Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ülalpidamis kohustused perekonnas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elatis, pidama, varalise, vanavanema, perekonnaliikme, elatusraha, kasuvanem, võlgnevus, temalt, esitanud, eestkosteasutus, kummagi, täisealine, lapselaps, eestkostja, mõjuvaks, tunnistatud, perekonnaliikmete, hageja, iseloomuga, viibib, arvestab, kasulaps, neilt, vanemaga, maksja, esitamist, esinenud, vabastamine, tasaarvestuse, lubamatus, vastuhagiSellest tekivadki tülid ning selle probleemi lahendamiseks pöördutakse kohtu poole. Kohus määrab lapse huvidest lähtudes kõige parema elupaiga kas ühe või teise vanema juures. Tavaliselt saab saatuslikuks sissetulek või tööpäeva pikkus. Vanem keda kohus ei määra lapse eest hoolitsejaks, peab maksma lapsele elatisraha ehk alimente. Elatist tuleb maksta igakuiselt, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. See on umbes 2000 krooni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus võib elatise suurust vähendada kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Muidugi võib kohus jätta
milline vara saab abikaasade hisvaraks; 2) milline abielu kestel omandatud vi omandatav vara on hisvara ja milline lahusvara; 3) kuidas abikaasade hisvara vallata, kasutada ja ksutada; 4) kuidas abikaasade hisvara jagada; 5) abikaasade vastastikused lalpidamiskohustused abielu kestel ja abielu lppemisel; 6) abikaasade muud vastastikused varalised igused ja kohustused, kui see ei ole vastuolus seadusega. 7.)Lahutatud abikaasa, kes ei ole suuteline ennast lal pidama, vib taotleda, et tema endine abikaasa aitaks teda vastavalt oma vimele, vimalustele ja varale lal pidada. Kui abikaasad ei jua elatise suuruses kokkuleppele, mistab selle vlja kohus he abikaasa ettepanekul. Elatist vib maksta kas hekordse vljamaksena vi osamaksetena. 8.)Perekonnaseisuasutuses lahutatakse abielu abikaasade kokkuleppel nende hise kirjaliku avalduse alusel, st abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Kohus lahutab abielu abikaasa nudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise
3. Abielumehest põlvnemine- kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa ema endine abikaasa, kuid kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Lahutamise korral võib endine abikaasa isaduse omaks võtta alates lahutamise avalduse/hagi esitamisest. Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta PSA-le esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud. Isaduse omaksvõtt-mees ei saa isadust omaks võtta, kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne temast. Isadust saab omaks võtta isiklikult või seadusliku esindaja nõusolekul, tähtajaline ja tingimuslik isaduse omaksvõtt on tühine. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek (teatud juhtudel ka lapse nõusolek). Isadus kui
Õigusõpetus ÜLALPODAMISKOHUSTUS Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama Täisealised lapsed on kohustatud oma vanemaid ülal pidama Vanavanematel tekib lastelaste ülalpidamise kohustus siis, kui tema laps (lapsevanem) ei täida ülalpidamise kohustust ÜLALPIDAMINE ÜLALPIDAMIST ON ÕIGUSTATUD SAAMA: Alaealine laps Laps, kes täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni Muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole ise võimeline ennast ülal pidama ELATIS
Seadus näeb ette ka toimingud, mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga. Vanemad ei saa teha tehingut näiteks siis, kui tehingu üks pool on laps ja teine pool on vanem ise või vanema abikaasa, vanema teine laps, õde või vend. Kinkekeelu tõttu ei või vanemad lapse esindajana reeglina kinkida lapse vara. Lapse ülalpidamine / elatis Elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, on täitedokumendiks, millega elatise maksmisest keeldumisel saab pöörduda kohtutäituri poole ilma, et oleks vaja eelnevalt pöörduda kohtusse. Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis,
abikaasale, on temal õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada, arvestades teise abikaasa kasuks seaduses ja abieluvaralepingus ettenähtud piiranguid. Ühisvara üksi valitsev abikaasa peab ühisvaraga seotud õigusvaidlusi enda nimel. Vara valitsev abikaasa võib ainult teise nõusolekul käsutada või kohustuda Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust. · Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajal on abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. · Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust (olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte). Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? · Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse
ülalpidamist muul viisil, vaidluse korral teeb otsuse kohus. · Väga oluline on lapse puhul arvesse võtta ka faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. Rahalise elatise nõue vanema vastu tekib esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises. · Sugulastevaheline ülalpidamise osas jääb võimalus nõuda ülalpidamiskohustuse täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi. · Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot). 12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel · Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb
Juhul, kui vanem hoidub kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest, võidakse teda karistada rahalise karistuse või, äärmuslikumal juhul, ka vangistusega. Elatise taotlemiseks tuleb kohtule esitada 5 maksekäsu kiirmenetluse avaldus (lihtsustatud kirjalik menetlus) lapse elatisnõudes või hagiavaldus (elatishagi). Igakuine elatis ühele alaealisele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2016. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääraks 430 eurot, mis teeb elatise minimaalseks suuruseks 215 eurot kuus lapse kohta. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Igakuise elatusraha ülemmäära ei ole kehtestatud. Elatise kindlaksmääramisel arvestatakse
ülalpidamist ka teiselt lapsevanemalt. Perekonna seaduse § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama[2]. Ülalpidamiskohustuse all peetakse silmas üldjuhul elatusraha maksmist. Kõnekeeles kasutatakse elatusraha asemel mõistet alimendid. 2. PÕLVNEMISEST TULENEV ÜLALPIDAMISKOHUSTUSE REGULATSIOON Elatusraha suurus määratakse kindlaks perekonna seaduse § 99 alusel. Elatusraha suuruse määramisel lähtutakse õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise
samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Raha ei pea enam maksma kui abivajaja abiellub uuesti. (1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Vanavanemad, kellel varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast. 13.Lapsendamine
Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 12) Ülalpidamiskohustus perekonnas Vanavanemad, kellel varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, samuti abi vajavat töövoimetut täisealist lapselast, kui lapselapsel ei 2 3 ole vanemaid, abikaasat voi täisealiseks saanud last voi kui nendelt ei ole voimalik ülalpidamist saada. Täisealine lapselaps, kelle varaline seisund seda voimaldab, on kohustatud ülal pidama
Pulmale eelneval õhtul toimub henna. Samal päeval "puhastatakse" ka pruut, st. eemaldatakse kõik kehakarvad, peale juuste ja kulmude-ripsmete muidugi. Perekonna käsitlus Lõuna-Aafrikas Aafrika riikides on väga aeglane majanduskasv ja tööpuudus suureneb järjest. Aafriklased on külalislahked,abivalmis ja sõbralikud ja üritavad vältida konflikte ja ebaviisakaid kombeid. Aafrikas on seaduslik, et üks mees omab mitut naist, kuid ta peab üleval pidama nii oma naised kui ka lapsed. Mehed on leibkonnapeadja kontrollivad sotisaalseid ressursse. Naised ja mehed mõlemad töötavad kodunt väljaspool kuid majapidamistööd teeb naine ja hoolitseb laste eest. Vaatamata perekonnaseisule ja võlakirjadele on abielu tseremooniad ühed kõige olulisemad sündmused kohta ja suurte pidudega kaasnevad ka suured kulud. Vanemad pärandavad vara lastele ja meessoost isikule.Pärijaks on tavaliselt vanem poeg, kes on võitnud usalduse ja
vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja
kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara) Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4. Laps ja perekond Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida Vanemad panevad lapsele kokkuleppel kuni 3 eesnime, mis ei tohi olla vastuolus heade tavadega, ei vasta soole, on üldtuntud nimi
käsutamisest ja jagamisest. Näiteks jahirelvad, mis on ühisvara, aga üks abikaasadest, kes ei oma relvaluba, siis ei tohi seda vara isegi puutuda. Sama moodi ka autoga, kui puuduvad näiteks autojuhiload. 9. Milline on abikaasa vastutus ühisvara eest? Mõlemad osapooled vastutavad poole eest. 10. Selgita abikaasa ülalpidamiskohustust? Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. See hõlmab tegevust ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks. 11. Millistel tingimustel abielu lõpeb? Kuidas on võimalik abielu lahutada? Abielu lõppeb: ● abikaasade vastastikusel kokkuleppel; ● kui abikaasadevaheline suhe on tõsiselt halvenenud ja abielu jätkamine ei ole enam võimalik;
summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi. Võõrasvanem lapsevanemaga abielus olev isik, kes ple selle lapse vanem Kasuvanem- isik, kes last kasvatab, aga ple lapse vanem ega võõrasvanem Täisealine laps - peab ülal pidama võõras-või kasuvanemat kui on koos elatud vhmlt 10a. Lapsendamine e
materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. Poolteks võivad olla jur ja füüsil isikud, kuna materiaalõigussuhted saavad tekkida vaid isiku vastu. Poolte õigused ja kohustused: Hagejal on õigus 1. Muuta hagi alust või eset. Hageja ei tohi muuta nii hagi alust ja eset korraga, sest juhul oleks tegemist uue hagiga. 2. Suurendada või vähendada nõuet. 3. Loobuda hagist. Kostjal on õigus 1. Hagi õigeks võtta. Pooltel on õigus 1
vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. (3) Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. (4) Lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. 19) Abikaasad on vastastikku kohustatud perekonda ülal pidama. Abielu ajalon abikaasa kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülal tuleb pidada ka naist 8 nädalat enne ja 12 nädalat pärast sünnitust, olenemata sellest, kas lapse vanemad on abielus või mitte. Ülalpeetavateksvõivad olla ka täisealised lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad eeldusel, et nad ei ole võimelised ise ennast ülal pidama. 20) Lapsendada saab: orbu,
Samas võib iseseisvalt teha tehinguid vahenditega, mille on vanemad ise talle kas kindlaks otstarbeks või vabaks kasutamiseks andnud (nt osta midagi oma taskuraha eest). Õiguse iseseisvalt otsustada saab laps täisealiseks (18-aastaseks) saamisega. 5. Õigus lugupidavale käitumisele Kohustus austada ja arvestada teiste inimeste õiguste ja kohustustega tuleb põhiseadusest. See tähendab, et ka laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist toetama, teineteisest lugu pidama, teineteisega väärikalt käituma ning arvestama teineteise huvide ja õigustega. 6. Ülalpidamiskohustus Laps ja tema vanemad on kohustatud teineteist vajadusel ning võimalusel abistama. Seega on vanemal ühelt poolt kohustus last ülal pidada, see tähendab kindlustada talle eluks vajalik, ent samas õigus saada lapsest ülalpidamist, kui ta on saanud täisealiseks (18-aastaseks). Kui laps jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või
Mis on abiellumislubaduse õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. Variant a: Kas olukord muutuks kui Mari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Variant b: Paari nädala möödudes Mari ja Jüri lepivad ära ning otsustavad uuesti abielluda ning Jüri kingib Marile kalli kihlasõrmuse. Mõne aja möödudes Mari kuuleb tuttavalt, et Jüril oli lahusoldud paari nädala jooksul suhe Siimuga ning selle tulemusena Mari jätab Jüri maha. Kas Jüril on õigus nõuda Marilt kihlasõrmuse tagastamist või selle väärtuse hüvitamist?
2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. (Pigem suurpere) Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 23 lg 2 (Kohtuniku taandumise kohustus) Kriminaalmenetluse seadustik § 49 lg 1 p 4 (Kohtuniku taandumise kohustus) Maksukorralduse seadus § 49 lg 1 p 2 (maksuhalduri taandamine) Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik)
3) Vormiga seotud - kui ei ole järgitud seadusest tulenevat vormi siis tühisus või erandina kehtiv Tühine tehing (tühine tehing puuduste tõttu sisust) Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Avalik kord tähendab põhiseaduslikku korda. Riiklik korraldus. Kokkulepe, et kohtusse ei pöördu, on põhiseadusega vastuolus ja seetõttu tühine. On tühised Tsüs §86 järgi. Tehingu tühisuse juures peab silmas pidama § 85 tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust Tehingu tühisus vastuolu tõttu heade kommetega Head kombed sõltuvad ühiskonnas olevatest tavadest. Head kombed on need mis vastavad ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese sündsustundele. 19 Tsüs §86 heade kommete vastased tehingud on tühised. Kui on seadusest tuleneva mingi teise
KOKKUVÕTE Eestis reguleerib vanematelt laste ning vanemlike õiguste äravõtmist Perekonnaseadus, seades esikohale lapse huvid. Kohus peab arvestama vähemalt 10 aastase lapse soovi. Juhtudel kui perekond jätab lapse hooletusse, olukorda, mis ohustab lapse arengut, tervist või elu, peab kohalik omavalitsus ja riik võtma vastutuse lapse kasvatamise korraldamise eest enda kanda. Vanem, kellelt on ära võetud vanemlikud õigused on siiski kohustatud edaspidi last üleval pidama, omamata lapse suhtes ühtegi õigust. Igal perekonnast eraldatud lapsel on õigus saada teavet oma identiteedi ja perest eraldamise põhjuste kohta. Igal lapsel on õigus perekondlike sidemete säilitamisele nii vanemate, õdede-vendade kui ka lähedasemate sugulaste, juhul kui see ei kahjusta lapse huve. Kui perest eraldatud laps on lapsendatud, on tal õigus saada teavet oma bioloogiliste vanemate kohta täisealiseks saades.
