ülemised hingamisteed suurte bronhidega., soojendab niisutab puhastab õhku..gaasivahetus- CO2- venoosne veri paremast vatsakesest kopruarterist kopsu ja alveoolides annab ära co2.O2- veri kopsuveenist vasakusse kotta, 2-hõlmse klapi kaudu vasakusse vatsakesse, edasi arterisse. CO2 j O2 difundeeruvad läbi alveolaarmembraani, venoosne veri arterialiseerub.minumaht- verehulk, südame vasak vatasake pumpab 1 min jooksul organismi. Sümpaatiline südametegevus kirieneb parasümpaat- südametegevus aeglustub- neg mõju. Südametöö tsükkel- südamelihase süstolid ja diastolid vahelduvad korrapäraselt. 3 kihti- 1-diastol-kojad täituvad vereda osa verd voolab vatsakesse 2-kodade süstol- kojab tõmbuvad okku pumpavad vere vatsakesse 3. vatsakese süstol. Vatsakesed tõmbuvad okku pumbates vere südamest välja kogu oranismi laiali.-süda
Rütmihäired e. Tahhükardiad Tahhükardiad on sagedased rütmihäired ning võivad esineda igas vanusegrupis. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Need võivad omakorda olla tingitud lisajuhteteedest (Wolff-Parkinson-White sündroom), südame automatismi suurenemisest või taassisestusmehhanismist. Valdavalt on tegemist paroksüsmaalsete rütmihäiretega ehk kiire südametegevus algab ning lõpeb järsult. Sageli on rütmihäirete teke seotud emotsionaalse pinge või füüsilise koormusega. Tervel inimesel esineb füüsilisel koormusel füsioloogiline tahhükardia, mis kaebusi ei põhjusta. Tekkepõhjused ja mehhanismid Tavaliselt on südamekodade ja vatsakeste töö koordineeritud. Seda tööd juhib elektriline impulss, mis liigub siinussõlmest atrioventrikulaarsõlme ning sealt edasi vatsakestele.
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
Akonitiin Akonitiini keemiline valem on C34 H47 NO11. On täielikult lahustuv kloroformis või benseenis, veidi lahustuv alkoholis või eetris ning väga vähesel määral on ka lahustuv vees. Akonitiin on aedkäokingas sisalduv väga mürgine alkaloid. Mürgine toimeaine mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile ja ärritab verre imendudes veresoonte aordi närvilõpmeid, seetõttu aeglustub südametegevus ja vererõhk langeb. Imendub kiiresti läbi limaskestade, aga ka läbi naha. Suures annuses kutsub esile südame- ja hingamislihaste halvatuse tõttu surma. Akonitiini kasutamisest tekkinud sümptomeid saab ravida näiteks atropiini, strühniini või barakoliga. Sümptomid · Suu ja kurk muutuvad tuimaks. · Tekib iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus. · Nahk võib muutuda tuimaks. · Kuulmine võib nõrgeneda. · Nägemishäired. · Sügelemine.
Palderjan Harilik palderjan on pardeljaniliste sugukonda palderjani perekonda kuuluv taimeliik. Selle leviala on Euraasia. Taim eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks sood, jõekaldad ja niidud. Eestis esineb palderjani sagedasti. Palderjani varre pikkus on 50-100cm. Lehed on paaritusulgjad ja saledad, koosnedes enamasti 2-11 lehest. Taime risoom on jäme ja aromaatne. Sirmjas sariõisik on suhteliselt tihe ja harunev. Õied on enamasti valged või roosad. Palderjan õitseb enamasti juunist augustini. Harilik palderjan on tuntud ka ravimtaimena. See sisaldab isovaleerianhapet, estreid, park- ja limaaineid. Palderjan toimib rahustavalt ja krampe leevendavalt. Taim aitab paljude närvisüsteemi haiguste puhul, soodustab und, ning aitab stressi vastu. Ravimina kasutatakse juurikat koos juurtega. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutuss...
