osooniaugud Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest. Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest
( sõnnik, muld ja saepuru), et kiirendada jääkide lagunemisprotsessi. Praegusel hetkel hävinevad paljud taimed pinnase reostuse tõttu ning ka põhjavesi on ohustatud. Osoonikihi kahanemine Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste, loomade tervist. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal
Neelab soojuskirgust , mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri;osaleb fotosünteesil Veeaur H2O Tekib aurumisel aluspinnalt, hingamisel,vulkaanipurskel Neelab soojust,vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris,osaleb veeringes Osoon O3 Tekib päikesekirguse mõjul O2 ja N2O reageerimisel,kõige suurem kogus ekvaatori kohal. Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri jõudvast ultraviolettkiirgusest. Osooniaugud Hõredamad kohad osoonikihis. Tekivad päikesekirguse puudumisel (polaaröö) ja freoonide mõjul. Kasvuhooneefekt Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi päikesekirgust,kuid ei lase tagasi maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskirgust. Kasvuhoonegaasid CO2, O3 ja H2O neelavad otseselt maalt lahkuvat kirgust ja suunavad
Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu. Seetõttu hõreneb ning kohati suisa kaob osoonikiht mis neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest mis on kahjuliku mõjuga elusolenditele ja taimedele. Omaette probleemiks on saanud ka teatud piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud ja mürgised ained, mis satuvad keskkonda tööstustest, jäätmekäitlusest, transpordist ja kaevandustest. Pinnase saastumist on raske avastada kuna saastatus on vähemärgatav. Mõju avaldub põhjavee saastumisena, taimestiku kahjustamisega, toiduahela rikkumistena ja muudel viisidel.
seda, mida suudavad Päike ja aastaajad. Just loomulik päevavalgus on see, mis annab arhitektuurilisele ruumile selle autentsuse." Louis I. Kahn Loomulik päevavalgus Valgus levib kiirguse teel. Maakera on päikesest 150 milj. km kaugusel. Maale langeb üks kahemiljardik osa päikese kiirgusest, keskmistel laiuskraadidel 0.7 kW/m2. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Osa päikesekiirgusest muutub hajuvaks kiirguseks, mida tuntakse taevakiirgusena. Ruumide insolatsioon Insolatsiooniks nimetatakse kiiritust otsese päikesepaistega. Radiatsioon on kõige tugevam aprillis ja kõige nõrgem detsembris, päikesepaistelised tunnid moodustavad südasuvel kuni 67 % võimalikust, kevadel sügisel 30 50 %, talvel 10 30 %, päike ei paista üldse 130 päeval aastas (Tallinna andmed). Klaas
Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel. Lämmastikoksiid tekib põllumajandusliku ja tööstusliku tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette probleemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 4. Happevihmad Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja
põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi Aleksander Andrejev AT112 kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%.Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Aleksander Andrejev AT112 KOKKUVÕTTE Õhu ja vee reostumine , on ainult vaike osa suurest maailma globaalse ökolloogia probleemidest , mis toovad endaga palju tagajarge :
2.4 Udukogud Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekott Lõunaristi tähtkujus. Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. Emissioonudu. Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Tuntumad gaasudud on Orioni Pildil on Orioni udukogu. udu ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. 6 Kasutatud allikas Heikki Oja "Põhjanael" 7
alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades. Konnad on aga öise eluviisiga, seega võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse. b) Ultraviolett kiirgus Suur osa Päikeselt Maale suunduvast ultraviolettkiirgusest hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääri. Kui osa sellest kiirgusest jõuab ka maapinnale. Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjlik. Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp. oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas. Silmale nähtamatu kasutatakse toidu küpsetamises soojusravis ja laserseadmetes. 3 c) infrapunane kiirgus
