Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse mõisteid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
volikogu, omavalitsus, põhiseadus, maavanem, riigiametnik, õigusvaldkond, kaebamine, linnavolikogu, maksud, haldusüksus, otsustus, maakonnas, kohtuvõim, õigusemõistmine, avalikest, eraõigus, kohtuasi, advokaat, apellatsioonikaebus, edasikaebamine, kassatsioonikaebus, konstitutsioon, assamblee, koostamiseks, rahvahääletus, alluvad, kantudÜhiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ
portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on
põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine.
Kantseler on valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd. · Valitsuse ülesanded. Viib ellu sise- ja välispoliitikat. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Algatab seadusi. · Valitsuse koosseis praegu. enamusvalitsus valitsuse moodustavatel erakondadel on parlamendi enamuse toetus ja usaldus. Vähemusvalitsus valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendis. Kohalik omavalitsus · Kes võivad valida kohalikku omavalitsust, kes võib KOV-i kandideerida? KOVi valivad kohalik rahvas inimesed, kes on elanud kohapeal väh 5 aastat ning on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Ka mittekodanikud võival valida. Kandideerida võivad ainult Eesti Vabariigi kodanikud. · Mis on kohaliku omavalitsuse üksused. Vald ja linn . · Kuidas toimub KOV-i juhtimine (valitsus, volikogu) Eesti omavalitsussüsteem on 1 tasandiline st ükski linn
Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt. Maakohtutes on otsuse langetamisel kohtunikul abiks kohtu kaasistujad, kes on tavalised inimesed, neilt ei nõuta juriidilist ettevalmistust, peavad otsustama sisetunde järgi. Õiguskantsler sõltumatu ametiisik, kes valvab, et seadused oleks kooskõlas põhiseadusega (vt PS § 139). Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu presidendi ettepanekul 7 aastaks. Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega. Riiklikud maksud on: 36 tulumaks 37 sotsiaalmaks 38 maamaks 39 hasartmängumaks 40 käibemaks 41 tollimaks 42 aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) 43 raskeveokimaks. Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks ravikindlustuseks ja pensionikindlustuseks
teostamine:ministeeriumid, kaitsevägi, Riigikantselei ja aastaks ametisse VV. Regionaalminister tutvustab kandidaati maavalitsused, inspektsioonid ja ametid. Ametite ja enne mk KOV üksuste liidu üldkoosolekule ning kuulab ära inspektsioonide kohalikud asutused moodustab, korraldab ümber üldkoosoleku arvamuse. Maavanem ei tohi olla üheski muus riigi- ja nende tegevuse lõpetab minister. Valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse ametis ega kuuluda tulundusettevõtte registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus juhatusse või nõukogusse, tegutseda ettevõtja ega prokuristina, registris, mille asutab VV rahandusministri ettepaneku alusel. töötada ühelgi teisel tasustataval ametikohal, välja arvatud
avaldatud seadused. Paragrahv 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Paragrahv 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Paragrahv 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Paragrahv 7. Eesti riigivärvid on sinine, must ja valge. Riigilipu ja riigivapi kuju sätestab seadus. Seega on Eesti parlamentaarne demokraatlik unitaarriik. 2.3. Põhiseadus EV praegu kehtiv põhiseadus võeti vastu 28. juuni 1992. aasta rahvahääletusel. Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud /sajad erinevad tavalised seadused. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega.
Kanstler- juhib ministeeriumi igapäevatööd 4. Koalitsioonivalitsus? Mis on enamusvalitsus? Vähemusvalitsus? Enamusvalitsus-valitsus on kahe või rohkema partei võimuliit, millele kokku kuulub enamik parlamendi saadikukohti Koalitsioonivalitsus-võimuliit, mooduatab valitsuse Vähemusvalitsus- puudub enamus parlamendis. Nt mingi erakonna lahkumine võimukolaitsioonist 5. Milline on valitsuse võim piirkondlikul tasandil (maavalitsused) Maakond on riigi haldusüksus, mille juhtkonda ei vali kohalik elanikkond omavalitsuslikul põhimõttel, vaid selle määrab valitsus. Maavalitsused kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalasse ning maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korras viieks aastaks. 3.3 Avalik haldus ja ametnikkond 1.Selgita: Bürokraatia-Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse
Kohus teostab kohtuvõimu. Kuigi peamiselt lähtutakse kohtus sellest, et vaidlevate poolte vahel on erimeelsused arusaamas faktidest (faktiküsimused) või õigusest (õigusküsimused), võib mõningatel juhtudel vaidlus jääda potentsiaalseks. Nii näiteks on abielu lahutamisel enamasti poolte vahel kokkulepe ning kohtu roll on pigem lahutuse vormistamine kui ühe poole kasuks otsuse tegemine. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Koosseis Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume. Kohtute funktsioonid: Rahu tagamine - rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks
põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused: • Ebaefektiivsus • Nn bürokraatia patoloogiad Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme: • Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine) • Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik. Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja arendamine. Miks on järelevalve vajalik: • Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides. • Vajadus tüsta valitsemise tõhusust • Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
Valitsemisekorralduse põhimõtted valitsuse kohustused, pädevus, protseduurid ja institutsioonid on sõnastatud mitmes seaduses. Niisuguseid demokraatlikke riike on vähe, näiteks Suurbritannia. Konstitutsioonid erinevad üksteisest paragrahvide rohkuse, tehtud paranduste, vastuvõtmise aja ning konkreetse sisu poolest. Ometigi täidavad nad kõik ühte olulist funktsiooni nad aitavad hoida (garanteerivad) demokraatiat. Selleks põhiseadus: · sätestab riigi (valitsemise) eesmärgid; · määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused; · kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Põhiseaduse sissejuhatus ehk preambula. Preambula väljendab kogu rahva valmisolekut kaitsta ning edendada oma riiki. Eesti põhiseadust on võimalik muuta nii rahva- kui ka parlamendihääletuse korras.