Eelroas Soojas roas Pärmis Mida teeb? Sattudes organismi liigub kiiresti vere kaudu peaajju ja tugevdab maitset ning keele tundlikkust. E621 kutsub esile rakkude oksüdaatilise kahjustuse ning DNA kahjustuse. Tekkivad valud. Alates peavalust lõppedes Alcheimeri haiguseni. Teised sümptomid Näo punetus Higistamine Raskuse tunne suuõõnes Kurgupõletik Valu rinnus Kiirenenud südametegevus Hingamise puudulikkus Vahe C5H8NNaO4 B6 vitamiini sissevõtmine vähendab võimalust saada Monosoodium glutamate 1907 aastal T. I. U. avastati Monosoodium glutamate Kikunae Ikeda abil. 1909 tuli välja patent Nüüd aasta jooksul kasutatakse maailmas 200 000 tonni Monosoodium glutamate . rohkem kui1 g,on liiga suur päevane annus rohkem kui 3 g päevanes annus on ohtlik tervisele
Südame rütmihäired Mis see on? · Südame rütmihäire ehk arütmia ehk ebakorrapärane südametegevus on kõrvalekaldumine normaalsest korrapärasest südame sinuatriaalsõlmele alluvast rütmist, s.o siinusrütmist. · Rahuolekus on normaalne südametöö regulaarne sagedusega 6080 lööki minutis. · Südame rütmihäire võib esineda ka tervel inimesel, kuid sagedamini on see südamehaiguse või mõne muu haiguse avaldus. Miks tekib? · Südamega seotud vereringehäiretest põhjustavad südamerütmi muutusi enim klapirikked, kõrgvererõhktõbi ning
tavalisel toitaineterikkal aiamullal. Paljunemine Paljuneb seemnetega, vähem ka maa- aluste võsunditega. Kasutamine Peamiselt kasutatakse rahustina ja uinutina. Osadele inimestele avaldavad rahustamisele vastupidist ergutavat toimet. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus. Ravimtaimena kasutatakse palderjani juurt, mis kogutakse kas varakevadel enne lehtede ilmumist või hilissügisel, mil taim on oma kasvu lõpetanud. 1) Mullast puhastatud juured pestakse hoolikalt külma veega ja jäetakse mõneks päevaks tuppa tahenema. 2) Juurikad kuivatatakse aeglaselt, neid aeg-ajalt segades umbes +30...+35º C juures. 3) Seejärel kuivatatud juured peenestatakse ja säilitatakse suletud nõus, sedasi hoituna on nad kõlbulikud kuni kolm aastat.
Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht
Ta on võimeline käsitlema oma tundeid, mõtteid ja kogemusi Hilise täiskasvanuea ehk vanaduse tunnused Luude hõrenemine Lõhna ja maitsetundlikkuse vähenemine Ajukoore rakkude arvu vähenemine kuulmise nõrgenemine Nägemise halvenemine Kopsumahu vähenemine Südamemahu vähenemine Neerude uriini tootmis võime vähenemine Seedehäired Lihasjõu vähenemine Termoregulatsiooni häire Surmatunnused Piiripealsed märgid: hingamine ja südametegevus aeglustuvad, muutuvad ebakorrapäraseks lihased .... kudede pinge väheneb refleksid kaovad liikumis- ja aistimistaju kaob naha värvus muutub valgeks, hallikaks, sinakaks valutundlikkus nõrgeneb tajud kaovad hingamine on häälekas, korisev - lisandub lima eristus Sekundaarsed surmatunnused südametegvus on seiskunud pupillid on maksimaalselt laienenud koolnukangestus kehatemperatuuri langemine
Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes veenide seintel, see kergendab samuti vere liikumist rindkere poole. Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms. Aeglane kõnd väsitab palju rohkem kui kiire kõnd, veri hakkab kuhjuma rohkem jalgadesse. Südame tegevuse ja veresoonte talitluse regulatsioon Regulatsioonis osalevad vegetatiivne NS ja veres ringlevad hormoonid. Sümpaatilise NS-i erutuse korral südametegevus kiireneb, kokktuõmbed tugevnevad, paraneb südamelihase erutuvus ja erutuse juhtivus. Sümpaatilise NS-i mõju veresoontele pole sama. Sümpaatikuse mõjul ahenevad naha ja siseelundite veresooned, laienevad aga skeletilihaste ja aju veresooned ning tavaliselt ka südame pärgarterid, luuakse kõik tingimused, mis peaksid kindlustama sümpaatikuse.......... kuna kõikidesse veresoontesse võrdselt ei jaguks, naha ja teised veresooned
Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvor...
kokkutõmbed; 60-70x minutis. Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise ja tugeva külmaärrituse tõttu. Südame tööd kiirendab samuti pingutus. Inimese süda asetseb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant kahjustavad südame-veresoonkonna haigused, millest kõige ohtlikum on südamelihase infarkt. Nende haiguste riskiteguriteks on suitsetamine, väär toitumine, ülekaalulisus, vähene kehaline aktiivsus ja pidev stress. Veresoonkond
Südame töö Koostajad: Kerttu Olesk Maris Valge Merily Kermik Kätriin Tamm 10c Kuressaare Gümnaasium Probleem Miks suureneb südametegevus peale aktiivset kehalist liikumist? Hüpotees Tegevuse kiirendamine muudab südame rütmi. Teooria Süda on lihaseline elund, mille ülesandeks on pumbata organismi verd. Vere abil omastab organism hapnikku ja eluks vajalikke toitaineid. Mida aktiivsemalt inimene liigutab, seda rohkem vajab inimese organism hapnikku ja toitaineid. Seetõttu lööb ka süda aktiivse tegevuse käigus ja peale aktiivset tegevust, tihedamini, et organism kõik vajalikud ained omastaks.
Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele ning mõjutab maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub suitsetalal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama ning tekivad hingamisraskused. Organismi vastuvõtlikkus haigustele suureneb. Isegi juhul, kui inimene tegeleb spordiga, kuid samal ajal suitsetab, tuleb arvestada, et suitsetamine vähendab füüsilist võimekust. Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos tegutseda ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Tervislik eluviis, sealhulgas toitumine, ei tähenda loobumist kõigest sellest, mida oled nautinud. See ei tähenda ainult porgandi näksimist ja tundide pikkuseid aeroobika-treeninguid. Ka väikestel muutustel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed
häirete, immunoloogiliste häirete, põletike, ema läbi põetud haiguste kaudu Ka isapoolsed tegurid on rasedust mõjutuvad suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, alkoholi tarvitamine, liiga suur või väike kehakaal, naise vanus Raseduse katkemise sümptomid Veritsus - määrivast pruunikast veritsusest kuni rohke heleda vereerituseni alakõhuvalud, pingetunne alakõhus, ristluu piirkonna valu ultraheliuuringul on lootehoidla tühi, puudub lootel südametegevus või esinevad verevalandused lootekestade vahel, platsenta all Mis edasi saab? Jälgimistaktika - jälgitakse naise rasedust, kui ei ole tugevat verejooksu või põletikutunnuseid medikamentoosne ravitaktika - tugevama verejooksu korral manustatakse emaka kokkutõmbeid soodustavaid ravimeid, et kiirendada väljumist kirurgiline taktika - kirurgiline eemaldamine emakast Tervelt 50% juhtudest jääb raseduse katkemise põhjus ebaselgeks. http://www.kliinikum
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
kaaliumi eritumine uriiniga. 1.3 DHEA e dehüdroepiandrosteroon 2. Neerupealisesäsi hormoone 2.1 Dopamiin 2.2 Noradrenaliin kontraheerib veresoonte seinte lihaskiude. Selle tagajärjel suureneb vereringe perifeerne vastupanu ja tõuseb vererõhk 2.3 Adrenaliin Selle mõjul südametegevus kiireneb, jõudeolekus olevates organites veresooned ahenevad, töötavates lihastes ja südames aga laienevad, veredepood tühjenevad seedenäärmete talitlus ja sooleperistaltika pidurdub, bronhide silelihased
Nägemiskeskus - kuklasagaras kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus - Kiirusagara tagaosas M Ä L U meeles pidada, säilitada ja meenutada tahteline protsess Lühiajaline inf. Säilitamine 1-2 tundi, siis infokas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule Pikaajaline - info säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. U N I - iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb. Vajalik ns-i puhkuseks, neuronite erutuvuse taastumiseks Täiskasvanu 7-8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und. Une sügavuses eristatakse kaht faasi: Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine Pindmise une ajal esinevad kiired silmad liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul 4-5 korda Vegetatiivne NS - ehk autonoomne ehk siseelundite NS
kaitsevahendid, · kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Seisundi diagnoosimine Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda. ABI KUTSUMINE VALI NUMBER 1-1-2 VASTAB HÄIREKESKUS JA TEATA: Kannatanu aitamine Kiirabi tulekuni tuleks väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks alustada elustamist: 1. Elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda
c) saadakse järglased 7) Kehaväline viljastumine toimub: a) põdral b) konnal c) linnul 4. Mis on piltidel? Kirjuta joonise juurde tema osad. (11 punkti ) 5. Võrdle. ( 6 punkti ) Bioloogiline surm Kliiniline surm Elustada ei ole võimalik Elustada on võimalik Aju ja kesknärvisüsteemi surm Hingamine ja südametegevus seiskunud Keha jahtub ja lihas kangestus esimesed 5 min. kriitilise tähtsusega elustamise seisukohast 6. Mis on DNA replikatsioon? Palun ka joonis ja talle tema osad: kromosoom, tsentromeer, kromatiidid, õlad. ( 7 punkti ) DNA replikatsioon tähendab, et DNA kahekordistub. Leia mõistetele õige tähendus ning kirjuta sellele vastav täht taha. ( 7 punkti )
Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Päeva veedab rohukonn põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. Rohukonnad talvituvad seltsingutena sellistes veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Sel ajal hingavad konnad vaid naha abil ja nende südametegevus aeglustub. Koos talvitunud konnad siirduvad ühiselt kudemispaikadesse - toimub konnade kevadränne. Rohukonnad on kevadel esimesed kudejad. Täpne kudemisaeg sõltub sellest, kui soe ilm parasjagu on. Tavaliselt võib isaste rohukonnade pulmaaegset nurruvat krooksumist kuulda aprilli teisel poolel. Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi, nende kudu paikneb tihedasti koos. Umbes kuu
). Naine ei tohi tarbida alkoholi, narkootikume ning peab rohkem puhkama. Naine ei tohi saada suurt füüsilist koormust ega kanda kitsaid riideid ega põrutada või lüüa ennast ära. Kui naine siiski teeb seda, mida ei tohi, võib sündida kas väärarenguga laps, või rasedus võib katkeda. 8.Millega algab ja lõpeb sünnitus? Kaks-kolm nädalat enne sünnitust laskub emakapõhi veidi allpoole, naise hingamine muutub kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Tekivad regulaarsed, rütmilised emaka kokkutõmbed ehk kontraktsioonid mis toimuvad iga 10- 15 min järel. Sünnitus lõpeb lapse väljumisega, loote sulgemise ja nabaväädi läbi lõikamisega. Anita Kuprijanovits 9b
Essee Inimesele oluline biometall: Magneesium Magneesium on mineraal, mida saab nii toidust kui ka apteekidest ja toidupoodidest toidulisandina. Magneesiumi vajab inimene tervise säilitamiseks rohkelt, sest see aine kuulub enam kui 300 ensüümi e biokatalüsaatori koostisse. Magneesium osaleb süsivesiku- ja fosforiainevahetuses, langetab kolesteriinisisaldust veres ja kudedes, laiendab ja lõõgastab veresoont, stimuleerib soolte peristaltikat ning soodustab sapieritust. kõige kõrgemad magneesiumi kontsentratsioonid esinevad kõige aktiivsema ainevahetusega elundeis nagu peaaju, süda, maks ja neerud. Magneesiumi vähesuse korral suureneb veresoonte seintes südame- lihases ja skeleti lihastes kaltsiumihulk, Ilma magneesiumi tasakaalustava mõjuta tekitab kaltsium arterite (eriti südamelihasesse ja peaajju suubuvate) kokkutõmbumist, piirates seeläbi neisse elundeisse saabuva vere hulka,...
nitrendipiin. Kaltsiumantagonistid kuuluvad ka paljude liitpreparaatide koostisse. Südame löögisagedust mõjutavad kaltsiumantagonistid on sobivad, kui kõrge vererõhuga samaaegselt esinevad vahelöögid ehk ekstrasüstolid. Südame löögisagedust mittemõjutavad kaltsiumantagonistid on veresoonte laiendajad, mille kõrvaltoimed on selle mehhanismiga otseselt seotud: esineda võib naha punetust, südametegevus võib kiireneda. Selle ravimite alarühma küllalt sage kõrvaltoime on jalgade turse, enamasti pahkluude piirkonnas. • Angiotensiin II retseptori blokaatorid (ARB-d: valsartaan, losartaan, olmesartaan, kandesartaan, asilsartaanmedoksomiil, olmesartaanmedoksomiil, telmisartaan). Toimemehhanismi aluseks on veresoonte laiendamine. Neid ravimeid kasutatakse sageli patsientidel, kellel AKE inhibiitoritega tekib kõrvaltoimena köha. ARB-d kaitsevad samuti
Ajukoor – * juhib inimese vaimset tegevust ja kehalist tegevust Suuraju koor – *on seotud tahtliku tegevusega lihaste töö, liigutuste juhtimine,otsuste tegemine; kõnelemine,kuulmine, nägemine, maitsmine, haistmine, mõtlemine, mälu ja tunded Piklikaju – * ühendab peaaju seljaajuga; tahtele allumatud elundite tegevused – hingamine, südametegevus Väikeaju * reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalutunnet Seljaaju – vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib tahtele allumatuid liigutusi Kiire reageerimine hädaolukorras ja kaasasündinud refleksid = seljaaju Kesknärvisüsteemi ülesanne – juhib kogu organismi tegevust =kooskõlastab erinevate
