SÖÖMISHÄIRED Koostajad:Kaur Varipuu Mihkel Kukk SISSEJUHATUS Söömishäired on psüühikahäired. Tingitud liialdasest muretsemisest: figuuri pärast. kehakaalu pärast. Tekkinud viimastel aastakümnetel. Meestel on need häired haruldased. Enamasti tekib 14-18 aastaselt. ERINEVAID SÖÖMISHÄIREID Anoreksia Buliimia Ülesöömine Kompulsiivne ülesöömine Oksendamine Diabuliimia Ruminatsioon EDNOS Pika Öine söömine ANOREKSIA Tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Inimene harjutab end sööma äärmiselt vähe ja lahjat toitu. Isegi keelitamine ja preemiad ei aita nälgimist lõpetada. BULIIMIA Liigsöömishood- suure toidukoguse kiire söömine lühikese aja jooksul. Liigselt manustatud kaloritest püütakse lahti saada tahtlikult: oksendades. lah...
Ülesöömine on kahjulik nii kehale kui vaimule Itaalia teadlased on jõudnud mitmete katsete tulemusena arusaamiseni, et ülesöömine pole kahjulik mitte üksnes kehale, vaid ka vaimule, soodustades aju vananemist. Vähem söömine aitab lülitada tööle aga molekuli, mis aitab ajul noorena püsida, vahendabERR teadusportaal. Molekul nimega CREB1 kannab hoolt mälu ja õppimisvõime eest, samuti kontrollib see ärevust. Paraku kahaneb molekuli töövõime inimese vananedes. Itaallaste katsest ilmnes, et CREB1 hakkas hiirte ajudes tööle madalakalorlusega dieedi puhul. Täpsemalt aktiveeris see molekul omakorda mitu geeni, mis seisavad hea aju hea töövõime ja pikaealisuse eest. https://www.kliinik.ee/uudised/aid-25759/%C3-lesoomine-on-kahjulik-nii- kehale-kui-vaimule http://naine24.postimees.ee/675888/ulesoomine-soodustab-aju-vananemist Kompulsiivne söömishäire ehk kompulsiivne ülesöömine ehk emotsionaalne ...
BINGE EATING DISORDER EHK KOMPULSIIVNE ÜLESÖÖMINE Risto Tõldsep IX klass 2014/15 Mis see on? · Kompulsiivne ülesöömine ehk kompulsiivne toitumishäire, tuntud ka nimetuse all toidusõltuvus, on söömishäire, mida iseloomustatakse kui kinnisideelise, kompulsiivse suhtumisena toitu. · Isik, kes kannatab kompulsiivse söömishäire all, satub sagedatesse ülesöömis või õgimisperioodidesse, mille vältel ei suuda oma toitumist kontrollida. Põhitunnused · Õgimishood süüakse ka siis, kui ei olda näljane. Neil on kinnisideed: sage rohkest söögist fantaseerimine, isuäratavate toitude visualiseerimine, söömise salajane planeerimine jne. · Erinevalt buliimikutest ei püüa ülesööjad esile kutsuda tahtlikku oksendamist. · Toitu kasutatakse vahendina, et varjata oma emotsioone, täita hingelist tühjust või saada lihtsalt jagu päevasest stressist ning probleemidest elus. Sümptomid · Kontrollimatu söömine olemata füüsiliselt näljane. · S...
Buliimia Sisukord · Mis on buliimia? · Buliimia tekkimine. · Tagajärjed. · Ravi buliimiale. · Minu arvamus. Mis on Buliimia? · Söömishäire · Söömisepiiramine · Kontrolli kaotamine · Ülesöömine Buliimia tekkimine. · Halvad emotsioonid · Mõnitamine Tagajärjed. · Hambaemaili kahjustus · Marrastused sõrmedel · Enesetapukatsed Ravi buliimiale. · Posiitivsed muutused · Madal enesehinnang · Psühhoteraapia Minu arvamus. Minu arvates on buliimia raske haigus, millesse on lihtne sattuda, kuid raske sellest haigusest välja tulla. Räägitakse tihti milline on "ideaalkaal" ning paljud soovivad ka omale "ideaalkaalu" ning hakkavad seejärel dieeti pidama, mis võib viia buliimiani. Seetõttu võiks ära kaotada iluetiketid, et millised on koledad ja millised ilusad inimesed, sest tegelikult on ju iga inimene omamoodi ilus. ...
Mis siis ikkagi paneb inimest üle sööma? Floridas Jupiteris olevas Scrippsi uurimisinstituudi professor P. F. Kenney serveeris oma töörühmaga rottidele rohkes koguses nende tavatoitu ja peale selle veel pääsu kääbuskohvikusse, mis oli täis isuäratavaid kaloririkkaid toite. Vorstikesi, juustuküpsiseid sokolaadi. Rotid jätsid oma tervisliku tavatoidu pikalt mõtlemata kõrvale ning rühtisid kartmatult äsja avatud kohvikusse. Ja nagu võis ka arvata võtsi nad kaalus juurde. Seejärel hoiatasid teadusgruppi liikmed rotte erksalt vilkuva (ohu)tulega, et anda neile märku toidu ohtlikkusest. Küll aga tavatoidu juurde jäänud rotid, arvestasid tulega ning lõpetasid sokolaadi näksimise, ent ülekaalulised rotid kas nosisid julgelt edasi või jäid kahe toakese vahele põikama natukeseks( kuni taas õgima läksid). Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult e...
Tervislik toitumine ja toitained Toit ja toitained Inimene peab saama toidust vajalikke toitaineid. Nendeks on : Makrotoitained: süsivesikud, rasvad, valgud, vesi Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalained Süsivesikud: suhkur, looduslikud toiduained Rasvad: taimeõlid, loomsed rasvad(liha, piim) Valgud: piim, juust, kohupiim, kala, liha, muna, uba, hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimsel...
Töö teoreetilise tausta kava 1. KMP esinemise põhjused ja soodustavad tegurid Esimeses peatükis on juttu sellest, miks tekib inimestel emotsionaalse ülesöömise häire. Kirjutatakse, millised on need tegurid, mis kirjeldatud toitumishäire esinemist soodustavad. Tänapäeval ei teata veel, mis põhjustab kompulsiivset söömishäiret. Pole teada, kas depressioon põhjustab kompulsiivset toitumishäiret või vastupidi. Umbes pool inimestest, kellel on see söömishäire, on depressioonis või on olnud seda minevikus. Kompulsiivse toitumishäire esinemise põhjusi saab jaotada kolmeks 1. Bioloogilised põhjused Hüpotalamus (osa ajust, mis kontrollib isu) ei pruugi saata õigeid sõnumeid nälja ja täiskõhu tunde kohta. Uuringutes on leitud geneetiline mutatsioon, mis põhjustab toitumishäireid. On leitud tõestust, et madal seratoniini tase ajus mängib rolli kompulsiivse söömishäire kujunemisel. 2. Sotsiaalsed ja kultuurilised põhjused Liigsöömist se...
Kiudained Kiudained Põhimõtteliselt on kiudained süsivesikud, mida ei saa seedida. Kiud on olemas kõigis taimsetes söökides. Kõik kiud ei ole aga samasugused ning nende liigitamiseks on mitmeid viise. Kiudainete liigid Kiudaineid võib liigitada vees lahustuvateks ja lahustumatuteks. Kuna nende funktsioon on erinev, peaks päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja ga...
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel ae...
TOITUMISHÄIRE: BULIIMIA Koostajad: Sander Siimann ja Reiko Kunimägi. Haig us e o le mus ja e s ine mine Buliimia ehk bulimia ne rvos a algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalu tõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Vähese kehalise koormusega 1930-aastase naise päevane toiduenergia soovitus on 2050 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid. Söömishoogusid vallandavad tavaliselt negatiivsed emotsioonid, nagu väsimus, ärevus, tüdimus, masendus. Buliimiaga võivad kaasneda enesetapukatsed, enesevigastamine või psühhoaktiivsete ainete tarvitamine. Buliimia on...
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ...
Tervislik toitumine Tere, ma sooviksin teile rääkida tervislikust toitumisest. Kui me ei sööks ega jooks siis kaua me vastu ei peaks. Kaloreid vajame me iga päev, et oleks energiat. Normaalsel 15- aastasel aktiivsel noorel naisel on vaja päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noorel mehel 2600-3000 kcal." Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik" nii on lausunud Sokrates. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/tervis) Kui Sul esmapilgul ei teki seost toitumise ja tervise vahel, siis tea, et toitumine mõjutab Sinu vererõhku, kolesteroolitaset, kaalu ja palju muud. Sageli on just vale toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Väga tähtis on, et sa sööd igapäev korralikult ja saad kätte oma igapäevased vitamiinide normid. Söömise juures ei ole mitte probleemiks ainult ülesöömine vaid ka mitte...
Lähedussuhted (sõprus, romantilised suhted) Lähedussuhted Erinevused lähedussuhetes ja suhte kulgemisel: - jõulisus, intensiivsus - pühendumine - emotsionaalsus - seksuaalsus (kõik lähedussuhted ei ole seksuaalsuhted) Meeldimine - Geograafiline lähedus, interaktsioonide sagedus - Sarnasus – hoiakud/väärtused; huvid; sotsiaalne klass - Füüsiline atraktiivsus - esteetiline aspekt - stereotüüp “ilus on ka hea” - sotsiaalsed oskused (enesekindlus interaktsioonides) - ülekanne Sõprus Kahe isiku vaheline vabatahtlik vastastikune sõltumine: - vabatahtlik, – avatus, usaldus, lähedus, meeldimine, austus – toetuse pakkumine – vastastikusus – sümmeetriline (võrdsed) – puuduvad eksplitsiitsed seksuaalsed elemendid – välise surveta aja pühendamine teineteisele Sõprussuhtes kehtivaid reegleid - abistamine - sõbra privaatsusega arvestamine - konfidentsiaalsus - usaldusväärne k...
Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed 9.klass bioloogia Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0" alusel. Ainevahetuse regulatsioon Ülesandeks kudede, organite töö mõjutamine ja kooskõlastamine. Kahte tüüpi: 1. Neuraalne regulatsioon e närvisüsteemi poolt 2. Humoraalne r. ehk hormoonide poolt Hormoonid Koosta õpiku abil mõistekaart hormoonidest. Abiks järgmised küsimused: Mis nad on? Kus neid toodetakse? Mis on nende üldine ülesanne? Iseloomulikke jooni? Näited 2 C12H14N2O2 Hormoonid On sisenõrenäärmetes toodetavad keemilised ained, mille ülesandeks on organismi...
Haiguse olemus ja esinemine Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talit...
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e somatotroopne hormoon ja prolaktiin, mis mõjutab rinnanäärmete kasvu ja arengu, eriti raseduse ajal ja rinnaga toitmise ajal, stimuleerib piima teket rinnanäärmes). 1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel...
Toitumishäired Referaat Pärnu 2010 TOITUMISHÄIRED Toitumishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja toitumishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule toitumishäirele. Toitumishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. ANOREKSIA Haiguse olemus ja esi...
Stress Stress on organismi vastus mingile väliskeskkonna nõudmisele. Põhjused: 1. Katastroofid: a. loodusõnnetused, b. lennu ja autoavariid, c. kuritegude ohvriks langemine jt i. Post traumaatiline stressihäire 1. Tuim maailma suhtes 2. Trauma taaselustamine unes jm 3. Unehäired 2. Elusündmused traumeerivad, suurem tõenäosus haigestuda 3. Tööstress: a. Ülessannetega seotud ohtlikkus, kindlus, vallandamised b. Füüsilised töökeskkond, sisustus, kujundus, temperatuur jm. c. Rollinõuded d. Inimestevahelised suhted, kokkupuude tööl jm. On olemas kolm faasi: 1. Häire faas tekib esmase reaktsioonina mingi stressi põhjustava olukorra poolt. · Ärevus erutus õhin · Kehalised võimed kasvavad · Kiirus ja...
Kuidas stressist vabaneda? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Oluline on meeles pidada, et mitte kõik stressi vormid pole negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus positiivset ja isegi jõuduandvat rolli. Stress saab meil aidata tõsta oma loovust ja motivatsiooni. Rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla energiapuudus, viha, kurbus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine, unetus, halb keskendumisvõime, peavalu, probleemid suhetes teiste inimes...
Tervislik toitumine ja toitumishäired Kristina Rabi 9. A Toiduvaliku põhimõtted Pidevalt ilmub uut infot toiduainete kohta Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis on väidetavalt meile kasulikud- kas on ka nii? Ei ole olemas imedieete ega imetoiduaineid Tervisliku toitumise lauseks on neli põhimõtet. Neli põhimõtet Söö vastavalt vajadusele Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Mõõdukalt võid süüa kõike, mis maitseb Söö mitmekesiselt! Toidupüramiid Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid,mida organism vajab Alumises osas on need,mida organism kõige rohkem vajab Mida üles poole,seda vähem neid toiduaineid tuleb süüa Püramiidi alus: liikumine! (iga päev vähemalt 30 minutit) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Tallinna Transpordikool Pille-Riin Kärner Stress Juhendaja: Margit Rajaste Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on stress? 3. Millest koosneb stressikogemus? 4. Stressiga toimetulek 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles uurimistöös püüan välja selgitada mis on stress, millest koosneb stressikogemus ning kuidas sellega toime tulla. Stressi on kogenud peaaegu iga täiskasvanud inimene. Stressiliike on väga erinevaid ja need väljenduvad inimestel erinevalt. Selles uurimistöös räägingi stressist lähemalt. Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistel...
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi. Stressis oleval inimesel võib esineda mitmeid erinevaid sümptomeid milleks võivad olla näiteks energiapuudus, vih...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASESTÖÖS Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2014 Stressi tekitavad stressorid, need jälitavad meid just kui tiksuv pomm, mis ootab oma taimeri täitumist. Tänapäeval on kõik inimesed kogenud stressi enda elu ühe osana. Iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, vaimsest ja füüsilisest tervisest, töökoha mikrokliimast ning perekonna ja sõprade toetusest. Kuna inimesed on erinevad, siis mõni kogeb stressi raskemal kujul teine kergemal. Rohkem tajutakse siiski negatiivset stressi, mille sümptomiteks võivad olla kurbus, viha, energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressili...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Krista Villem STRESS JA DEPRESSIOON Referaat Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 STRESS Selgitus Stressi mõistetakse tavakeeles närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. (Stress 2013). Ülevaade Stressi on tundnud/tunnevad rohkemal või vähemal määral kõik inimesed. Stress ei ole alati paha. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja jõuduandvat rolli, aitab tõsta motivatsiooni ja loovust. (Stress 2013). Tekkepõhjused ja -mehhanismid Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse. Mõõdukas stress võib omada positiivset ja j...
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt ja kurnavalt. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liialt raske vaimne või füüsiline töö, tavapärase elurutiini ootamatu muutus, iseen...
Elamistoimi Bioloogilised Psühholoogilised Sotsiokultuurilised Poliitilis- Keskkond ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised ...