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
=valitsuskriis. 3)Maavalitsused Maakond – riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik – maakond – vald, linn Vabariigi Valitsus – Maavalitsus – Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust
3)Maavalitsused Maakond riikliku halduse üksus ( võrdle linna ja vald on kohaliku halduse üksused) Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Maavalitsus ei ole, see on riiklik!!! Riik maakond vald, linn Vabariigi Valitsus Maavalitsus Omavalitsused (linn ja vald). Seega Maavalitsus on nende vahel infoedastaja ja nagu nn vahelüli, valitsuse võimupikendus maakonnas. MAAKONNAD PÄHE koos keskusega!!!! (kaardilt) Maavalitsuse ülesanded: juht maavanem. 1)Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust (nt mets Pärnumaal on riigi oma, aga maavalitsus hooldab seda, ka hooned jne) 2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust
..................................... 7 Eesti valimissüsteem.............................................................................................................................. 9 Vabariigi valitsus.................................................................................................................................. 16 Bürokraatia ptk 4.5............................................................................................................................... 17 Kohalik omavalitsus............................................................................................................................. 18 Eesti kohtusüsteem............................................................................................................................... 20 Riigi majandusressursid pt 5.1.............................................................................................................. 22 Majanduse koguprodukt ja majandusareng pt 5.2.................................
IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi soosimine kõrgemad maksud sotsiaal- Traditsiooniline peremudel Otsustusvõimalus, Igaühele tagatud poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa. Tähtis on rikkaid ei peaks maksudega elatustase
Esindusdemokraatia nüüdisdemokraatia peamine vorm, mille tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas on oma õigused delegeerinud saadikutele, rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel. Eestis Riigikogu valimised iga nelja aasta tagant. Osalusdemokraatia kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse. On tugevamini juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus a ühistegevus (USA). Eestis erinevate kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus, nt. Osalusveeb, kodanikuportaal TOM (Täna Otsustan Mina). 15. Valimiste põhimõtted Üldised valida võivad kõik täiskasvanud hääleõiguslikud kodanikud Vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond või organisatsioon võib üles seada oma
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; 5) kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; 6) kaitseväeteenistuses; 7) advokaat, notar või kohtutäitur; 8) Vabariigi Valitsuse liige; 9) valla- või linnavalitsuse liige; 10) Vabariigi President; 11) Riigikogu liige; 12) maavanem. Kuriteos süüdistatavat isikut ei või kriminaalmenetluse ajal rahvakohtunikuks nimetada. Kohtunikule esitatavad nõuded. Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes: 1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega;
Näiteks keskkonnaamet, Terviseamet, Töötukassa, PPA jne. 8 Maavalitsused ja kohahaldusorganid on valitsusasutused. Siseministeerium nõustab teisi ministeeriumid regionaalsetel küsimustel. Regiooni poliitika analüüs, kavandamine ja kordineerimine. Maavalitsuse ül korraldamine ja kordineerimine. Ning järelvalve maavanematele. 61. Kes on maavanem, kuidas maavanem ametisse nimetatakse, mis on maavanema erinevad ülesanded, roll maakonnas ning Eesti valitsemissüsteemis? Näited nende tööst. Analüüsige 2003. a välja toodud 4 võimalikku regionaalhalduse ümberkorraldamise mudelit, tooge välja oma arvamus nende rakendamise kohta. Regionaalminister esitab kandidaadi koos KOV Valitsusele. Valitsus nimetab 5a. ametisse. Tegelevad regionaalse
Eesti Advokatuur Eesti Arengufond Eesti Haigekassa Eesti Kultuurkapital Eesti Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Pank Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Töötukassa Finantsinspektsioon Kaitseliit Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Notarite Koda Rahvusooper Estonia Tagatisfond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja. Kohaliku omavalitsuse üksused (linnad, vallad) Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja põhiseaduslikud garantiid. (Põhiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ) KOV on PÕS sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida 6
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
omandada elukutse ja saada tööd; 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstiabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile; 4) sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990. aastail olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand
Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks See tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väikesele grupile. See jaotatakse autoritaarseteks ja totaalseteks/totalitaarseteks. Totalitarismi korral määrab võimulolija ka inimese eraelusse puutuva, autoritaarse süsteemi puhul on inimese eraelu üldjuhul tema enese kujundada. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Mis on riigivõimu aluseks? Demokraatia: Põhiseadus Diktatuur: Võimulolijate tahe Kellele kuulub kõrgeim võim riigis? Demokraatia: Rahvale Diktatuur: Võimulolijatele Kes on võimul ning juhivad ühiskonda? Demokraatia: Rahva poolt valitud isikud ja nende poolt ametisse nimetatud alamad ametnikud Diktatuur: Võimuhaarajad ja nende poolt ametisse määratud ametnikud Kuidas saadakse võimule? Demokraatia: Vabade valimiste teel või valitute poolt nimetatuna Diktatuur: Võimuhaaramisega või võimulolijate poolt määratuna
annaabi.ee 
