Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Unetus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
unetu, unetus, insomnia, unehäire, ärevus, ärevushäire, magavad, magada, ärkamise, aastaste, joomist, tootma, seostatakse, skisofreenia, ärkamine, sümptomiks, düstüümia, generaliseerunud, unenäod, aastastest, diagnoositakse, ravita, füsioloogiline, taluda, magades, kaebuste, arvavad, väsinud, muret, vanemaks, hakkan, ärkama, muutmist, ehkkiUnetus referaat 7a Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.......................................................................................... lk 3 2. Uni ja unetus..........................................................................................lk 4 3. Unetuse sümptomid ja tagajärjed............................................................lk 5 4. Unetuse põhjuseid..................................................................................lk 6 5. 10 unenippi............................................................................................lk 7 6. Unehäired.....................................................................
Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti
Meestel võib tekkida peenise erektsioon. Vaatamata sellele, et REM faasi uni näib aeglase faasi unest pindmisem, on inimene raskemini äratatav. Kirjeldatud une faasilisust reguleerivad ajus peituvad rütmurid, mille adekvaatne töö on une häireteta kuluks määrav. Siiski on unehäired sagedased ja mõnikord valmistavad inimesele tõsist muret 3 Kui kaua peab inimene ööpäevas magama? · Imikud magavad keskmiselt 16 tundi · Noorukid keskmiselt 9 tundi · Enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi · Naised raseduse ajal magavad mõned tunnid kauem kui tavaliselt · Vanemad inimesed (üle 65 - 70a) magavad 6 tundi ja vähem, vananedes unevajadus väheneb. 4 UNEHÄIRED Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks
SISSEJUHATUS Une tähtsusest saadakse enamasti aru siis, kui uni on mingil põhjusel häiritud. Enamik inimesi on kogenud, et probleemid unega mõjutavad päevast enesetunnet üsna suurel määral. Koolis ringi vaadates kohtame sageli, et õpilased haigutavad, kurdavad oma puuduliku une üle, magavad tundides. See paneb mõtlema kas tõesti peabki nii olema, kas see on lihtsalt eluetapiga kaasaskäiv nähtus, või annaks asja parandada? Sellest ka töö eesmärk uurida, kuidas on unetust võimalik vältida, ning mis selleks ette peaks võtma. Mida teha, et uni tuleks ja oleks kosutav? Selle kohta, kuhu peaks uneprobleemidega pöörduma ning kus Eestis üldse sellealast abi on võimalik saada, on töös eraldi peatükis välja toodud. Antud on ka ülevaade Eestis
Unehäired Me veedame kolmandiku elust unes. Vähemalt nii peaks see olema. Uni on bioloogiline imperatiiv. Uuemad uurimused tõestavad, et vähesel magamisel võivad olla tõsised tagajärjed. Meie keha on peenelt tasakaalustatud süsteem, mille tõrgeteta funktsioneerimine sõltub sellest, kas saame piisavalt magada või ei. Unedefitsiit võib vähendada dieedi mõju, kiirendada vananemist ja viia immuunsüsteemi tasakaalust välja. Juhtivad spetsialistid väidavad, et kui mitmel ööl magada järjest kasvõi üks tund tavalisest vähem, võib tekkida kurnatus, mis on märksa levinum kui unetus ja muud unehäired. Teoreetiliselt vajab tavaline inimene 8 tundi ööund. Uurijad väidavad, et üksnes 10% inimestest vajab vähem kui kaheksatunnist und.
