Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustamise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, ,,... kus kurb ja pime ootamas mu tuba...". Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni. Loodus on ka mulle väga südamelähedane, sest seal ma ,,... käin ning kastesse ja rohtu / pudeneb mu süda särav...". Under räägib loodusest kui võrratust ilust ja ,,...Päike, kõige õitsva ema!..."
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta
Võrumurdelisi tekste sisaldavad kõik tema 9 luulekogu. Tema teostes peegeldub eesti luule arengulugu. Luulekogud Esimene luulekogu "Henge palango"(1917) "Vana laterna"(1919) "Roosikrants"(1920) "Kaduvik"(1927) "Katai, kibuvits nink kivi"(1928) "Pärlijõgi"(1921) "Lehekülg ajaraamatust"(1937) "Värsivakk"(1959) "Rahumäe kannel"(1973) "Luuletused"(1990) Marie Under Tutvus Marie Underiga 1913 ning hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson armus Underisse. Underile mulje avaldamiseks hakkas luuletama. Aastal 1924 lahutas Under oma esimese abielu ning abiellus Adsoniga. 1944.a septembris põgenesid nad Rootsi. Elasid oma elupäevade lõpuni koos. Adson suri 5.jaanuaril 1977 Stockholmis. On maetud Stockholmi Metsakalmistule. Kasutatud materjal http://sari.epl.ee/raamat/11 http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_b.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/adso_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under
Ta soovitas eeskujuks võtta Heinet. 1901. aastal oli Vilde hoogsalt tegev radikaalse ajalehe ,,Teataja" käimapanekul, vastukaaluks konservatiivsele ,,Eesti Postimehele". Leht hakkas ilmuma 1901. aasta novembrist. Peale Vilde asusid seal tööle H. Pöögelmann, O. Münther, J. V. Veski, hiljem ka A. H. Tammsaare ja teised. Vilde eestkostel leidis noor Marie Under kontoripreili koha ,,Teataja" talituses alates 1901. aasta novembrist. Tutvumine Vildega mõjus Marie Underile vaimselt väga virgutavalt. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik; süvenes huvi eestikeelse kirjanduse vastu. 12. jaanuarist 1902 hakkas ,,Teatajas" ilmuma ,,Mahtra sõda", mida Marie Under erutatult lugema asus. Marie Under sai tõuke kaugenemiseks baltisaksa mentaliteedist, mis saksa kooli kaudu mõneti oma jälgi oli jätnud. See oli esimene etapp tema kujunemises eesti luuletajaks. Kolm aastakümmet hiljem, kui Marie Under suure luuletajana oma 50
POEETILINE ISIKUPÄRA · 1913. aastal tutvus Artur Adson Marie Underiga ja sai tema salongi sagedaseks külastajaks. Vastastikused tunded õhutasid mõlemat luuletama. Underi esikkogu ,,Sonetid" (1917) oli inspireeritud Adsonist ja kirjutatud Adsonile. Artur Adsoni debüütraamatu ,,Henge palango" (1917) aluseks oli aga kiindumus Underi vastu ja raamat oli pühendatud Underile. Eelmainitud kahel kogumikul on ühiseid jooni ja mõjutusi tunda üpris tugevalt nagu edaspidises luuleloominguski. Seetõttu võib eeldada teatavat kongeniaalsust mõlema autori mõtteviisis ja tekstides. Kes kui palju keda mõjutas, millest räägiti ja arutati Underi salongis, kus käis palju väljapaistvaid kultuuritegelasi, seda me võime ainult arvata kuid nende tähelepanuväärne mõju on märgatav mõlemal
märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas. Underi elamustevaesed suved tekitasid temas terava looduse- ja ilunälja, mis hiljem väljendus ta luules jõuliste loodusekstaasidena. Underile meeldis uisutada ja klaverit mängida. Klaverit õppis ta mängima 4-aastaselt isa juhendamisel. 14-aastaselt hakkas Under luuletama. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. 1902. aasta 10. veebruaril abiellus Marie Under Tallinna Jaani kirikus hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under – 18.02.2015 2
Under on hetkiti ka mürgiselt realistlik oma ülepeaarmumises: "Tean Teid olevat õnneliku teistega, kuid sellest ehk lõpuks olenebki minu õnn. Tõesti: kuis lisab veetlust, kuis ärritab mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru raamatus" üsna otse (ju on see mõeldud peamiselt selle kohta, miks Tuglas Underile meheks ei passinud): "Tuglas oli kõigiti kena mees, kes armastas lugeda mõtelda ja kõnelda. Ainult tal oli üks suur viga juures: ta oli sots ja ta ei tunnustanud hinge olemasolu. Ka armastusele vaatas ta materialistlikult. Ise nii viisakas mees ja suur esteet aga sots! Sellest nooruse haigusest ei olnud ta suutnud end vabastada. Kahju!" (Lk 93.)