• Kui arst ei ole määranud teisiti, kasutatakse seda ravimit üks kord päevas. Enne kasutamist puhastada nahka. • 1. ravinädalate jooksul lööve ägeneb; see on tingitud preparaadi toimest sügaval asetsevatele komedoonidele. • 8-12 nädalat kestev ravi. Vastunäidustused: kui te olete allergiline (ülitundlik) , - kui teil esineb äge nahapõletik,ekseem Hoiatused: • vältida sattumist silma, ninna ja limaskestadele. • hoiduda otsesest päikesekiirgusest, • ultraviolettkiirgusest (kvartslamp, solaarium) ravitavale nahapinnale. Koostoimed teiste ravimitega: • Tuleb olla väga ettevaatlik, kui samaaegselt kasutatakse teisi ravimeid, eelkõige kooriva toimega aineid. Rasedus ja imetamine: Paiksed retinoidid imenduvad nahast vaid minimaalselt vereringesse aga siiski võimelised põhjustama loote väärarenguid. Vältida. Kõrvaltoimed: tugeva nahapunetus, turse, villid ja/või koorikud. tõuseb tundlikkus päikesele. 3.PAIKSED
Atmosfääris toimuvate protsesside käigus laguneb ja tekib osoon kergesti. Osoon on ebastabiilne gaas ja teda kahjustavad ja lagundavad eelkõige lämmastikku, vesinikku ja kloori sisaldavad keemilised ühendid. Osoonikiht Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris hõreda kihina. Osoonikiht absorbeerib suurema osa kosmosest tulevast ultraviolettkiirgusest ega lase sellel jõuda maapinnale, kus see võiks kahjustada kõiki eluvorme. Mida lühem on ultraviolettkiirguse lainepikkus, seda suurem on kahju, mida ta võib põhjustada kõigele elavale, ning seda paremini neelab seda osoonikiht. Osoonikihi hõrenemine toob kaasa kahjuliku ultraviolettkiirguse hulga suurenemise. Kiirguse hulka võib piirata troposfääris asuv osoon ning ka aerosoolid ja pilved. Viimastel aastakümnetel on
jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Osoonikihi kahanemine Maapinnale jõudev UV-kiirgus on otseselt seotud osoonikihi paksusega. Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-kiirgust, mis
Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Veeaur-Tekib aurumisel maapinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel; neelab soojust; vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris; osaleb veeringes Osoon- Tekib päikesekiirguse mõjul; Kõige suurem kogus ekvaatori kohal; Neelab enamiku Maale jõudvast ultraviolettkiirgusest(UV-kiirgusest) Ehitus: Atmosfääri kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär – kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär – 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist – neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) mesosfäär – 50-58km kõrgusel
(nagu Päikese spektris), vaid heledad kiirgus- ehk emissioonjooned. Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Kiirgus ioniseerib vesiniku aatomeid, s.t. lööb neist elektroni välja. Kui vaba elektron kohtab uut vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel
Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm. Kõige rohkem on osooni atmosfääris polaaraladel talvel (kuni 0,000002 mahu%) ja kevadel (0,000007 mahu%).
1. ULTRAVIOLETTKIIRGUS Valgus on elektromagneetiline kiirgus või kiirgav energia, mis esineb lainete kujul. UV- valgus jääb omalainepikkuselt nähtava valguse ja röntgenkiirte vahele. UV-kiirguse lainepikkus jääb 100-400 nanomeetri vahele. (Aquafine Corporation, 2014) UV-kiirgus jagatakse füüsikaliste omaduste järgi tavaliselt kolmeks UVA, UVB ja UVC. UVA lainepikkus 320-400 nanomeetrit (nm). UVA lainepikkus moodustab 95% maapinnale jõudvast ultraviolettkiirgusest ja 40% sellest jõuab 50cm sügavusele vette. Selle kiirguse intensiivsus on aastaringselt muutumatu. Tänu pikale lainepikkusele tungib see nahka, läbi aknaklaasi ja läbi kergemate riiete. Solaariumi lambid kiirgavad tavalaiselt UVA valgust ja 2,5% - 5% UVB kiirgust. UVB-kiirguse lainepikkuseks on 280-320 nm. See moodustab 5% maapinnale jõudvast UV- kiirgusest. Talvekuudel ei ulatu UVB kiired üldse maani. See ei läbi nahka ega aknaklaasi.
Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid
tegevuse tulemusena, samuti tahkete jäätmete ja fossiilsete kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. 2. Happevihmad 3 Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja
kütuste põletamisel. Viimase kahe sajandi jooksul on suurenenud Ahjuküte saastab samuti süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris ca 30%, metaani õhku. kontentratsioon on kahekordistunud ja lämmastikoksiidide kontsentratsioon on suurenenud 15%. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Metaan lendub atmosfääri transpordil PK16-PE, Georg Roosalo
Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3. Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi- tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid. Saastamise
Lumikate püsib lühemat aega või kaob hoopis Sagenevad talvised tormid ja udud Veetase tõuseb ja ujutab üle osa maismaast kui kõik olemasolevad jäämassid sulavad, siis võib maailmameretase tõusta ligikaudu 80 m võrra. 1.2.3. Osooniaugud Osoonikiht kaitseb elu Maal ultraviolettkiirguse surmava doosi eest. Osoon moodustab stratosfääris kaitsekilbi, mis neelab 99% maale langevast ultraviolettkiirgusest Osoon moodustub atmosfääri ülakihtides hapniku molekulide lagunemise tagajärjel hapniku aatomiteks. Molekulide ja aatomite kokkupõrkumisel moodustub ergastunud osoonimolekul, toimub stabiliseerumine ja osoonikihi moodustamine. Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 mg/m3) on 20-26 km kõrgusel, osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2-0,7 cm
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.1 Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset
närvisüsteemi); 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit;
ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund. · Kliimat kujundavad tegurid on päikesekiirgus, üldine õhuringlus, koha asend ookeanide ja mandrite suhtes, pinnamood ja inimene. · Kliimakaartidel kasutatakse samajooni, värvusi, kliimadiagramme, leppemärke. · Päiksekiirgus saabub maapinnale otsekiirguse ja hajuskiirgusena, osa kiirgusest neeldub õhus, pilvedes, maapinnal, osa kiirgusest peegeldub tagasi.
tähtedevahelisse ruumi. Tuumareaktsioonide lõppedes on tähe tuum väga kuum, tihe ja pisike. Kaotanud oma väliskihid, jääb temast järele valge kääbus. Kui väikese massiga tähtede elu lõppeb valge kääbusena, siis suure massiga tähed plahvatavad supernoovana.(vt. Lisa). Selline lõpp ootab ka ees Päikest. Aega on selleni ligi 5 miljardit aastat. (lk 140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Lisa Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused Röntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest lühema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit). Gammakiirguse lainepikkus on väiksem kui 0,01 nanomeetrit. Röntgeni- ja gammakiirguse vahendusel näeme kosmose vägivaldsemaid kohti: kõige kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi. Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega. Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar
Antarktikasse uuesti suve nautima. Kormoran on lind , kes ajab vee all ujudes kalu taga. Tormilind läheb vaid pesitsusajaks maale ja pritsib vaenlast maost pärit õlise vedelikuga. Pimedus , pakane, lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Külmakõrbe avarustel hakkab jää sulama, kuid igikelts ei sula kunagi täiesti, vaid ainult maapinnale, taimed kasvavad vaid 1 kuu jooksul. Osoonikiht peab kinni suurema osa Päikese kahjulikust ultraviolettkiirgusest, Antarktika kohal on suur osooniauk, mille kaudu tuleb Maale ultraviolett kiirgus, mis hävitab ookeani ülemistes kihtides olevat planktonit. Antarktika mägedes leidub : kulda, rauda, kivisütt, meredes maagaase, rikkalik mereelustik, mageveevarud jääkilbis. KOKKUVÕTE Arktika on piirkond , mis hõlmab Põhja- Jäämere ning Põhja-Ameerika, Euroopa ja Aasia põhjapoolsema osa. Arktika on koduks mitmele rahvale, nende hulgas eskimod, saamid, jakuudid ning loomadest jääkarud,
mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. 2000-ndal aastal USA -s sadanud vihma happelisus oli enamasti pH = 4,3.Õhu saastumine. Peamiselt tööstusest satub õhku tahkeid osakesi - tolmu, mis omakorda halvendab elukeskkonda ja mõjub kahjulikult inimeste tervisele. Osoonikiht ahtmosfääris neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest, vähendades selle kahjulikku mõju elusolenditele ja taimedele. Pikkamööda hõreneb ja kohati kaob osoonikiht ning maapinnale jõuab ülamäära tugev ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega.Pinnast saastavad kahjulikud või mürgised ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad orgaanilised ühendid
2) teetanus; 3) brutselloos; 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas; 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit;
Temperatuuri langedes tekkisid lihtsad aatomid, molekulid. Esmalt moodustusid kerged elemendid vesinik ja heelium, hiljem raskemad. 6 miljardit aastat tagasi tekkis päike, 4,5-5 miljardit aastat tagasi moodustusid planeedid. Keemiline evolutsioon Atmosfäärigaaside omavahelised reaktsioonid -> monomeersed orgaanilised ühendid. Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioon -> orgaanilised polümeerid. Polümeerid -> püsivad polümeeride kogumikud. Energia saadi reaktsioonideks ultraviolettkiirgusest, õhuelektrist. Tekkisid eeldused elu tekkeks. Tingimused Maal 4 miljardit aastat tagasi · Sagedased vulkaanipursked · Maal puudus mullakiht · Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega · Vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär (N2,CO2,SO2,H2,NH2,CH4) · Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees.
· parapsoriaas · generaliseerunud punane lame sammaspool · roosa pitüriaas e kliiketendustõbi · pruriitus ehk kihelus · seborröadermatiit · punane karva-kliiketendustõbi · Prurigo nodularis 8 · süsteemne skleroderma · polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve · aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) · hydroa vacciniforme - eestikeelne vaste puudub - ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahahaigus. Nahale tekivad sügavad nahasisesed villid, mis paranevad armiga · Porfüüriad- tekivad organismis mingi kindla ainevahetuses olulise ensüümi defekti tõttu Profülaktilisel eesmärgil kasutatakse väikestes kogustes doose peamiselt suvel (kuid mõnel juhul ka talvel) päiksekiirgusest tekkivate allergiate ennetamiseks, nt · päikseallergia (in k Polymorphic Light Erruption) - noortel täiskasvanud naistel
k. Pityriasis rubra pilaris * Prurigo nodularis * süsteemne skleroderma (L94) InK Scleroderma, lad k scleroderma systemica * polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve (L56.8) In k Polymorphic light eruption - profülaktikas, väikesed doosid * aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) in.k Actinic prurigo - profülaktikas, väikesed doosid enne hooaega * Hydroa vacciniforme - eestikeelne vaste puudub - ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahahaigus. Nahale tekivad sügavad nahasisesed villid, mis paranevad armiga * Porfüüriad. In k. Porphyria - tekivad organismis mingi kindla ainevahetuses olulise ensüümi defekti tõttu Profülaktilisel eesmärgil kasutatakse väikestes kogustes doose peamiselt suvel (kuid mõnel juhul ka talvel) päiksekiirgusest tekkivate allergiate ennetamiseks, nt * päikseallergia (in k Polymorphic Light Erruption) - noortel täiskasvanud naistel