mida teha selleks, et unehäireid vältida. Tööd tehes küsitlesin ka Tapa Gümnaasiumi õpetajaid, et välja uurida, milliseid unehäireid Tapa Gümnaasiumi õpetajatel esineb ning kuidas nad nendega toime tulevad. Lähteallikana kasutasin enamjaolt erinevaid uneraamatuid, mis olid minule kätte saadavad. Uurimustöö järelduseks sain, et suurel osal Tapa Gümnaasiumi õpetajatest esineb erinevaid unehäireid, kuid samas tullakse nendega toime. Võtmesõnad: unetus, unehäired Autor: Valdur Kübarsepp Allkiri Juhendaja: Mailis Sults Allkiri Säilitamise koht: Tapa Gümnaasium ANNOTATION Tapa Gümnaasium Class: 11 Title: Sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium Field of study: Psychology Allowed to defend: Number of pages: 26 Abstract This research talks about insomnia and sleep disorders among the teachers of Tapa Gümnaasium
.....................lk 8-9 Freudi arvamus...................................................................................lk 9-10 5 Unenägude meenutamine.......................................................................lk 10-11 6 Mida me unes näeme?..................................................................................lk 11 7 Unehäired.....................................................................................................lk 12 Insomnia erinevad liigid...................................................................lk 12-13 Sagedased põhjused..........................................................................lk 13-14 Unehäirete mõju inimestele...................................................................lk 15 kuidas unetust leevendada.....................................................................lk 16 8 Somnabulism ehk kuutõbisus...................................
Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Värskendava une kõrval on olemas ka "väsitav" uni – uni, mis on rahutu, katkendlik, ühendatud raskete unenägudega. Seepärast on õnnelikud inimesed need, kel on hea, rahulik ja sügav uni, kes jäävad kergesti ja kohe magama ning magavad sügavalt ja rahulikult. Ööpäevane unevajadus vastavalt vanusele: Vanus ja olukord Keskmine unevajadus päevas Vastsündinu kuni 18 tundi 1–12kuune 14–18 tundi 1–3aastane 12–15 tundi 3–5aastane 11–13 tundi 5–12aastane 9–11 tundi Nooruk 9–10 tundi Täiskasvanu, k.a 7–8 (+) tundi vanemad inimesed
......................................................................7 KOKKUVÕTE.............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Uni on tähtis osa inimese vaimsest ja füüsilisest elust, sest läbi une uueneb meie vaimne ja kehaline jõud. Tänu magamisele saame omandada energiat, et elada ning seepärast magavad inimesed iga päev. Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi. Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja
kirjeldused. Ma ei mäleta neid alati kuid kui mõni neist meelde jääb siis olen ikka üritanud tähenduse alati välja uurinud, sest kes ei tahaks teada, mida su keha sulle ütleb. Kuna hetkel pole mul võimalust normaalsele unele, mis on siis 7-8 tundi, leidsin informatsiooni selle kohta, mis võib juhtuda kui ma jätkan enda praegust elulaadi ja magan maksimaalselt 4 tundi nädala sees, nädalavahetustel vahepeal natukene rohkem. Kuid kui nädalavahetusel 12 tundi järjest magada on ka see kahjulik. Usun, et kõik, kes seda loevad, leiavad endale siit kasulikke nippe ja hakkavad und rohkem väärtustama. Uni Ennem kui asume unenägude juurde. Uurime kõigepealt, mis asi on "uni" ? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Organism
Lisaks talletab aju deltaune ajal infot, mida saadi vahetult enne magamajäämist. Kiire une puudujääk võib põhjustada psüühikahäireid, hallutsinatsioone, käitumise muutuseid. Vaimne aktiivsus ja emotsionaalne stress suurendavad vajadust kiire une järele. REM-unel on tähtis roll keskendumisvõime taastamisel. Täiskasvanud inimese öisest unest kuulub harilikult 25-30% deltaunele ja 15-25% kiirele unele. Unehäired Unehäire on terviserike, mille tõttu ei suuda inimene hästi magada ja välja puhata. Unehäired võivad olla märk potentsiaalsest või juba olemasolevast haigusest. Unetus ehk insomnia selle korral on inimestel raskusi magamajäämisel, sageli ärgatakse keset ööd ega suudeta kuidagi taas uinuda, võidakse ka ärgata hommikuti väga vara. Tavaliselt magavad nad siiski mõne tunni, ehkki nad seda ei teadvusta. Une