26. mitoos- rakkude jagunemine, kromosoomide arv tütarrakus ei muutu 27.meioos- sugurakkude ja eoste valmimisviis, muutub pärilikkus ja kromosoomide arv väheneb poole võrra 28.haploidne-sugurakkudele omane, diploidne- keharakkudele 29.somaatiline rakk-keharakk, gameet-sugurakk 30.sügoot - viljastatud munarakk 31 ontogenees. - organismi areng sünnist surmani 32.embrüo -loode 33. platsenta- emakook, mille kaudu loode saab emalt kõik vajaliku 34. kliiniline surm- on katkenud südametegevus ja hingamine, bioloogiline surm, aju tegevus katkenud. 35.mutatsioon- muutus pärilikus aines 36. mutageen- mutasioone põhjustav tegur, kantserogeen- vähitekitaja 37. geenifon- populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum. 38. kaksikute meetod-uuritakse keskkonna mõju geenide avaldamisele 39.pärilik haigus- saadakse kaasa vanematelt vigaste kromosoomidega. 40.a ja biootiline tegur- eluta looduse tegur 41.antropogeenne tegur- inimtegur 42.areaal- leviala 43
Afekt- emotsionaalne plahvatus, sest see seisund tekib kiiresti, kestab lühikest aega, on hästi tugev. Nõrgeneb inimese enese kontroll. Ärevus-ärevust põhjustab mingi olukorra määramatus, info puudus, võimalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psühhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmärki saavutada mingi eesmärgi tõttu. UNI Uni?-uinumine, uni, sügav uni, rem-uni. Rem uni?- tekib 90-100 min. Pärast. Hüplevad silmaliigutused. Südametegevus ja hingamine kiirenevad, äratamine raske, 3 korda läbitakse öö jooksul seda perioodi. Unehäired ja seletus? Unehäired võivad tekkida üleväsimusest ja unega seotud haigustest. On nt. Narkolepsiat-kutsub esile 10-15 min. Uinakuid. Une 2 definitsiooni?j Kui palju on mõistlik magada? 7, INTELLIGENTSUS Mõisted: IQ- vaimne intelligentsus EQ- emotsionaalne inlte. PQ- praktiline MQ-multiintelligentsus STRESS Stress, positiivne või negatiivne- mõlemad
suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse. Joonis nr.1 joonis nr.1 SÜDAMEMASSAAZH Kui koos hingamise seiskumisega on lakanud ka südametegevus (pulssi ei ole, pupillid on ahenenud, südamelööke ei ole), tuleb kannatanule teha nii südamemassaazhi, kui ka kunstlikku hingamist vahekorras 2 puhumist × 15 surumist. Käed asetada rinnaku alumisele kolmandikule, vajutades rinnakule küünarliigesest sirgete kätega 80- 120 korda minutis. Joonis nr.2 joonis nr.2 Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi
oskab ohtu hinnata ning kasutab kukkumise vältimiseks abivahendeid 15 Õendusplaan · Probleem Häired pulmonaarsetes ja kardiaalsetes funktsioonides, mis on tingitud põhihaigusele omasest elutähtsate lihaste nõrkusest ning süvenevast skolioosist ja avaldub hingamisprobleemide ja rütmihäiretena · Eesmärk Pt-l on tagatud tema seisukorrale vastavalt võimalikult adekvaatne hingamine ning südametegevus 16 Õendusplaan · Probleem Häiritud sotsiaalne suhtlemine, tingituna kõnevõime halvenemisest ning miimilise väljenduse defitsiidist · Eesmärk Pt-l säilib soov sotsiaalselt suhelda, oskab kasutada kõnelemiseks ja tunnete väljendamiseks alternatiivseid meetodeid (viiped, märgid jne) 17 Õendusplaan · Probleem Enesehooldusdefitsiit, tingituna põhihaigusele omasest
Kui nad on rõõmsad plaksutavad lapsed käsi, hakkavad laulma või tantsima. Nad elavad kõik oma emotsioonid väga elavalt välja, sest nad ei oska oma emotsioone veel mõistusega kontrollida. Ka täiskasvanud võiksid vahel olla rohkem laste moodi, mitte elama oma emotsioone sissepoole. Raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" sain teada, kuidas emotsioonid valmistava keha ette erinevateks reaktsioonideks. Viha korral voolab veri kätesse, et oleks kergem relva haarata või vastu lüüa, südametegevus kiireneb ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin annavad piisava energiapurske jõuliseks tegutsemiseks. Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Õnnetundest põhjustatud bioloogilisteks muutusteks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine
tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine) q kahvatu nahk DIAGNOOSIMINE q Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu q Hüpoksia q Ektrokardiogrammi (EKG) q Ehhokardiogramm q Südame kateteriseerimine (CAD) q Füüsilist läbivaatus q EHHO-kardiograafia TEKKEMEHANISMID q Imikutel tekib kopsuturse sagedamini vedeliku ülekoormusest organismis. q Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse pumbata, kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. q
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU ...
