamassi puhul võib halval juhul päästja ka ise kaasa minna, sest uppumishirmu jõud on meeletu.” Olümpia võidud 1900 -tl! Medali Inimesed aasta ala d Ivar kuld 1980 4x200 m vabalt teade Stukolkin Ivar 1980 400 m vabaujumises pronks Stukolkin Neli mõjuvat põhjust, miks hakata ujumas käima
Jõudes diameeter). f Käigus mehaanilise jõuseadmega, vee suhtes separatsioone, vooderdus- ja pakkematerjale. arvatavasse kukkumise piirkonda lastakse koefitsient, mis saadakse vastavatest tabelitest. liikuv laev peab andma vähemalt 2 minuti järel Kaugemal kui 12 nm toiduainete jäätmi, uppuja otsimiseks vette valvepaat.Otsitakse Tuleb aga ühe pika vile. Laev pikkusega alla 12 m pole paberist esemeid, kaltsu, klaasi, metalli, seni kuni on vähegi lootust inimese leidmiseks meeles pidada, et koefitsientide alusel tehtud kohustatud andma ülalnimetatud signaale, kuid toidunõude kilde ja teisi analoogilisi jäätmeid.
isegi autokraatne ja kes ütleb sulle, et sa pead tegema nii- ja nii, vastasel korral lähed pikaks ajaks kinni. Kumma sa valid, ah? Samasugune suhtumine nagu viimasel advokaadil, peaks olema ka sinul. Selleks, et olla edukas ja et su kliendid suhtuksid sinusse respektiga, pead sa omama jõupositsiooni- käituma selliselt, mida oodatakse professionaalselt probleemide lahendajalt. Su klientidel on hulk probleeme. Nad ei tea, kuidas neid lahendada. Kui sa vaatad klienti kui uppuja õlekõrt, nähes temas ainukes abivahendit, kuidas oma läbikukkunud müügiplaani päästa, siis kommunikeerid sa klientidele vaid seda, et sul on endal väga tõsised probleemid. Ja siit tuleb ka suhtumine müügiinimestesse- "nad on tüütud, neid pole kellelegi vaja" jne. Tõesti, selliseid ei olegi vaja! Miks peaks üks edukas ärijuht tegemist tegema inimestega, kes on ise ebaedukad? Kui ta ei ole just pandimaja või sms-laenuga tegeleva firma omanik, siis püüab ta neid iga hinna
1906 Leiboristlik partei - vasakpoolne tööliste partei. 1920 - Liberaalide kohale pääses parlamenti Leiboristlik partei. David Lloyd George - rahandus minister ja peaminister. Meister masside lollitamisel. Tõstis 1909 aastal viski maksu 39% võrra, üritas natsionaliseerida Soti viski vabrikuid 1915. aastal. 1917 sulges kõik pajadestillaatorid ja aasta hiljem kahekordistas viskimakse. Kuid ta ei olnud mitte ainult karsklane vaid ka waleslane. Tema kohta öeldi: "Enne uppuja päästmist vaadake ega see ei ole juhuslikult David Lloyd George." Valimis süsteem - meestel ja naistel ei olnud võrdsed valimis õigused. Nende ja paljude teiste naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis.