BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne.
Kvalitatiivse uuringu ülevaade teadusartiklist Artikli teema: laste ülekaalulisus, toidusõltuvus, rämpstoidust põhjustatud heaolu tunne. Töö eesmärk: jagada teavet ja toetust noortele interneti vahendusel, jagada teadmisi terviklikust toitumisest, aidata säilitada tasakaal tervisliku ja ebatervisliku vahel. Kogu protsess oli anonüümne. Kutsuti üles rääkima kogemustest ning end proovile panema. Artikli hüpotees/uurimusprobleemiks on see, et teismelised ja varateismelised on ülekaalulised ning ei oska ohjeldada oma söömisharjumusi.
neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult et tema meelitas rotte kokaiiniga. ,,Kas rottidel on toidusõltuvus?" küsib seepeale Kenney ajakirjas Scientific American. Sõltuvus on võimetus alla suruda käitumist, hoolimata selle halbadest tagajärgedest. Ka ülekaalulised inimesed tahaksid süüa vähem, ometi ei suuda ülesöömist vältida. Nende aju hävitussüsteem, mis pakub mõnutunnet, mängib üle aju signaalid, mis annavad märku, et aitab söömisest, kõht on täis. Nii nagu alkohoolikud ja narkomaanid, nõnda tahavad ka mõned inimesed süüa seda rohkem, mida rohkem söövad
puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne liigsöömine ehk KMP söömishäire , tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. Spetsialistid on nimetatud toitumishäire teaduslikult kinnitanud ning jaotavad selle kahte alakategooriasse : on käitumuslik-muudatuslik mudel (stiimulist ajendatud) ja toituvussõltuvusmudel. Põhjused KMP ülesöömisel on üldiselt järk-järguline areng, mille originaalmuster pärineb sageli lapsepõlvest. Tavaliselt algab see märkamatult, kui laps pöördub toidu või maiustuste poole,