Astronoomide vaatlusobjekte (0)

Kadrina Keskkool
Referaat
Astronoomide vaatlusobjekte
Koostas: Ebeli Pukk
12.a
Juhendas: Jüri Ruzu
Kadrina 2008
SISUKORD
Sisukord ....................................................................................................................... 2
1. Päikesesüsteem ........................................................................................................ 3
2. Komeedid ja meteoriidid ......................................................................................... 5
3. Päike ........................................................................................................................ 6
4. Udukogud ................................................................................................................ 6
2
Astronoomide vaatlusobjekte

Päikesesüsteem
Päikesesüsteem on meie
kodukant universumis.
Päikesesüsteemi on umbes
100 a.ü. seejärel tuleb
vähemalt 270000 a.ü. tühja
ruumi, enne kui kohtame
lähimaid tähti ja võimalikke
teisi päikesesüsteeme.
Päikesesüsteem on õhukese
ketta kujuline. Peaaegu kogu
aine on koondunud ühte
tasandisse. Vaid komeetide orbiidid ulatuvad põhitasandist üles- ja allapoole.
Päikesesüsteemi planeedid jagunevad kahte selgelt eristatavasse rühma: Maa-sarnased ja hiidplaneedid.
Maasarnased planeedid Merkuur, Veenus , Maa ja Marss on väikesed tahked taevakehad. Kaaslasi on neil vähe või neid polegi ja hiidplaneetidega võrreldes on nende atmosfäär õhuke.
Hiidplaneedid Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun asuvad päikesest kaugemal. Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad.
Kaugeim planeet pluuto ei kuulu kumbagi rühma. Käsitleme teda koos Päikesesüsteemi väikekehadega.
Merkuur
Päikesele lähima planeedi pind on sarnane meie kuu pinnaga. Selle pind on kaetu kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Atmosfääri merkuuril ei ole.Merkuuril krestab päev 3 meie kuud ja öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400 kraadi, öösel langeb
Pildil on Merkuur. temperatuurinäit 200 kraadi alla nulli.
3
Veenus
Veenust on nimetatud maa õeks, set ta on umbes sama suur kui
maakera. Sellel on paks atmosfäär, palju paksem, kui Maal. Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega. Veenusel on
Pildil on Veenus. kuumus umbes +500 kraadi kuuma.
Maa ja Kuu
Maal leiavad aset maavärinad ja vulkaanid . Tähtsamad Maa
pinda kujundavad tegurid on tuul, jää ja vesi, kuid ka tahketele
planeetidele iseloomulikud meteoriidikraatrid ja vulkaanid pole
siin tundmata.Kuu pinnal säilivad kraatrid praktiliselt igavesti ,
Pildil on Maa ja Kuu. sest kuul puudub atmosfäär. Kuu kraatritest saab välja lugeda
kogu Päikesesüsteemi tormilise ajaloo esimese aastamiljardi
pöörastest meteoriidi sadudest kuni suhteliselt rahuliku nüüdisajani.
Marss
Marss on Maast palju väiksem, kuid tema pinnal ei ole tingimused nii äärmuslikud nagu Merkuuril, veenusel või Kuul. Marsil on hõre atmosfäär, milles rõhk on vaid 1/200 õhurõhust maapinnal. Temperatuur Marsi pinnal tõuseb üle nulli vaid suvel
Pildil on Marss. ekvaatoril, talvel aga võib pakane ulatuda miinus saja kraadini.
Jupiter
Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Läbimõõdult on ta Maast 11 korda suurem, ruumalalt 1400 korda, pindalalt 125 korda, massi poolest 318 korda suurem. Praegu tuntakse Jupiteri
Pildil on Jupiter. 16 kuud.
Saturn
Saturni teatakse eelkõige tema rõngaste järgi. Need on õhukesed ja laiad ning paiknevad Saturni ekvaatori tasandis. Saturni kuude koguarv on ametlikel andmetel kaheksateist.
Pildil on Saturn.
4
Uraan
Uraani katab paks valge udu, mis tõttu planeedi piirjooned on hägusad. Uraani rõngad avastati 1977. aastal, kui Maalt vaadate liikus Uraan ühe tähe eest läbi. Selle rõngad on peenikesed ja kokku on neid kümmekond. Uraani kuude arv ametlikel andmetel
Pildil on Uraan. on seitseteist.
Neptuun
Neptuuni atmosfääris hõljuvad kõrged heledad pilved. Neptuunilavastas rõngad Voyager . Neptuunil on kaaslasi ehk kuid kaheksa. Enamik kuudest on väikesed ja kraatritega kaetud.
Pildil on Neptuun.
Pluuto
Pluuto avastati 1930. aastal. Planeedi mass õnnestus määrata
alles 1970. aastate lõpus, kui avastati Pluuto kuu Charon . Pluuto
läbimõõt määrati 1980. aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuto
ja Charon teineteisest kordamööda varjutasid. Läbimõõduks saadi
Pildil on Pluuto. umbes 2200 kilomeetrit, mis on pisut rohkem kui pool Kuu
läbimõõtu. Pluuto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi.
2. Komeedid ja meteoriidid
Komeedi tuum koosmeb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit. Halley komeet on seni ainus sabatäht, mida on lähedalt pildistatud. Saba koosneb ülihõredast gaasist.
Pildil on komeet.
5
Hetkest, mil kivist või rauast meteoorkeha kukub maapinnale, nimetatakse teda meteoriidiks. Meteoorid on vaadeldavad vaid siis, kui nad suure kiirusega sisenevad Maa atmosfääri ja jätavad taevasse helendava jälje. Kõik väiksemad meteoorkehad põlevad ära juba Maa atmosfääri ülakihtides, sest nad sisenevad õhku suure kiirusega.
Pildil on meteoriit.
3. Päike
Meie lähim täht on Päike, mille3 mass on Maa massist 330 000 korda suurem. See koosneb looduse kõige kergemast gaasist. Üle 70 % Päikese massist moodustab vesinik , heeliumi on rohkem kui 25%. Raskemate keemiliste elementide aatomeid on vaid paar protsenti. Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust
maapinnal.Vaadeldes läbi tumeda filtri , võib suuremaid
Pildil on Päike. päikeselaike näha palja silmaga. Filtriks sobivad näiteks
keevitusprillid.
2.4 Udukogud
Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekott Lõunaristi tähtkujus. Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. Emissioonudu.
Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Tuntumad gaasudud on Orioni Pildil on Orioni udukogu. udu ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus.
6
Kasutatud allikas
Heikki Oja “Põhjanael”
7