· Mine iga päev samal kellaajal voodisse · Tõuse iga päev üles samal kellaajal, sõltumata sellest, millal magama läksid · Kui oled harjunud tegema päevaseid uinakuid, ära tee seda hilisel pärastlõunal või õhtul (Unehügieen) 3.3 Ümbruskond · Püüa säilitada vaikus ja mõõdukas temperatuur magamistoas, vajaduse korral kasuta kõrvatroppe · Jälgi, et magamistuba oleks võimalikult pime või hämar, ka öise ärkamise korral ära lülita sisse valgust · Kata oma äratuskell, et uinumisraskuse või ärkamise korral ei saaks kellaaega fikseerida (Uneraamat) 6 3.4 Soovitused kiiremaks uinumiseks · Järgi unehügieeni reegleid · Ära kasuta magamistuba ja voodit muuks tegevuseks kui magamine (ära söö, ära vaata televiisorit, ära tülitse, ära loe jne.) · Arenda välja teatud kindel rutiin enne voodisse minekut ja une saabumist (nt. õhtu-
Oluline on, et lähedased ja perekond oleks igati abiks nende soovituste järgimisel. Unehügieeni soovituste järgimine on oluline mitmesuguste levinud haiguste korral: depressioon, diabeet, südamehaigused, kõrgvererõhktõbi, ülekaalulisus. Siis on häiritud eelkõige uneaja pikkus. Peab meeles pidama, et tervise ja töövõime seisukohalt optimaalne uneaeg täiskasvanul on 78 tundi. Nii liigne kui ka vähene magamine on seotud terviseriskidega. Une ja ärkamise aeg: · Tõuse iga päev üles samal kellaajal, sõltumata sellest, millal magama läksid; · Mine iga päev samal kellaajal voodisse. · Kui oled harjunud tegema päevaseid uinakuid, ära tee seda hilisel pärastlõunal või õhtul. (Üldiselt püüa vahepealseid uinakuid vältida) Uneks valmistumine: · Viibi iga päev väljas päevavalguses, mida pikemat aega, seda parem. · Ole füüsiliselt aktiivne, kuid lõpeta füüsilised pingutused (treeningud) vähemalt 4
Erinevatest kohustustest tulenevalt jääb vaba aega väheseks ning õpilased tunnevad end väsinuna. Sellest tulenevalt tekib küsimus, kuhu kulub tegelikult õpilaste aeg, kas õpilase unetunnid ja hommikune puhanud tunne on seotud koolitundide algusajaga? Lähtuvalt eelnevast, kas see oleks lahendus, kui koolitunnid algaksid hiljem? Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kooliõpilaste uneharjumusi ja selgitada välja, mis kell neil tunnid algavad, mitu tundi nad öösel magavad, mitu tundi nad õppimisele kulutavad ning kas nad tunnevad end hommikul puhanuna või mitte. Selle teada saamiseks, viisin läbi internetipõhise küsitluse 12 kuni 17 aastaste õpilaste vahel, kus nad vastasid küsimustele endi kohta. 3 1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju,
võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. Kiire ehk paradoksaalne uni: unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti. REM-uni esineb kõigil imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel. REM-une ajal stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega; (imikutel 50% unest REM-uni), REM-une ajal suureneb valgusüntees ajus. Unevajadus Imikud magavad keskmiselt 16 tundi, sellest 50% on REM-uni; noorukid keskmiselt 9 tundi, enamus täiskasvanutest 7 - 8 tundi (mõned vähem kui 5 tundi või üle 10 tunni), raseduse esimesel trisemestril magavad naised mõned tunnid tavalisest kauem, vanemaealised (üle 65 a) magavad 6 tundi ja vähem, sest vanenedes unevajadus väheneb. Une tähtsus ja unepuudus Unel on väga suur tähtsus nii füüsilises kui ka vaimses elus. Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni);
moodustades koos 90-100 minutilise tsükli. Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM-uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega (1). 4 Unehäired Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1). Insomnia Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel (1). Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: 1) uinumisraskused; 2) katkendlik uni (une säilitamisraskused); 3) liigvarajane ärkamine hommikul. Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik:
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid.