vahel! · Pärast sündimist neid enam juurde ei moodustu Uued uurimused, uued tulemused... Kui hävitate närviraku, hävitate ta igaveseks Alzheimer Teised ajuosad · Väikeaju kuklaosas Kooskõlastab liigutusi · Keskaju Edastab info suurajust seljaajju Vastutab lihaste toonuse säilitamise eest · Vaheaju Ainevahetus Paljunemine Kehatemperatuur eritamine · Piklikaju Hingamine ja südametegevus Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus?
SUITSETAMINE Suitsetamine muudab välimust Suitsetajate hambad on kollased, sõrmed määrdunud, nende suust tuleb ebameeldivat hingeõhku ning nende juuksed ja riided haisevad tubaka järele. Kroonilised suitsetajad näivad välja palju vanemad ja väsinumad kui nende eakaaslased. Suitsetamine vähendab füüsilist võimekust Kui inimene on hakanud suitsetama, on häiritud tema südametegevus, tõuseb vererõhk ning silmades tekib tihti ärritus. Ta ei jaksa enam kaaslastega samas tempos koos joosta ja palli mängida ning see sunnib teda loobuma huvitavatest ning samal ajal ka tervist tugevdavatest tegevustest. Suitsetamine suurendab vastuvõtlikkust haigustele Suitsetamine mõjutab isiku maitsmis- ja haistmismeelt. Mõne aja pärast muutub tal aga toidu lõhn ja maitse, ta hakkab tihti köhatama, tekivad hingamisraskused ja vahel ka mitmesugused suunakkused
tunnuse suhtes. 2) KORRELATIIVSED UURIMUSED: uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. 3) EKSPERIMENT selgitamaks põhjuslikke seoseid. 10. UNI. Und on vaja meie seesmiste jõuvarude taastumiseks UNE FAASID. 1)AEGLANE UNI *KERGE UNI (2m) (võidakse näha mitmesuguseid fantastilise pilte, tajuda kukkumistunnet, võpatada) *UINUMINE (20m) (aeglustub südametegevus ja hingamisrütm, silmad võivad liikuda) *SÜGAV UNI e DELTAUNI (30m) (võimalik unes käimine ja rääkimine) 2) KIIRE e PARADOKSAALNE UNI REM UNI (silmad liiguvad kiiresti, sidametegvus ja hingamisrtütm korrapäratud) Kõige olulisemad on delta- ja kiire uni. UNEHÄIRED *UNETUS e INSOMNIA raskused magama jäämisega *KONTROLLIMATU LÜLIAJALINE UNEVAJADUS e NARKOLEPSIA - kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi. *UNEAPNOE une ajal tekkiv hingamiskatkestus
kohalikku külmumist. Üldise külmumise algastmes tekib kerge hüpotermia, kehatemperatuur on langenud 35-36 kraadini. Sümptomiteks on külmavärinad, külmatunne, naha ja limaskestade kahvatus, aeglane pulss. Organism üritab end ise soojendada. (Jänes 2000: 188) Kehatemperatuuri edasisel langemisel võib esineda lühiajaline erutus. Inimese organism on ette nähtud toimima 37-kraadises soojuses. Temperatuur langedes alla 34 kraadi valutundlikkus väheneb, teadvus tuhmub, südametegevus aeglustub ja jäsemed kangestuvad. Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb kliiniline surm. (Jänes 1975: 274) Esmaabi külmakahjustuse korral Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib rakendada kas kahjustunud piirkonna kiiret soojendamist +42 kraadises veevannis või tõsta
Aneemia on haiguse olemasolu nähtavate tunnuste kogum, mis tuleb enne ravi määramist patogeenselt kindlaks määrata. Aneemiat võib lugeda sündroomiks, mille puhul erütrotsüütide arv, maht ning hemoglobiini kontsentratsioon vähenevad 1 allapoole normi piire. Erinevaid aneemiaid võivad põhjustada organismi rauapuudus, soolekahjustused, toitumisvead, rasedus jne. ANEEMIA ÜLDSÜMPTOMID Aneemia korral kiireneb südametegevus ja suureneb südame minutimaht. Üldreeglina verevool kiireneb, kuid seoses hüpovoleemiaga (vere ruumala vähesus) võib väheneda areteriaalse vere juurdevool nahasse. Väheneb vere viskoossus ja tekib perifeerne vastupanu. Kõige selle tõttu tekivad tahhükardia (kiirenenud südametegevus) ja tahhüpnoe (haiguslikult kiirenenud hingamine), mõnikord stenokardia hood (surutustunne rindkere piirkonnas). Südame tipul süstoolne (kokkutõmbumisega seotud) kahin.