vanemate ja laste kaitse. Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. Seadusliku esindajana on vanemal eestkostja volitus. Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on vastuolus lapse huvidega. Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Vanem on kohustatud last ülal pidama, hoolimata sellest, kas vanem on vanemliku vastutuse kandja või mitte. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest - seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. See säte puudutab nii perekonna seesmist kaitset kui ka laste kaitset, kui vanemad ei hoolitse nende eest, või kohtlevad neid halvasti. Samuti peab seadus kaitsma ka vanemaid. Lastekaitse on antud linna- ja vallavalitsuse pädevusse. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele
abielu lahutamise ajaks olemas, võib ta nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt. Vanuse või terviseseisundi tõttu võib teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist nõuda ka juhul, kui vanusest või terviseseisundist tingitud abivajadus oli olemas ajaks, millal lõppes õigus saada teiselt lahutatud abikaasalt ülalpidamist muul seaduses sätestatud alusel. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülalpidamist antakse ülalpidamist saama õigustatud isikule seni, kuni temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada, ja niisuguses ulatuses, milles temalt ei või endale sissetuleku hankimist eeldada. 8. Põlvnemine ja selle kindlakstegemine. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Lapse ema on naine, kes on lapse sünnitanud. 9. Kes on lapse isa? § 84. Isa (1) Lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1. Karl Kask lõhkus linnahaigla lukustatud garaaziukse ja ärandas sealt haigla sõiduauto. Suurel kiirusel ei suutnud ta autot juhtida ja sõitis sisse AS-le Levi kuuluvale ajalehekioskile. Kioskimüüja Laine Vee sai vigastada. Ta viibis 2 nädalat haiguslehel, selle aja eest hüvitati talle 80% töötasust. Sõiduauto kahju hinnati eksperdi poolt 14380 kroonile. Kes kelle vastu võib hagi esitada ja millises nõudes? Hagi esitamise võimalusi on mitmeid: Linnahaigla hagi Karl Kase vastu varalise kahju summas 14380 krooni nõudes (hageja sõiduki rikkumisega tekitatud kahju.) AS Levi hagi Karl Kase vastu määramata summas varalise kahju nõudes ( seoses kioski remondi, kioskis olnud vara hävimise või müügikõlbmatuks muutumisega tekitatud kahju). Eesti Haigekassa hagi Karl Kase vastu kannatanule hüvitatud ravikindlustuse regeress-ehk tagasinõudes Ravikindlustuse seaduse alusel seoses sellega, et tervisekahju tekitati kuriteoga.
3) kuidas ühisvara kasutada 4) kuidas ühisvara jagada 5) ülalpidamiskohustus Abieluvara registrisse võidakse kanda. Peetakse seda maakohtu kinnistusosakonnas. Lepingut saab ka lõpetada. Ka ühe poole nõudel saab lepingu kehtetuks kuulutada: kui teine pool kuulutatakse kadunuks kui teine pool kahjustab vara Leping lõpeb lahustuse või surmaga. Abikaasad on kohustatud teineteist ülal pidama. Ülalpidamiskohustust saab nõuda, kui kohustatud pool selleks üldse võimeline on. Kui abielu lahutatakse, siis ülalpidamiskohustus langeb ära. Abielu lõppemine 1) surmaga 2) lahutusega Lahutada saab: 1) perekonnaseisuasutuses (mitte kiiremini kui 1 kuu ja mitte kauem kui 3 kuud. Siis kui puuduvad vaidlused. 2) kohtus a. kui varalised vaidlused b. üks pool pole nõus lahutama c. lastesse puutuvad vaidlused d
vastastikune lugupidamine ja toetus; abikaasadel võrdsed õigused ja kohustused teineteise ja perekonna suhtes; osalevad ühise koduse majapidamise ja sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt; tegevusala valides ja oma tegevusalal tegutsedes peab abikaasa parimal viisil kasutama oma võimalusi perekonna ülalpidamiseks ja vajalike vahendite hankimiseks; õigus teha omavahel tsiviilõiguslikke tehinguid. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena samadel alustel nagu perekonna ülalpidamisel § 16 lg 1 ja 2 kohaselt. Lahus elav abikaasa 13 ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui on lahuselu põhjustanud ise oma käitumisega.