Akadeemilise hariduse korvas aga lugemine, suhtlemine mõttekaaslastega, elu & rännakud Euroopa vanades kultuurmaades. 9) Kuni 1944 aastani elas Tuglas Tartus,) kust kolis(1994) Tallinnasse. 10) 1940 aastal langes staliniku kultuuri poliitika tõttu põlu alla. 11) Oma elu hilisperioodil tegeles pealmiselt psühholoogilise realismiga. 12) Tuglas suri 15. aprillil, 1971 aastal, oma majas, mis algeslt kuulus Marie Underile & tema abikaasale. Maetud on F. Tuglas Tallinna Metsakalmistule. 13) Esimese raamatu avaldas 20 aastaselt. ,, Hingemaa'' 14) Tuglase tähtamaks proosazanriks jäi realism. 15) Tähtsaim romaan ilmus 1937 aastal ,, Väike Illimar". 16) Tema loomingus oli omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaas. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel.
inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. MARIE UNDER (27. III 1883 25. IX 1980) Eesti luuletaja. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikoguga "Sonetid" 1917. Under on eesti suuremaid lüürikuid. Tema tundeküllane ja sisendusjõuline looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse ja varjupoole üle. Underile kujuneb keskseks avaralt mõistetud inimliku õnne probleem. Harras looduse ja selle põliste seaduspärasuste ees, mõistes igavest uuenemist sünnis ja surmas, kasvamises ja hääbumises, elab luuletaja sügavalt läbi inimese ja ühiskonna ebatäiuslikkuse, osatute kannatused ja indiviidi sisevaevad ("Õnnevarjutus" 1929 ). Oma loomingu põhiteemasid arendab Under edasi paguluseski. Luuletaja hingeustavus mere taha jäänud kodumaale on muutumatu
Viimases salmis võib näha, et naisautor on toonud kiindumuse väljendamisel võrdlueks looduse ilu. Eelkõige domineerib tema loomingus just õhtu, öö ning kuu kasutamine. ,,...kuni järves nende kuju / kõigutamas kustuv kuu..." Kui Under kirjeldab loodusega ilusaid hetki, siis Visnapuu toimib vastupidi. Pärast abikaasa surma kirjutatud luuletuses kirjeldab mees oma tundeid läbi negatiivsete loodusnähtuste. ,,...Mu üle lumi, vihm, põud. / Surm kõigile uinangu tõi..." Sarnaselt Underile armastab ka Visnapuu õhtuvalgust ning öö romantilisust. Mu aknad pärani on õhtu valgele. Jo horisondi taha vajus päikse diskus. Öö tuledest nüüd hoovab sinu palgele rubiini leegitsuse imeline viskus. Loodusest rääkides meeldib mõlemale autorile kasutada kuldseid ning hõbedasi värvitoone. Under eelistab kulda ,,...kui üle lauba kooldub kuldne oks...", Visnapuu
vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat
..11 KIRJAVAHETUSED........................................................................................................ 11 Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429................11 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122.......................................................11 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755 761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under"..................................................................... 11 ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk.................................................11 3.Siuru Printsessi tegelik elu - Eesti Ekspress, 21. detsember 2009..................................12 4
vaatlemiseni. Inimene on underi lüürikas väsimatu otsija. ,, Õnn on olla teel" , ,,Päevalaule" Luulekogus ,, Hääl varjust" sisuks on elutumedus ja inimhinge vaevav ööpoolsus, mis avaneb eri vaatenurkade kaudu. ,,Tuisk" Valus tundub hingeline lahutatus,üksiolu. ,,Aknal" , ,,Kakas kitse"-üksiolu ja vägivaldsus. Luuletaja loob täpselt ja vapustava kujutuse viletsuse hääbujaist. Nende elutruude piltide loomisel võisid Underile tuge anda lapsepõlvemälestused. ,,Agulis" ,,Seek" masendav pilt vanaeidekese kustuvast elust. Neis luuletustes on selgelt näha sotsiaalset protesti, kuid üksnes kujundi jõul. ,,Kontvõõras", ,,Ahastaja", ,,Varjumees" ,,Ummikus" jne. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" seab esiplaanile inimese kõikehõlmava suhte loodusega, mille elustavat juuresolekul on tunda ka linnapildistikus. Tsüklis ,,Laule lindudest" imetleb luuletaja igast küsimiseest vaba eluindu.
· Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu, kes juba punab läbi pajusalga./... /
/ Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil nende meelest ei ole tulemas midagi head: sooja ega ilusat. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samal ajal on loodus nii värvikirev ja lummav. Kuigi üheks paremaks viinakuu luuletuseks võib pidada ,,Sügisemaru" Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas, Karustab kadaka käharaid, kolletand põõsaid, Kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda,
armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus:
armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Rootsis kirjutatud värssides võib tunda koduigatsust. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui Marie ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Marie Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Underi sonettides võib märgata ka esmakordseid erootilise luule arendusi eesti poeesias. Seni polnud veel keegi kirjeldanud sellise looduse värve ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. LUULEKUJUNDID Võrdlus:
poolest uusromantilise kaanoniga. Hoolimata edaspidistest püüdlustest kaanonit muuta, on sajandi algul loodud luulekaanon püsinud pea kogu sajandi samasugusena. Seega on välja kujunenud üsna kindlad eesti luulekaanoni põhinormid. Kui nende põhinormide valgusesse asetada Kolgi ja Alveri käsitletavad luuletused, siis ilmnevad nii erinevused kui ka mõned sarnasused. Betti Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal Marie Underile pärast viimase surma. Jüri Kolgi luuletus on avaldatud 2014. aastal ilmunud raamatus "Otse aia taga". Seega kahe luuletuse esimeseks selgeks erinevuseks on nende kirjutamise aeg. Seevastu räägivad mõlemad luuletused luulest ja selle mööduvusest. Eesti luulekaanoni põhinorme arvesse võttes on mõlemad luuletused teatava nukra alatooniga ning Kolgi "Veel kord luule" on maitsestatud isegi kerge huumoriga, mida võib pidada ideaalilähedaseks. Mõlema luuletuse ja
Nõukogude okupatsioon tõrjus 1940.aastate lõpul Tuglase avalikust elust ning keelustas tema loomingu. Pärast Stalini surma 1950ndate teisel poolel leebunud poliitilises õhkkonnas sai Tuglase looming siiski tagasi oma koha eesti kirjanduses. 1982. aastast peale tegutseb Soomes Friedebert Tuglase Selts, mis koondab eesti kultuurist huvitatud soomlasi. 1944. aastast kuni surmani eslas Tuglas Tallinnas Nõmmel ning tema elupaigas, varem Marie Underile kuulunud majas, asub praegu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Tuglase asutatud kirjanduspreemiat- Tuglase novelliauhinda- antakse välja iga aasta parima novelli eest. Loomingust Friedebert Tuglas on XX sajandi esimese poole eesti kirjanduse suurmees. Tal oli keskne koht sajandi alguse kirjanduselus ja kirjanduslike rühmituste tegevuses. Eesti Vabariigi sünd ja iseseisvusaastad tõid Tuglases veelgi tugevamini esile kirjanduselu organisaatori: Eesti
meelelised rõõmud. See mõjus alguses tema kaasaegsetele, kes polnud sellega harjunud, ehmatavalt. Loodusteemast ei kaugenenud ta kunagi eriti, see teema oli talle südamelähedane ja seda on näha ka tema luuletustest. Kui poeedi ema haigestus, ilmus ta luulesse mõtisklusi elu ja surma kohta. Ka esitab ta küsimusi elu petlikkuse ja inimlikkuse kohta. Hilisemas luules on kesksel kohal koduigatsus ning mälestused. Väljenduslaad muutus lihtsamaks, kuid siiski Underile omaselt ärevaks ning pingeliseks. Hiljem pöördus Under inimeste õnneotsingu ja moraalsete probleemide poole. Ta kahtleb inimese õiguses õnnele kannatavas maailmas. Tegelikkus paneb ta kirjutama ka sõjavastaseid luuletusi, kus ta ei tähista mitte vaeva väliseid põhjuseid, vaid selle üleüldiseid kannatusi. Underi loodus- ja armastuslüürika on silmapaistval kohal tolleaegses kirjanduses ja pakuvad lugemisrõõmu ka tänapäeval.
Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat. Võib-olla sellepärast oli ka neid teemasi vähem sisse toodud. Visnapuul oli neid luuletusi Underist ka märksa vähem, aga üks luuletus räägib kaunist sügisest Euroopas. ,,/Lehti puudelt sajab / põhja pool maa vööd, / tali endale teed rajab, / aasta juhatab sisse polaarööd. /" (,,Euroopa sügis") Võrreldes Visnapuuga, meeldis Underile sügisluule rohkem kui talveluule. Sügisestest tormidest ja marudest on hea rääkida, kuid samalaajal on loodus nii ilus ja kaunis. Näite mille ma leidsin näitab sügise katastroofilisemat poolt, kuna sügis ei ole aeg, kus ei toimuks mitte midagi. Kuulete kuidas nüüd märatseb maru ja murrab, Mühistes metsadest läbi ja vilistes ladvus, Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas,
Third level · 1973.aasta alguses jäi M.Under Fourth level voodihaigeks Fifth level · Ta jäi 1975.aasta lõpust haiglapatsiendiks elulõpuni(1975- 1980) · Adson ja Under lamasid koos ühes palatis üle aasta · Adson suri 5.jaanuaril 1977 · Adsoni viimased sõnad Underile: ,,Ma armastan..." · Marie Under suri ööl vastu 25.septembrit (1980), vaikselt, magades MARIE UNDERI MÄLESTUSMÄRK Click to edit Master text styles · Idee algatajad: Maimu Second level Berg, Eesti Kirjanike Liit Third level · Monumendi autorid: Mati Fourth level
,,Lauluga ristitud". Tänapäev 2006, 588 lk. ,,Laternaks mu enda süda". Valik luulet, koostanud Viiu Härm , Tänapäev 2006, 91 lk. (5) 9 KIRJAVAHETUSED Ivar Ivask, "Marie Underi kirju" Keel ja Kirjandus 1990, nr. 7, lk. 422429 Rutt Hinrikus, "Printsess ja kaanekukk" (Marie Underi ja Ants Laikmaa suhetest + Underi kirjad) Looming 1997, nr. 8, lk. 10981122 Eduard Vilde kirjad Marie Underile Looming 2006, nr. 5, lk. 744754; samas lk. 755761 ka Sirje Kiini artikkel ,,Vilde ja Under" ,,Under ja Tuglas" (Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus"). Koostanud, ees- ja järelsõna: Rutt Hinrikus. Tänapäev, Tallinn 2006, 208 lk. (5) 10 KOKKUVÕTE Marie Under on Eesti üks tuntumaid luuletajaid. Kuigi ta ei saanud lubada endale täielikku haridust, oli ta igati haritud naine
Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja
Olid luulekogud. 1981 ilmus tema loomingut kokku võttev luulekogu ,,Mu süda laulab". Ta kirjutab hinge- ja meelterõõmust. Ta kuulutab eluküllust, armastust ja õitsemist. Tema sonettides võib märgata ka erootilisust. Luule on ilmunud vene, saksa, esperanto, inglise, rootsi jne keeltes. Eesti Kirjanike Liidu asutajaliige. Suri Stockholmis ja on maetud sinna samasse. Hiiumaale on püstitatud tema mälestuskivi. See oli Underile väga kalliks kohaks. Tal olid ka õed ja vend. Marie oli peres kõige noorem laps. Arbujad Ants Oras on välja toonud 4 põlvkonda: Nooreestlased Siurulased ja tarapitalased Orbiitlased Arbujad Arbujate liikumisse kuulusid Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik, Paul Viiding. 1938aastal ilmus arbujate antoloogia, toimetajaks Ants Oras. Arbujad tuleb sõnast arp nõiatrumm. Arbuma nõiduma, loitsima. Arbujate liidriks