Vaegsoojumus ehk hüpotermia : · Hüpotermia on kogu organismi jahtumine. · Hüpotermia teke sõltub väliskeskkonna temperatuurist, tuulekiirusest, õhuniiskusest ja isiku füüsilisest seisundist. · Jahtumisel väheneb organismi hapnikuvajadus ning suureneb kudede vastupidavus hapnikuvaegusele. · Jahtumisel käituvad organismi termoregulatoorsed mehhanismid. · Kerge hüpotermia 35 -32C · t kuni 35,5C tekivad külmavärinad, südametegevus kiireneb, vererõht tõuseb. · t kuni 32,5 lisanduvad kõne-ja nägemishäired, paradoksaalne soojatunne. · Mõõdukas hüpotermia 32 -28C · t kuni 30C külmavärinad lakkavad, tekib lihasjäikus ja koordinatsioonihäired, lihastõmbulused, apaatia. · t kuni 28C esineb mälukaotus, mõtlemisvõime nõrgeneb. · Sügav hüpotermia alla 28C · Süneveb apaatia ja tardumus, kaob kontakt, mõistus hämardub, lihasjäikus püsib.
tingitud toidust, aga ka sellest, kui kaua laps eri aastaaegadel värskes õhus ja päikese käes viibib. Lapse kasvatamist pidurdavad mõned pikldased, eriti kaasa sündinud kahjustused, näiteks kaasasündinud südamerikked. Viimaste puhul on häiritud kudede varustamine hapnikuga. Soodustavalt toimivad kasvule reeglipärane ja mõõdukas sportimine ning kehaline töö. Töötades või spordiharjutusi sooritades hinamine süveneb, sellega tõuseb vere hapnikusisaldus ja elavneb südametegevus, mille tõttu omakorda paraneb elundite ja kudede varustamine hapnikurikka verega ja intensiivistuvad ainevahetusprotsessid. Viimansed virgutavad kasvuprotsessi. Juuste kasvamine Karvatupes asuvast karvasibulast kasvab juuksekarv mitu aastat. See järel karvasibul lõpetab tegevuse ja juukse karv langeb mõne päeva jooksul välja. Sellele järgneb mõne kuu pikkune puhkeperiood, enne kui hakkab kasvama uus juuksekarv. Juuksed kasvavad kolmepäeva jooksul ühe millimeetri
kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused) B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis.-taimsed tooted;pärm,piim,maks) C-vitamiin(antioksüdant-taimed,nende viljad)
KESKNÄRVISÜSTEEM - peaaju ja seljaaju Peaaju koosneb 5st osast · Suuraju, ajukoor suuraju välispind, kehaline ja vaimne tegevus, juhib meeleelundeid, kujuneb välja mälu kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. · Väikeaju lihaste koostöö. · Vaheaju - ainevahetus, paljunemine, kehatemperatuur. · Keskaju lihaste pingesesiund. · Piklikaju hingamine, südametegevus. Seljaaju asub selgrookanalis. Kogub infot üle keha, saadab peaajusse. Valgeaine koos närvirakkude jätketest, hallaine on täidetud vedelikuga. · Vahendab infot peaaju ja keha vahel. · Juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Refleks reageerimine ärritusele, lihtsaid reflekse analüüsitakse seljaajus. Tingimatu refleks Tingitud refleks
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
Rakk - tsükoloogia (rakuõpetus) Rakk- kõige väiksem organismi koostisoada, kellel on kõik elutunnused. (10-100 mikromeetrit, kõige väiksem 0,1mikromeetrit) Rakk koosneb teda ümbritsevast rakumembraanist, tsütoplasmast ja selle sees olevatest organellidest. Rakuteooria- bioloogia aluspõhimõte Rakuteooria peamised seisukohad: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekiad ainult olemas olevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elutunused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotuvad: 1) Üherakulised e ainuraksed organismid, kelle keha koosneb ühest rakust (nt protistid) 2) Hulkraksed e organismid, kelle kehad kosnevad paljudest rakkudest Rakud jaotatakse: 1) Eeltuumsed e prokarüoodid (nt bakterid) 2) Päristuumsed e eukarüoodid Selgroogsete loomade põhikoed Elu mõõtkava: Aatom 0,1nm > molekul 1nm ja valgumolekul 10nm > viirus 100nm > mitokonder 1µm > bakter 1-10...