1. Iseloomustada põllumajanduslike tootmise vorme: S egatalu tegeles tera, juurja köögivilja kasvatamisega ning peeti veiseid, sigu, lambaid, kanu ja tööloomadena hobuseid. Iga talu juurde kuulus viljapuuaed. Industriaalse tootmisviisi arenedes kasvas linnarahvastik, siis orienteeruti põllumajanduses üha enam kauba tootmisele. Hiigelfarm Ekstensiivne teraviljatalu hõreda asustusega ja avarate põllumajanduslike maadega rohtlates on kujunenud teravilja, peaasjalikult nisutalud seal püütakse küll kasutada parima saagikusega sorte ja moodsamat tehnikat, kuid tulemuseks on tagasihoidlik saagikus mille korvab vähene tööjõukulu ja madal toodangu oma hind. Levik PõhjaAmeerikas, Austraalias jm Rantso tegeleb loomade söötmisega aasta ringi looduslikel karjamaadel. Levinud USAS,Argentiinas. Ameerikas, Austraalias, LAafrikas. I standus tegeleb troopiliste kultuuride peamiselt ekspordiks ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Bioloogilise psühholoogia arengusuunad. Uni ja ööpäevarütmid. Bioloogiline rütm on ajas korduv, ühesuguse järjestuse ja intervalliga toimuv bioloogiline sündmus või funktsioon. Tsirkannuaalsed – tsükli pikkus ligi 1 aasta (loomade paljunemistsüklid, ränne-aastaaegade vaheldumisega seotud). Infradiaansed – tsükli pikkus üle ööpäeva (nt inimese menstruaaltsükkel). Tsirkadiaansed – tsükli pikkus ca 1 ööpäev (une-ärkeloleku tsükkel) Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endoge...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Helen Prants AÜMD 1 PSÜÜHIKAHÄIRED Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus sotsiaalteaduste psühholoogiasse valisin teemaks psüühikahäired, kuna haigused pakuvad mulle huvi. Haigused on meie kõigi ümber ning oleks õige neist teada. Ma võin öelda, et ma armastan inimkonda, inimesed on nii huvitavad ja igaüks täiesti isemoodi. Kahjuks tehakse teistest järeldusi liiga kergekäeliselt, kõikidel on omad head ja halvad küljed. Must-valge ütlus on, et haiged, häiretega, puuetega inimesed on imelikud, nendega ei tasu tegemist teha, nad ei saa sinust niikuinii aru ning tavaliselt on nad ka vaesest perest, kelle vanemad on joodikud. See lause kõlab väga karmilt, aga kahjuks nii on. Ei mõelda, miks vastutulev inimene lonkab, pead väristab või miks see inimene küll midagi ei söö, ta ...
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu o...
Rakvere Reaalgümnaasium Ingrid Leichter 10.T klass SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2011 2 SISUKORD SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE...................................................................................1 SISUKORD.............................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS......................................................................................................................4 1. SESSOONNE AFEKTIIVNE HÄIRE MIS SEE ON?..................................................5 1.1Mis seda põhjustab?........................................................................ 5 1.2 Tagajärjed....................................................................................... 5 1.3 Kus ja kellel esine...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Liisa Sildmaa Toitumishäired Uurimistöö Juhendaja: Õpetaja Evelin Vanaselja Tallinn 2012 ANNOTATSIOON Tallinna Nõmme Gümnaasium Töö pealkiri Toitumishäired Kuu ja aasta Lehekülgede arv Mai 2012 17 Referaat Minu uurimistöö eesmärk on rohkem teada saada erinevatest toitumishäiretest, mis need on, mida need endaga kaasa võivad tuua, kuidas ravida jne. Uurimiseks kasutasin erinevaid internetiallikaid ja raamatut. Uurimistöö on kirjeldav ning ülesehitatud neljale suuremale pealkirjale, mis omakorda jagunevad alateemadeks vastavalt teemale. Esimeses teemas kirjeldasin üldiselt, mis on toitumi...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Pärnu Koidula Gümnaasium Hommikusöögi tähtsuse ja tervisliku toitumise teadlikus Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1A õpilaste seas Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Pärnu 2015 2 Sissejuhatus Hommikusöögi tähtsus ja tervislik toitumine on hetkel aktuaalne teema, sest tehnoloogia uuenemise, mugava eluviisi ja ebatervisliku toitumise leviku tõttu kasvab rasvunud inimeste protsent iga aastaga. Näiteks Tervise Arengu Instituudi täiskasvanute tervisekäitumise uuringu järgi oli 2006. aastal 15 protsenti Eesti täiskasvanutest tugevalt ülekaalulised ehk rasvunud ning 2008. aastal oli see protsent juba 18. Valiti see teema, sest tihti klassikaaslastega suheldes arutati sagedasti hommikusöögi söömisest. Kuna koostajatest tegelesid 4 spordi või liikumist vajava huviringiga, mis omakorda nõuab head tervist ja tervislikku toitumist, siis oli teema ko...