Predisponeerivateks faktoriteks haiguse kujunemisel võivad olla nt looteea eripära, sünnitrauma, sotsiaalpsühholoogilsed tegurid arenguperioodis ja ka geneetika. Haigust vallandavad faktorid võivad olla nt kehalised haigused, uimastid, psühholoogilised stressorid ja sotsiaalsed muutused. Elusündmuste korral võib vallandada haigusi ülemäärane stress (tekib nt äge stressreaktsioon, kohanemishäire, ärevushäire, depressioon, aga ka bipolaarne häire, äge psühhootiline episood, skisofreenia). Pärilikkuse osa psüühikahäirete tekkes monogeensed, kromosomaalsed ja multifaktoriaalsed (enamus psüühikahäiretest on seotud suure arvu geenidega) Psüühikahäirete levimus (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon, ärevushäired) Skisofreenia - Haigestumine skisofreeniasse: 0,1 kuni 0,5 juhtu 1000 elaniku kohta aastas. Prevalents(e. levik) ca 1,3 % elanikkonnast
tarvitab selle vastu ravimeid. Unetus ei ole tavaliselt ohtlik. Küll aga on esitatud tähelepanekuid, et igal õhtul unerohtu tarvitanud inimeste hulgas on suremus suurem, kui nende hulgas kes kasutavad unerohtu harva. Harilikult on vanureil lõuna järel väike lõunauinak, nii et kui magama minna kell 22, tõusta kell 6, on üle 65-aastaste uneaeg üle 8 tunni. Üle 50% läheb magama mõnevõrra hiljem ja umbes 50% magab kella 7 ajal. Orgaaniliste haigustega seotud unetus väljendub tihtipeale katkestatud ööunena. Krooniline kopsuhaigus või südamenõrkus sunnib öösel tõusma, et paremini hingata. Valu võib äratada varahommikul. Öine müokloonia 15% vanureist esineb öösiti tahtmatuid liigutusi jäsemeis (öine müokloonia). Mõnikord saab seda diagnoosida juba vaatluse käigus. EEG-s on näha K-kompleks. Ööune nõrgenemine ja katkemine põhjustab päevast väsimust. Sageli ei teadvusta patsiendid endale jäsemete öiseid liigutusi,
Sellepärast kutsutakse seda unestaadiumit ka paradoksaalseks uneks. REM und kogetakse kõige rohkem imiku eas ning varases lapsepõlves. Noorukieas ja noores täiskasvanueas on on REMi unefaasi jõudmine vähenud. Kui imikud on umbes 50% oma uneajast REM staasis, siis täiskasvanud on kõigest 20%. How Much Sleep Do You Need? Unevajadus sõltub täiesti individuaalist. Keskelt läbi võib öelda, et imikutel on vaja magada umbes 16-18 tundi päevas, teismelistel umbes 9 tundi ja täiskasvanutel 6-8 tundi. Kuigi inimese unevajadus kasvab siis, kui ta on pidanud ärkama varakult ning jäänud ilma oma kahest unetunnist, mistõttu eeldab keha, et ta saab oma kaks tundi und ikka kätte ning sellepärast jäädakse kas varem magama või magatakse keset päeva. What Are the Consequences of Too Little Sleep? Vähene uni võib põhjustada: · Kahjustunud mälu ning mõtlemisprotsessi häireid · Depression
· mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2. Teisesed sümptomid: hallutsinatsioonid, paranoilised mõtted, grandioossusmõtted! 3. Lisasümptomid, mis pole iseloomulikud MB-le: ärevus, pinge, ängistus; süütunne, depressioon; disorientatsioon; psühhosomaatilised sümptomid Skisofreeniahaigetel on puhkeolekus aju ainevahetuse intensiivsus vöökäärus (ACC) & hippokampuse-lähedases ajukoores (HC) fluorodeoksüglükoosi-PET-iga mõõdetult madalam kui tervetel katsealustel. Skisofreeniahaigetel korreleerub produktiivse ehk positiivse sümptomaatika intensiivsus BPRS-skaalal närviaktiivsusega (mõõdetult glükoosihaarde abil) limbilises ajukoores.