Iga ametniku kohta isiklik toimik (teenistusleht). Teenistusleht saadetakse Riigikantseleisse töökohtade vahepeal. Kõik puhkused, atesteerimistulemused, karistused, ergutused. Ergutamine: - tänuavaldamine (fikseeritud käskkirjaga) - rahalise preemia andmine (fikseeritud käskkirjaga) - hinnaline kingitus - edutamine (kõrgemale palgaastmele üleviimine) Distsiplinaarvastutuse süütegudeks on: - töökohustuse mittetäitmine - varalise kahju tekitamine - vääritu tegu Karistused: - noomitus (käskkirjas peab olema süüline rikkumine pikalt väljatoodud; ühekordne akt) - rahatrahv (maksimaalselt 10kordne päevapalk) - töölt kõrvaldamine (maksimaalselt 10 päeva, palka ei maksta) - madalamale palgaastmele üleviimine (maksimaalselt 1 aasta)
Kohus peab välja pakkuma leppimise variandi. Kui kohus näeb, et inimesed kahtlevad, antakse 6 kuud leppimisaega. Perekonnanimi pärast lahutust: perekonnanime valiku peab otsustama kohe kui antakse lahutusavaldus sisse. 1. jäetakse endale abielu ajal kantud perekonnanimi, 2. võetakse tagasi lahutatava abielu eelne perekonnanimi, 3. võetakse neiupõlvenimi. Elatisraha ja ülal pidamine Mees on kohustatud naist ülal pidama 8 nädalat enne lapse sündi ja 12 nädalat pärast lapse sündimist. Kui lapse ema ei saa sissetulekut, siis lapse isa on kohustatud naist ülal pidama kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Kui abielu lahutatakse, siis see, kes kasvatab last, võib teiselt osapoolelt nõuda elatisraha. Kui on tegemist eakate inimestega või haige inimesega ja üks vajab pärast lahutust abi, siis on õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist. Elatisraha nõue toimub ainult kohtu kaudu kui pole
hetkedel on kohustatud tagama ülalpidamise? Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 96, 97 2 i) Millised õigused on väljaspool abielu sündinud lapsel? Lapsel, kes põlvneb vanematest, kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest vanematest. Seadus: Perekonnaseadus Paragrahv: 45 j) Mida tähendab lapsendamisseadus
esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. -Kui pankrotiavaldust soovitakse esitada pärandvara suhtes, esitatakse pankrotihoiatus pärijale, testamenditäitjale või pärandi hooldajale. -Nõuded: Võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. -Kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. -Võlausaldaja, kes on esitanud pankrotiavalduse, kuigi ta teadis või pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab hüvitama võlgnikule sellega tekitatud kahju. 3. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kohus võib keelduda pankrotiavalduse menetlusse võtmisest kui: võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust;
Hagis oli esitatud ka taotlus välisriigist pädeva eksperdi kaasamiseks, kes tunneb BGB-d ja selle kohaldamise praktikat. Mida peab kohus tegema? Taotluse rahuldamata jätma, kuna eesti kohtus toimub menetlus vastavalt eesti vabariigis kehtivatele seadustele (erandiks rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel teatud erisused). 8. AS O esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses palus AS O vähendada temalt kohtuotsusega K kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu. AS O esitas pärast töövaidluskomisjoni otsust koheselt hagi oma õiguste kaitseks. AS O tõttu ei lükatud kordagi kohtuistungit edasi, kuid kostja K oli neljal korral haige, kohtunik seitsmel korral, lisaks viibis kohtunik kahel korral seminaridel. Seetõttu lükati kohtuistungeid edasi 13 korral ja menetlus kestis kokku neli aastat ja kaheksa kuud. Apellandi väitel ei lahendanud kohus vaidlust mõistliku aja jooksul.
annaabi.ee 
