Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse konspekt: Ühiskonna areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sektorehnoloogiaeenindusühiskonna, konkurents, kihiksööstusühiskondeenindusühiskond, kõrgtehnoloogia, nõudlus, võimusuhted, monarhia, infoühiskond, sekkumise, arvestamine, maksud, kindlustus, vähemuste, õigusriik, demokratiseerumise, lagunemine, struktuurid, institutsioonid, hierarhiaööpink, automatiseeritud, mõjuridooraineNÜÜDISÜHISKOND Mõisted 1. Agraarühiskond-vanim ühiskonnatüüp, millel on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel (peam. monarhia). (3000 a. eKr) 2. Tööstusühiskond-tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond, mida iseloomustab tööhõive tootvas sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine. (19. sajand) 3. Teenindusühiskond-ühiskond, mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik ja sotsiaalne struktuur ja hõivatuse ülekaal on teenindavas sektoris. (20. sajand) 4. Infoühiskond-ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. NT: eelvalimised. (20.sajandi viimane veerand) 5. Teadmusühiskond-ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadmusuuringute tulemusi, hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust(meeldivust). 6
Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *industriaal e.Tööstusühiskond-19 SAJ.inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöördekäigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. Tähtsad maisnad. Aeg on raha. *Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgen ühiskond-19 SAJ LÕPP.. kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. Spetsialistid. Kujuneb keskklass. *Infoühiskond-20 SAJ.arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. Info kerge kättesaadavus. Mobiil, Internet,. Infotehnoloogia. *Teadmusühiskond-1970. A
teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. Teadmusühiskond on infoühiskond, kus majanduse ja poliitika arendamiseks kasutatakse pidevalt ja oskuslikult informatsiooni, kusjuures oluliseks ei peeta mitte kogutud informatsiooni hulka, vaid seda, et poliitilised ja majanduslikud otsused tugineksid teaduslikele uuringutele. Heaoluriik-Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanikele poliitilised ja sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete
- Peamised töötegijad  töölised - Peamine töövorm  masinatöö - Töögraafik  sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis  turumajandus - Levinuim riigivorm  parlamentaarne monarhia/vabariik - Valitsuse roll  riigi julgeolek,sots.hoolekassa - Perevorm  väikepere · Demokraatlik ühiskond  ühiskond, kus võimuinsitutsioonid annavad regulaarselt aru parlamendis. · Infoühiskond  ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsuses ja igapäevaelus. · Postindustriaalne ühiskond  ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal on teenindussektoris. · Agraarühiskond  ühiskond, kes põllumajandus areneb kiiresti ja elanikest vähemalt 50% on hõivatud põllumajandusega. · Teadmusühiskond  ühiskond, kus majanduses ja ühiskonna juhtimises
Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Tugevnes ametnike võim ehk bürokraatia. Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima meelelahutust  linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud.
Masinad Teadmised Firma Kõrgkool Firmaomanikud Spetsialistid Varaline rikkus Teave Vabaturumajandus Turumajandus riigipoolse sekkumisega Keskklass Kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed Infoühiskond Kõrgelt arenenud postindustriaalne ühiskobd, mida iseloomustab teabe lai ja lihtne kättesaadavus Teadmusühiskond Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus Modernistlik ühiskond Märksõnad: progress, optimism, globaalsus Modernne elukeskkond: ratsionaalsus, pidev arvestamine, traditsioonide kadumine, mood, seiklus- ja riskijanu
vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus -Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist -Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Demokraatia kolm põhinõuet *Konkurents (tootmistasandil) *Hääleõigus
c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teadus- ja tehnikarevolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted
osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned
ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste. Ãœhiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond
2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine  demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia  tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond  uus majandus  teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus  heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid  modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6. Suured perekonnad 7
vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid  mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ning majanduslikke probleeme, pakuvad erinevaid teeinuseid ja loovad töökohti. Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia  Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Eesmärk ellujääda kasum Haridus, heaolu Info, aeg Tootmisviis Käsitöö masinad Masinad Robotiseeritud masinad Resp.amet Peremees Vabrikant, pankur, Ärimees, spetsialist ITmees jurist Riigivorm Monarhia jms. Diktatuur, demokraatia Ühendatud Valitsus välised org. Nt. Green Peace, NGOd Perevorm Suurpered Tuumpere Mittetäielik Kõik perekond
polüarhia USA politoloogi Robert Dahli teooria võimu hajutamisest nüüdisdemokraatias erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu
erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest
Kui agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, rahvakalendri tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajastul polnud see enam nõnda. Ütlus ,,Aeg on raha!" kujunes juhtmotiiviks. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Tööpäev oli pikk ning tööl veetis inimene lõviosa oma ajast. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi.