kunstnikkonnas liikudes.) NB! Ilu ja inetuse ajaloost on mõtisklenud meessemiootik Ecco. Võttes verbaalsesse esseemaailma ette ühe pildiinterventsiooni, asetan järgnevalt kõrvu fotod Lilli Suburgist, tema Pärnu tütarlastekooli pinginaabrist Lydia Koidulast ja ca 1,5 põlvkonda hilisemast Marie Underist (küll teades Suburgi rahvusärkamisajakõlalist nime, kuid teadmata tema välimust, kujutlesin millegipärast teda Marie Underile sarnanevana). Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie JANNSEN / KOIDULA SUBURG UNDER 1843 1886 1841 1923 1883 1980 Koidula 1886 Suburg 1916 Under Rootsi emigratsioonis Neti fotovalikus sarnanevad mõneti hoiakult ja küünarnukiga lauale toetamises noored Suburg ja Under
P: Ära hoia kinni vanadest mälestustest. S: Ütle lahti oma vanadest halbadest mälestustest ning su elu on kergem. „Meri on tõusnud“ P: Meri on inimese jaoks ohtlik tapja, kuna üleujutused on ootamatud ja tihti ka öösiti. S: Meri on võimsam kui me oskame karta. „Sajab, sajab“ P: Kui väljas vihma sajab, siis pead olema toas nagu laevas, sest igalpool on ainult vesi. S: Vihmasadu põhjustab tihti meis tusasust ning igavuse tunnet. 2. Marie Underile meeldis kirjutada luuletusi loodusest ja tunnetest. Väga palju oli luuletusi sellistest asjadest, millele me tavaliselt nii väga tähelepanu ei pööra. Näiteks: „Ta laual avatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge“ („Valge leht“ 1927) ja „ Ta karvane kui loom. Suur nina punaneb kesk habet, mis lai põdrasambla vanik“ („Sant“ 1928). Enamus kordi kasutas Marie Under ABAB riimi „Vihur on ähkind,
vaatepunkti kujutada üksikutes. 1918 „Eelõitseng“ on Sonettide-eelne looming, aga avaldub hiljem. 1918 „Sinine puri“, 1920 „Verivalla“ ja 1923 „Päriosa“ – areng toimub ekspressionistlikuma ajakajalisuse suunas, sest varem kirjutas ainult armastusest, sotsiaalset ebaõiglust ja veriseid pilte sõjaõudustest ei kujutanud. Under tutvustab moodsat saksa luulet, tõlgib seda. Underile peetakse ekspressionistlikku stiili loomuomaseks. „Ekstaas“ on meeleluule konventsionaalsetes raamides (meelelisi aistinguid täis), joonistab stiliseeritult välja metsamaastikku. Meeltele andumine ja see, mis elu juhib või seda kannab, hakkab 1920ndate jooksul muutuma. 2. Siuru-aegne (1920. aastate keskpaigast Siuru lõpuni), klassikaline periood 1930ndateks on luule positsioon muutunud: meeleline pool küll säilib, aga luuletaja rolli nähakse teisiti. Luuletajat ei juhi
kirjanduse laine, aga see jääb lühiajaliseks. Tarapita puhul peab rõhutama ka seda, et tegemist on teatava avangardihõngulise esteetilise programmi manifesteerumiskatsega ja seda võib nimetada sotsiaalekspressionismiks. See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile. Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid punkte (ühendusi, väljaandeid, sündmusi), mis hakkavad ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja nüüd otsitakse rühmituste kaudu ka laiemapõhjalist koondumisvõimalust kirjanikele. Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas).