- Kretinism Struuma ehk hõõtsik. Kilpnäärme suurenemine- joodi vaegusest väheneb türoksiini produktsioon. Selle tagajärjel hakkab hüpofüüs `asja parandama ` ( stimuleerib kilpnäärme tööd ) aga kuna lähtematerjali ei ole siis kilpnääre suureneb. Täiskasvanul põhjustab alatalitlus mälunõrgenemist, kõne ja liigutuste aeglustumist, lihastetoonuse nõrgenemist, uimasust, tüdimust. Ületalitluse ehk hüperfunktsiooni korral kiireneb südametegevus ja ainevahetus, alaneb kehakaal ja silmad punuvad. KÕRVALKILPNÄÄRE ehk PARATÜREOID NÄÄRE! 2-8, paiknevad kilpnäärme tagumisel küljel nende kõrvaldamisel tekivad krambid ja saabub surm. Hormooniks PARATHORMOON. See hormoon kindlustab Ca taseme veres mobiliseerides seda luukoest. Hüpofunkt. põhjustab tetaaniat ehk krampe Hüperfunkt. põhjustab häireid seedetraktis ( kõhulahtisus, oksendamine ) KÕHUNÄÄRE ehk PANKREAS.
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna *inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli) 4. lüli vigastus – hingamisseiskus 5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda) *raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud *hüpotermiat soodustavad tegurid: alkohoolne joove ravimite üledoseerimine traumad põletused kõrge iga, vastsündinud kaasnevad haigused *süda kardab külma verd, seega ei tohi oma tegevusega veresooni laiendada (ei tohi kannatanut kloppida, hõõruda, ahju või radika lähedale paigutada), lihtsalt kinni katta termotekiga ja lasta rahulikult lamada, vähimgi liigne liigutus võib olla eluohtlik, kannatanu peab ise üles soojenema (kahjutu 1°/min.)
Kui see on madalaim, harilikult öösel kella ühe ja viie vahel, pole enamik meist keerukateks mõttekäikudeks ja aktiivseteks tegevusteks üldsegi võimeline. Kui kehatemperatuuri niisugust korrapärast kõikumist mingi järsk ajanihe häirib, siis tajume nn jet lag'i ehk ajavahet. Võib kuluda kolm kuni kümme päeva, enne kui keha harjub aktiivse tegevuse ja une rütmi muutumisega. Kohanevad mitte ainult kehatemperatuur, vaid ka südametegevus, vererõhk, vereliblede müriaadid, ainevahetus, neerude talitlus ja terve hulk tähtsaid alateadlikke füsioloogilisi talitlusi. See rütm, mis veenab meid magama jääma, hõlmab veel paljusid kompleksrütme, mis une käigus ise reguleeruvad. Üle kogu maailma paiknevates unelaborites on kogutud materjale, mis edastavad usaldusväärseid andmeid selle kohta, mis toimub meiega tavalise öise une ajal. Elektroentsefalograafid
Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. 2 Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.Algul mõjub stimuleerivalt, aine mõju kadumisel järgneb masendus
1.Kirjeldage, mis toimub Juku kaitsesüsteemis, kui pind torkab sõrme ja Juku ei lase pindu eemaldada? Selleks, et ei tekiks verejooksu, püüavad vereliistakud vigastatud kohta parandada ja algab seal vere hüübimisprotsess. Puupinnuga lähevad sisse ka haigustekitajad ehk mikroobid. Vere kaudu tulevad kohale valgelibled ehk leukotsüüdid. Põhilised neist on õgi- ja tapjarakud. Õgirakud haaravad sissetunginud mikroobid enda sisse ning hävitavad selle raku sees olevate ainete abil. Tapjarakud vabastavad mürgiseid aineid, mis hävitavad sissetungjatega nakatunud rakud. Kohalikud koesisesed õgirakud moodustavad esmase sisemise kaitse. Õgirakud on väheliikuvad ja ei suuda hävitada kõiki haigustekitajaid. Nad tagavad kaitse esimese tunni jooksul. Selles nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid ja suureneb õgi- ja tapjarakkude hulk. Luuüdis hakatakse tootma rohkem valgeliblesid. Selleks, et valgelibled jõuaksid pinnuga sisse toodud mi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