Klassivastuolud viivad lõpuks revolutsioonini. Marx kritiseeris küll teravalt proletariaadi olukorda 19. sajandi tööstusühiskonnas, oli ta kapitalismi tuline pooldaja, kuna kapitalism tundus talle ratsionaalne ja efektiivne. Oma põhiteoses "Kapital" tõi Marx välja kapitalistliku tootmise kaks põhijoont  vältimatu vajaduse toota kasumit ja püsida konkurentsis. Kasumijanu toob küll kaasa halastamatu ekspluateerimise ja konkurents laostab paljud ettevõtted, kuid samas sunnib selline keskkond pidevalt tootmist täiustama. Max Weber. Ühes oma kuulsamas töös "Protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim" on väitnud, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate
1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond
esindajad üleriigilisse esinduskokku. · Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on esindusdemokraatia (kodanikkond valib oma esindajad parlamenti või kohalikku omavalitsusse). Samas täiendab osalusdemokraatia läbi referendumite või kodanikualgatuste esindusdemokraatiat. · Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: - Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine (e seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest). - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (nt riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus.
Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sellist ühiskonda iseloomustab eelkõige kõrgtehnoloogia kasutamine. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihttöölisi, postindustriaalne aga haritud spetsialiste. Teenindus- ja infoühiskond- tööviljakuse tõus, tootmiskulude vähenemine, ulatusliku tööjõu vabanemine. Tänapäeva arenenud riikides töötab üle 2/3 inimestest teenindussektoris, millest omakorda üle poole haarab nn infosektor. Majandustegevus tugineb teadusuuringutele. 1.4 Riik ja riigivõim
teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste  ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ãœhiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles  inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel.
rohkem arenenud arengumaades. Põhijooned: töö konveieril, linnaelanike arvu kasv, tööaja domineerimine puhkeaja üle. Postindustriaalne ühiskond - tööstusjärgne ühiskond. Sai alguse 18.saj. lõpul Suurbritanniast. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Kõrgtehnoloogia kasutamine. Põhijooned: riik sekkub majandusse, masstootmine, massikultruur,- meedia, teenindussektori kiire kasv. Teadmusühiskond - teadmistepõhine ühiskond. Kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus majanduse kui ka ühiskonna juhtimiseks kasutatakse teadusuuringute tulemusel.
mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest polüarhia  kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism  erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond  nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism  nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond  kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste
See loob paremaid võimalus. Kasvab võõrtööliste hulk. Tänapäeval üle kahesaja miljoni. Leiti, et poliitilised ja majanduslikud otsused peavad tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Teadmusühiskond  ühiskond, kus informatsiooni kasutatakse majanduse ja poliitika arendamiseks pidevalt ja oskuslikult. Küsimused. 1. Mis on majandusliku jõukuse aluseks infoühiskonnas, mis on tööstusühiskonnas ja mis on põllumajandusühiskonnas. Infoühiskond  suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Tööstusühiskond  Reklaam, turundus, klientuur, peab olema hea infolevik Põllumajandusühiskond  Kandev/toitaineterikas maalapp, klientuur. 2. Kas suurenev võõrtööliste osa on maailmamajanduse globaliseerumise positiivne või negatiivne tagajärg. See on nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivsed küljed: Firmadele kasulik, saavad odavamat tööjõudu. Võõrtöölised võivad
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine • 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
· tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine · 2/3 inimestest töötab teenindussektoris?
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia  Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel)
krooniline puudumine Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse. On lisaks ka VVVT ehk Väga Väga VabaTurg, mis on rahatu turg ja kõigile avatud, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkides või vahetamise teel. Sellise põhimõttega o avatud Tartus pood. Pilet 2 1. Ühiskonnamudelid. Põllumajandusühiskond. Tööstusühiskond. Infoühiskond. Ühiskonnamudelid jagunevad kolmeks: põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. PÕLLUMAJANDUSÜHISK TÖÖSTUSÜHISKOND INFOÜHISKOND OND Põllumajanduslik ehk Tööstusühiskonna Infoühiskonna argaarne ühiskond oli alguseks saab arengule andis tõuke II kõige esimene nimetata tööstusliku ms järgne elektro- ja ühiskonna vorm. See oli revolutsiooni, mis arvutitehnika areng,
) sisejulgeolek 3.) töövõimereform 4.) julgeolek Valitsuse iga sõltub ...seadusega kehtestatud valitsemiskorraldusest ...valitsuse töö tulemuslikkusest Üheparteiline või mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus Kohtuvõim Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum Õiglus- inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonnas tunnustamine ning nendega arvestamine Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse Riigikohtu poolt Ülesanded: 1.) kontrollib uute seaduste vastavust põhiseadusega 2.) analüüsib riigiasutuste tööd 3.) väärhalduse juhtumite lahendamine Õigusvahemees ehk ombudsman- riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusibürokraatliku omavoli üle. Kohalik omavalitsus- kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna) kohalike
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus  linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond  kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud  spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond  arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV
Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
levimine. Siirdeühiskond Periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Üleminekuaeg on lõppenud, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades- siis pole enam tegu siirdeühiskonnaga. Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla
annaabi.ee 