· "Rändavad rüütlid" novell "August Gailiti surm" lugejatele sokeeriv ka 2 romaani: 1918 "Muinasmaa" boheemlaste seltskonna suveseiklused "Siuru" aegsed muljed- rõõmus 1924 "Purpurne surm" eesti esimene ulmeromaan. Tsivilisatsiooni hävingu teema. Tegevus ühel saarel. Puhkeb haigus, mis hävitab ainult mehi. Seda rohkem naised mehi jahivad. Spengler "Õhtumaade allakäik" mõjutanud. Lõppeb nii, et tulevad uued elanikud põhjast. Följetonikogu "Kloun ja faunid" Tekitas skandaali, Underile. II periood 1924-1944 Suured muutused Romaan Kaob inimesekultus, romaanid muutuvad optimistlikumaks ja rõõmsameelseteks. Tippnovellid "Viimne romantik" Lugu oli ühest kukest Kerill - Kerkerillist. Ta elas vanas laudas ja oli sellest tüdinenud. Ühel päeval tuli sinna lauta ilus ja noor kana Bräkk- Brii, kes hakkas Kerill- Kerkerillile meeldima, kuid too ei teinud temast välja. Kerill- Kerkerill otsustab lõunasse lennata.
luuletajaks. Kui võrrelda Visnapuu ,,Amorest" ja Underi ,,Sonette" siis oleks skandaalsem pigem Visnapuu. Underi skandaalsus on pigem seotud selle ,,naise rolli" pärast, sest naise roll ühiskonnas oli hoopis teistsugune kui praegu. ,,Eelõitseng" sisaldab ,,Sonettide" eelset loomingut, kuid ilmub hiljem. ,,Verivalle" ja ,,Pärisosa" juures toimub muutus, luulesse tungub sisse ajakajalisus sõjaõuduste värvikad pildid, sotsiaalne ebaõiglsu jm. On diskuteeritud selle üle, kas Underile on loomuomane ekspressionistlik stiil, Under on üks esimesi hilisekpressionismi esindaja Eestis. 30ndate alguses on luuletaja roll ühiskonnas muutunud. Luuletajat ei juhi enam veri ega maised ihad, vaid luuletaja on nagu poolelid väljavalitud jumalik isik, kes draagikat vahendab. See muutus juhib muidugi klassikalisse perioodi (,,Õnne varjutus"). Underil süveneb narratiivsus (jutustav) ja tipneb ,,Õnnevarjutuses". Kui rääkida klassikalisest
Marie käis mängimas ka klaverit ning kohtus mehega, kes tegi Underi tuttavaks Eduard Vildega, kes neiu luuletusi lugema sattus ning teda jätkama innustas. Nii Vilde kui Under lähevad tööle Teataja toimetusse. Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904. aastal puutub kokku kunstnik Ants Laikmaaga, kes julgustas Mariet edasi luuletama. Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma. Kahe aasta pärast kolis Under perekonnaga tagasi Tallinna, misjärel hakkas Under üha rohkem kultuuriinimestega lävima. Tema kodust sai nagu salong, kuhu kultuuriinimesed kogunesid
Eriliselt meeldib talle ,,Maeterlinck", ,,Sinilind" on tema tõlgitud. Tõlgib saksa kirjandust, vene kirjandust. Selle aja inimesed olid Eestis haritlased. Sophoklese mingit antiikvärki ka. Loomingu kõirgperiood 1923-1935. Ballaade palju, tõsielulised ja ka väljamõeldud. ,,Nahakaupleja Pontus". Muutused isiklikus elus. Abiellub Adsoniga. Adson jube armukade, aga samas armastas oma naist väga, tohutu imetlus säilib elu lõpuni. Tema kogu elu on pühendatud sellele, et võimaldada Underile kirjutada nii, nagu see talle parim on. Kolivad Tallinna tagasi. 1933 valmib oma maja Nõmmel. Suviti oldi oma sõpruskonnaga Eestis puhkamas, vahepeal õnnestus pageda. Hiiumaal, Toilas, Pühajärvel, Vormsil. Ja ka mitmed välisreisid. Kokkupuude mitmete maade kirjandustega ja kirjanikega mõjutab Underit. Wiedemanni sõnaraamatu võtab käsile, esimene sõnaraamat, mis ilmus eesti-saksa keeles, kõik eestikeelsed sõnad kirjas. Päris palju uurib eesti rahvaluulet ja muinasusundit.
Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees". Nende aegade mälestuseks on jäänud meile Laikmaa pastellportree noorest Underist. Pärast esimese abielu purunemist sidus Under oma elu kaassiurulase, Võrumaalt pärit luuletaja Karl Arthur Adsoniga. Printsess (selle hüüdnime andsid Underile siurulased) leidis endale kogu eluks ustava Paazi (Adsoni hüüdnimi). Marie Underi luule sai avalikkusele tuntuks "Siuru" rühmituse kaudu. "Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917) ning vahetult selle järel "Sinine puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918). Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika. Underi eluvaade on impressionistlik, seal pulbitseb armastus kõigis
loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli Underi värsikatsetuste esimene arvustaja; Laikmaa avaldas noore autori teadmata tema esimesed luuletused ajalehes "Postimees". Nende aegade mälestuseks on jäänud meile Laikmaa pastellportree noorest Underist. Pärast esimese abielu purunemist sidus Under oma elu kaassiurulase, Võrumaalt pärit luuletaja Karl Arthur Adsoniga. Printsess (selle hüüdnime andsid Underile siurulased) leidis endale kogu eluks ustava Paazi (Adsoni hüüdnimi). Marie Underi luule sai avalikkusele tuntuks "Siuru" rühmituse kaudu. "Siuru" kirjastuse vahendusel jõudsid lugejateni tema esikkogu "Sonetid" (1917) ning vahetult selle järel "Sinine puri" (1918) ja "Eelõitseng" (1918). Need raamatud moodustavad temaatilise ja tunnetusliku terviku, mille sisuks on armastus- ja looduslüürika
raha, millega hakati oma loomingut välja andma. Neil polnud päris ühtset manifesti. Eesmärk oli luua ja pakkuda kaunist kunsti. Eelkõige viljeles luulet, armastusluulet. Võrreldes varasemate autoritega oli nende looming vabameelsem. Seal olid sensuaalsed toonid ja erootilised kujutlused. Meestest esiluuletajaks Hendrik Visnapuu. Ja lisaks kujutati ka loodust. Proosa oli eelkõige Tuglase ala aga ka Gailiti oma. Adson polnud enne Siurut midagi avaldanud, sai luuletajaks tänu Underile. Armus Underisse ja pühendus tema eest hoolitsemisele. Leidis oma suuna Võru-murdelises luules. Esimesed luulekogud väga edukad Underil ja Semperil, Gailitil novellikogu. Saavutasid tuntuse. Muutlikud ajad ja edu oli põhjuseks, miks see rühmitus kaua ei kestnud. Gailit ja Visnapuu astusid esimestena välja- neid ei rahuldanud õilmitsemine ja ilutsemine, kui aeg oli raske. Läksid, kuna Gailit kirjutas pilkava jutu ,,Sinises tualetis daam"- Under ja Adson läksid. Gailiti ja
· Under alustas kooliteed juba 4a Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13- aastaselt luuletama. · Hariduse sai saksa tütarlaste gümnaasiumist, see oli parim, mida tollel ajal võimalik oli. Esimesed luulekatsetused on seetõttu saksa keeles. Koolis olid au sees keeled ja kirjandus. · Tutvus Goethe ja Schilleri loominguga. · Oskas vene, pr ja saksa keelt. · Töötas ,,Teataja" toimetuses. Toimetuse vabameelne mõtlemine mõjus Underile positiivse sokina. Suuresti mõjutasid teda Vilde, Laikmaa. Tema jaoks oli oluline see, et saab tutvuda paljude kultuuritegelastega. · Pärast abiellumist elab natuke aega Moskvas. Moskvast tulles intensiivne kirjanduslik tegevus, osales ka aktiivselt Eesti kirjanduselus. 1920-ndatel reisib palju Lääne- Euroopas, tema kirjanduslik tegevus saavutab palju tunnustust ja autasusid ka välismaal.
annaabi.ee 