9. Maa kiirgusbilanss Maa poolt saadava ja väljakiiratava energia vahe 10. Atmosfääri koostis ja ehitus Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel
ilmastikuseisund püsis. Kui tuul on E -NE ja baromeeter langeb pidevalt, siis saabub torm S-st või SW-st. Tormi tsenter möödub vaatleja ligidalt või S poolt 12 24 tunni jooksul ja tuul pöördub NW-i läbi N-i. Standardatmosfäär (K) alumises osas jääb õhukiht puutumatuks (- 56,5 kraadi) (isotermia) ,ülemisse osasse tõuseb pikkamööda (kuni -1,-3 kraadi). soojusallikaks on osoonikiht 23 km kõrgusel. See kiht neelab suure osa päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. pärlmutterpilved. Hästi on jälgitav tuule suuna aastane käik: suvel idast, talve läänest. Võivad esineda ka jugavoolud. Elavhõbebaromeetrid ja aneroidi parandid Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , Kelvini skaala -273 kraadi c null skaala, Celsiuse skaala meie 0. 3. Atmosfääri energiaallikad Atm energiaallikaks on päike ja päikesekiirgus.Päikese spekter Päikesekiirgus kooseb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest
Kiirgust lainepikkuste vahemikus 380-750 nm nimetatakse nähtavaks kiirguseks e. valguseks, kiirgust alla 380 nm ultraviolettkiirguseks ja kiirgust üle 750 nm infrapunaseks kiirguseks. Energiat lainepikkuste vahemikus 400- 700 nm nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks kiirguseks (FAK). Taimede seisukohalt on oluline ka piirkond 750 nm ümbruses, mida nimetatakse kaugpunaseks kiirguseks. Atmosfääris neeldub suurem osa ultraviolettkiirgusest peamiselt osoonkihi tõttu, samuti neeldub suhteliselt enam infrapunast kiirgust CO2-e ja veeauru neelamise tõttu. Kiirguse energia mõõtühikuks on dzaul (J), intensiivsuseks (energia hulk ajaühikus) J/s=W, kiirgusvoo tihedust mõõdetakse W m-2. Vanemas kirjanduses kasutati energiaühikuna SI-süsteemivälist ühikut kalor. 1 W m-2=0.86 Kcal m-2 h-1. Taime seisukohalt on kiirguse energiasisaldus oluline eelkõige
(lainepikkusel üle 235 nm) Eristatakse looduslikke (Päike jt. tähed) ja tehislikke ultraviolettkiirguse allikaid ( ultraviolettlamp) Tavaline klaas ultraviolettkiirgust läbi ei lase, siis tuleb ultraviolettseadmetes kasutada kvartsklaasi. Ultraviolettkiirgusel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime (D2 - vitamiini moodustamine, päevitumine jms.) Mõõdukates annustes on ultraviolettkiirgus tervistav, suurtes annustes kahjulik (võib tekitada nahavähki.) Suurem osa Päikese ultraviolettkiirgusest neelab atmosfääri osooni- 23 kiht (10 - 50 km kõrgusel maapinnast) kaitstes elu Maal. Viimase 20 - 30 aasta jooksul on täheldatud osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel (kuni 40 %) ning nn. osooniaukude tekkimist. Seda põhjustab atmosfääri (õigemini stratosfääri) saastumine freoonide ja lämmastikoksiididega, millised lagundavad osooni. 6) Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on umbes 8×10 -12 kuni
kui ka troposfääris (u 10%). Osooni funktsioon ja mõju keskkonnale on stratosfääris ja troposfääris erinevad stratosfääris takistab UV-kiirguse jõudmise Maa pinnale o osoon neelab UV-kiirgust, pöördreaktsioon: O3→O2→O3 O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu
· Prurigo nodularis · süsteemne skleroderma (L94) InK Scleroderma, lad k scleroderma systemica · polümorfne ehk mitmekujuline valguslööve (L56.8) In k Polymorphic light eruption - profülaktikas, väikesed doosid 13 · aktiiniline sügatõbi ehk pruriigo (sügatõbi) in.k Actinic prurigo - profülaktikas, väikesed doosid enne hooaega · Hydroa vacciniforme - eestikeelne vaste puudub - ultraviolettkiirgusest põhjustatud nahahaigus. Nahale tekivad sügavad nahasisesed villid, mis paranevad armiga · Porfüüriad. In k. Porphyria - tekivad organismis mingi kindla ainevahetuses olulise ensüümi defekti tõttu Profülaktilisel eesmärgil kasutatakse väikestes kogustes doose peamiselt suvel (kuid mõnel juhul ka talvel) päiksekiirgusest tekkivate allergiate ennetamiseks, nt · päikseallergia (in k Polymorphic Light Erruption) - noortel täiskasvanud naistel
kiirgusvoogude suhe *Insolatsioon - atmosfääri välispinna ruutmeetrile sekundis langev päikeseenergia hulk. Valguse all mõistame kiirgust, mis on võimeline ergutama silma võrkkesta ja tekitama valgusaistingu. Soojuskiirgust mõõdame füüsikaliste suurustega (näit. W/m²). Valgust tuleb mõõta ühikutega, mis lähtuvad inimsilma tundlikkusest. Maapinnale jõuab nähtavast valgusest 52 %, infrapunasest 43 % ja ultraviolettkiirgusest 5 %. Nähtava kiirguse lainepikkus on 380 ... 760 nanomeetrit. Ultraviolettkiirguse lainepikkus on 10 ... 380 nm, infrapunase kiirguse lainepikkus 0.77 ... 340 nm. Kiirgust iseloomustab selle intensiivsus ja spekter. Silma tundlikkus on kõige suurem lainepikkuse 556 nm suhtes (kollakasroheline kiirgus). Päikesekiirgusel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju, mis ilmneb kahjulikus toimes mõningatele materjalidele (kangad, paber) ja värvidele, ruumide
0.00008%. Kontsentratsioon aastal 2000 oli 1.866 ppm (osakest miljoni kohta) või 1860 ppb. Kontsentratsiooni tõus oli 1060 ppb/800 ppb * 100 = 132% Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel. Suurim on osooni kontsentratsioon 20-25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O3 neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt. O3-I kahandavad tööstuslikult toodetavad fluori- ja klooriühendid. Kuna intensiivsem soojenemine toimub tõenäoliselt suurematel laiuskraadidel, mitte ekvatoriaalsetes piirkondades, siis just põhjapoolsete piirkondade metsad kannatavad rohkem kui parasvöötme või troopika omad.
soojusallikaks on osoonikiht 23 (ionisatsioonil kõrgemates kihtides). Oettingen poolt. Sellega pani ta aluse lahkunud kiirguste vahe[1]. km kõrgusel. See kiht neelab suure osa Neeldumine on vaatluste reale, mis kestab päikese ultraviolettkiirgusest ja soojeneb selektiivse iseloomuga. Osooni tänapäevani. A. Oettingeni teeneks on Eristatakse positiivset selle arvelt. Selles kihis esinevad nn. neelamisjooned on kõikjal. Neeldumine
Loomade keharakkudes säilitavad osmootset rõhku erituselundid. Imetajate keharakkude osmootne rõhk on 6...8 baari. Osoon hapniku allotroopne modifikatsioon (O3), värvitu terava lõhnaga gaas, väga tugev oksüdeerija. Looduses tekib O3 õhuhapnikust ultraviolettkiirguse ja äikese toimel: Suurim on osooni kontsentratsioon 20- 25 km kõrgusel seal moodustub osoonikiht. Osoonikiht stratosfääri osoonirikas kiht. O. neelab 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest (lainepikkus 215-290 nm). Maapinnale jõudnult mõjuks selline kiirgusehulk enamikule organismidele surmavalt. O. on tekkinud paleosoikumis, selle tekkega seostatakse organismide väljumist veest maismaale. O.-I kahandavad tööstuslikult toodetavad fluori- ja klooriühendid. Paigalinnud aasta ringi pesitsusalal või selle lähikonnas elutsevad linnuliigid (nt. metsis, harakas ja kodutuvi). Paigatruudus loomade kalduvus jääda mingisse paika püsivalt või sinna naasta.
annaabi.ee 