uudsust. Ajule tundub see mõnus. 4. Edukaks uinumiseks unustage mured ja töö. Inimlik komme on mõelda voodis argimurede või tööülesannete peale. Stopp! Voodi pole probleemide veeretamise koht - mõtlemine hoiab aju ärkvel. Tasub harjutada voodis mõtlemise katkestamist: kui saate aru, et mõtted keerlevad, siis pole sellest midagi, vahetage asendit või avage hetkeks silmad. 5. Katsuge igal ööl piisavalt magada. Tähtis on teada, et mõni meist saab hakkama kuue ja mõni kümne tunniga, seega olge iseenda vastu aus ja leidke endale paras annus. 6. Ärge tundke end keset ööd ärgates halvasti. Meie esivanemad magasid öösel kahes jaos. Kui olete ärkvel, võtke asja rahulikult, keetke endale tass teed ja lugege raamatut! Ärge muretsege une pärast ja ärge avage arvutit. 15 7
Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand - Närvivõrgustikud Indiviidi vastasmõju keskkonnaga Psüühikahäirete tekkes saab eristada: - Bioloogia - Kuidas elusündmused toimetavad
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas
Parkinsoni haigus: Sellele sarnased sündroomid: MSA multisüsteemne atroofia; PSP progresseeruv supranukleaarne halvatus; CBD kortickobasaalne degeneratsioon. ,,Üks haigus" läheb ,,teiseks" üle üks asi tekitab veel kolme erinevat haigust, kasvab üle teiseks. Huntingtoni haigus: kliiniline pilt pärilik anamnees; käitumismuutused; kognitiivsed häired; varajased muutused (rahutus, isikliku hügieeni probleemid, unehäired, käitumishäired, ärevus, depressioon). Kulg progresseeruv. Psühhiaatrilised sümptomid süvenevad ärevus koos depressiooniga, fikseerunud ideed, risk enesetapuks. Kognitiivsed häired dementsus, aeglus, mäluhäired, häiritud planeerimine. Autosoom-dominantne haigus: miks? Vastust pole. Kromosoom 4p16.3; HTT geen sisaldab CAG trinukleotiidide kordusi, kodeerin huntingtiini, ebastabiilne (korduste arv võib suureneda transmissioonil NB! Eriti isapoolne!), korduste arv (<26 normis, 27-35
Kordamisküsimused. Kordamisküsimused aitavad orienteeruda materjalis ja valmistuda eksamiks. Nad viitavad kaunis otseselt valikvastustega küsimustele. Küsimustele vastused leiate T. Bachmanni õpikust ja mu loengutest ja loengumaterjalidest. Alati on üks õige vastus, mille peate leidma nelja variandi seast. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. a. Psüühilised protsessid b. Psüühilised seisundid c. Psüühilised omadused 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. a. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine b. Emotsionaalsed protsessid c. Toimingute käivitavad ja suunavad protsessid 3. Aistingute klassifikatsioon. a. Nägemine b. Kuulmine c. Haistmine d. Maitsmine e. Kompimine f. Temperatuuri-, kinesteetilise, vibratsiooni-, tasakaalu-, v
UV-kiirguse toimel aktiviseerub valgu, rasva ja süsivesikute ainevahetus. Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste, sealhulgas allergiliste ja bakteriaalsete põletike korral, soodustab haavade paranemist. Kuna polariseeritud valguskiir tungib ka sügavamale kudedesse, leevendab valgusravi protseduur ka lihas- ning liigesvalusid. Valgusravi on hea toimega ka närvisüsteemi funktsionaalsete häirete (peavalu, unetus, depressioon, närvivalud) puhul, valgusravi kasutatakse samuti ka buliimia korral. Protseduuri võib teha iga päev või üle päeva. Toime - südame-veresoonkonda süsteemi aktiviseeriv - hingamiskeskust ja kesknärvisüsteemi toniseeriv - immuunsust suurendav Näidustused - äge valusündroom närvisüsteemi haiguste puhul - reumatism - hingamiselundite ja tugi-liikumisapararaadi haigused Vastunäidustused - pahaloomulised kasvajad - tuberkuloosi aktiivne vorm - neeruhaigused