Tartu Forseliuse Kool Angelika Talantseva 9b Oska ja julge otsida abi Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine....................
Tervislik toitumine ja toitumishäired Eesti inimeste seas 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1. Toitumissoovitused 1.2. Makrotoitained 1.3. Toiduainete grupid 2. Tervisliku toitumise olukord Eestis 3. Toitumishäired 3.1. Anoreksia 3.2. Buliimia 3.3. Ortoreksia 3.4. Ülesöömine 4. Tuntumad dieedid 5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just e...
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – ...
Kokkuja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Ainsuse nimetavas käändes või ainsuse omastavas olev nimisõna lühitüveline nimisõna Nt. vesiveski, vastab küsimusele kelle?, mille? Nt. isa nahkmööbel, sarvloom, külglibisemine, , saapad, õpiku autor, toodangu kvaliteet, tellimiskaart, haldusnõukogu, inimväärikus ukse kääksumine, tuule undamine Ainsuse omastavas olev nimisõna kui Mitmuse omastavas olev nimisõna ta märgib selle nimisõnaga Nt. teaduste akadeemia, vigade parandus, väljendatud mõiste liiki või laadi, raamatute nimestik, ekspertide komisjon, moodustades koos temaga ühe sademete hulk, sisehaiguste kliinik, kindlakskujunenud mõiste Nt jahikoer, kurttummade kool, muusikariistade karjakoer, toakoer, linnukoer, taskukell, kauplus, uudiste agentuur seinakell, käekell, torni...
Teema I SEEDETRAKTI HAIGUSTE RAVIKS KASUTATAVAD RAVIMID Kirjandus: Toitumine ja seedimine Lege Artis lisaväljaanne mai 2007 Gastroösofageaalse reflukshaiguse ravijuhend http://www.eestiarst.ee/static/files/027/ea0906lk427-431uus.pdf Iivelduse ja oksendamise farmakoloogiline ravi Lege Artis nr 2 (16) veebruar 2003 Lahtistid – sõbrad või vaenlased Toomas Kariis Lege Artis nr 9 (13) 2002 KÕHUKINNISUS Ravimiinfo bülletään nr 8/9 1996 Ravimitega saab seedetraktis mõjutada... Maomahlasekreet Seedimises osalevaid ensüüme Sapi moodustumist ja eritumist Oksendamist Soole motoorikat ja väljutamist A(1...12) I. MAO VAEVUSTE PUHUL KASUTATAVAD RAVIMID: Kõrvetised- mõru,-hapu, kibe maitse suus( rinnakeskel).lapsel valus. Puhitused Röhitised Iiveldus,oksendamine Kõhu-, maopiirkonna valud 1) Kõrvetised- põ...
Kliiniline psühholoogia Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis - Subjektiivne norm lähtutakse iseendast - Normatiivne lähenemine normiks täiuslikkus Sotsiaal-kultuuriline lähenemine normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas - Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis - Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata) Statistliline lähenemine vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore - Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakoha...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (k...
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatak...
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
annaabi.ee 