labürindid, sh Morrise vesi-labürint; sõltuvusainete uurimiseks eneselemanustamine ja koljusisene enesestimulatsioon. - Esmane hinnang: mittespetsiifilised ja lihtsad käitumise vaatlused – värinad, ptoos, ilavoolsu, defekatsioonid, refleksid, sabast näpistamine, katalepsia - Teisene hinnang – juured etoloogias – looduslikes tingimustes käituvad loomad nii; käitumine muudetud kvantifitseeritavaks kontrollitud keskkonnas Uudistamine ja ärevus - Hele-tume kamber ehk spontaanse uudistamiskäitumise edasiarendus; närilised väldivad valgustatud alasid. Testis on puur pooleks – valge ja pime. - Tõstetud plusspuur – kaks lahtist ja kaks külgedelt kinnist haara poole meetri kõrgusel. Aluseks näriliste hirm kõrguse ja avatud pindade suhtes. Mõõdetakse mitu korda loom siseneb osaesse. Avatud haaral rohkem ärevusega seotud käitumist. Õppimine ja mälu
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
huvialategevus. Põhitunnusteks on tähelepanu puudulikkus, üliaktiivsus ja impulsiivsus (hetkelise mõttesähvatuse ajel toimiv) [Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/, 2003], pidev rääkimine, hoolimatus, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega. (Hüperaktiivsuse sündroom, http://inimene.ee/h/, 2013) Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel/noorukil esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (Eesti Lastefond, ,,Mis see on?", http://www.ath.ee/est/ , 2003) Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed (sh hüperaktiivsuse sümptomitega). Poisse on hüperaktiivsete hulgas 2-10 korda rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi vaid väiksel osal hüperaktiivseks diagnoositud noorukitest on need tunnusjooned taandunud
tähelepanu on kõrvaliste asjade poolt hõlpsasti eemale juhitav - näiteks, lugedes ei keskendu sisule vaid mõte hajub; laps kaotab ja unustab sageli oma asju maha ning on igapäevases tegevuses halva mäluga; ta jätab kõnetamisel mulje, nagu ta ei kuulekski, et tema poole pöörduti. Hüperaktiivsusega võivad samaaegselt esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired ning liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (www.ath.ee). 1.5. ATH põhjused ATH tekkepõhjuseid on mitmeid ja vaatamata arvukatele uuringutele ei ole täpsed põhjused teada. ATH arengut mõjutavad: geenid ja pärilikkus: ATH on kõrge pärilikkusega ja kaldub esinema perekonniti; keskkonna-tegurid ATH-puhused muudatused toimuvad ka aju talitluses.
õlg", tunnelsündroomid , epikondüliidid, lihaspinged, rasvumine, akne, interkostaalneuralgia 7 (roietevahelisenärvivalu),, n trigeminuse neuralgia (kolmiknärvivalu) jt närvivalud, n facialise parees (näonärvi halvatus), insuldijärgsed seisundid, vertiigo (pearinglus), tinnitus (kumin kõrvades), stress, depressioon, ärevus, unetus, krooniline väsimus, allergiad, krooniline nohu sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik), köha, bronhiit, bronhiaalastma, krooniline gastriit (mao limaskestapõletik), mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, meteorism (kõhupuhitus), diarröa (kõhulahtisus), obstipatsioon (kõhukinnisus), colon irritabile (soole ärritussündroom), urineerimishäired, enuresis nocturna (öine voodimärgamine), krooniline prostatiit
annaabi.ee 
