piirkondlikke(nt osariikide) huve. Kahekojaline parlament on näiteks Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Norras ja Poolas. 21. Milline on parlamendi formaalõiguslik struktuur ja milline poliitiline struktruur ehk mida teevad komisjonid ja fraktsioonid? ( vana õpik lk 101-104) 1) Formaalõiguslik struktuur: Juhatus (esimees ja aseesimehed) Komisjonid 2) Poliitiline struktuur: Fraktsioonid Koalitsioon ja opositsioon Parlamendis on nii alalised komisjonid kui ka ajutised erikomisjonid. Alalised komisjonid tegelevad ühe valitsemisalaga. Näiteks rahanduskomisjon tegeleb ainult rahaasjadega. Ajutised komisjonid tegelevad erakorraliste probleemidega. Iga parlamendisaadik kuulub vähemalt ühte komisjonis. Ühes komisjonis on erinevate erakondade saadikud. Fraktsioon on saadikurühm – ühe erakonna parlamendiesindus. Ühte erakonda kuuluvad
Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili; Parlament on kommunikatsioonikanal rahva ja valitsuse vahel, sest rahva hääl kõlab parlamendi tegevuses tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 9. Kantsleri roll: Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. 10. Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt. Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus, parlamendi erakondlik jaotus(enamus-vähemusvalitsus), parteispektri iseloom ning ministrikohtade jaotus erakondade vahel 11. Enamusvalitus on valitsus, mis moodustatud erakondadest, kes on parlamendis enamuses. Vähemusvalitsus on valitsus, mis on moodustatud erakondadest, kes ei ole parlamendis enamuses.
(Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8. Parlamendi erakondlik jaotus – fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon (Riigikogu näide).............................................................................................................................. 6 9. Parlamendi ülesanded (Riigikogu näide).....................................................................7 10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused...................................7 Otsene järelvalve:........................................................................................................ 7
Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul riigikogule ettekande tulevase valitsuse perspektiividest, siis Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi poolt või vastu. Riigikogult volitused saanuna esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile. Valitsus koosenb peaministrist ja portfelliga ja portfellita(ministeeriumita) ministritest. Kuna minister on sidepidaja valitsuse ja oma ministeeriumi vahel, siis ministeeriumi igapäeva tööd juhib ja organiseerib kantsler. Poliitiline praktika tunneb enamus-ja vähemusvalitsusi. Enamusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon parlamendis enamuses. Vähemusvalitsuse puhul on valitsuskoalitsioon väiksem kui pool parlamendi liikmeskonnast. Avalik haldus ja bürokraatia: Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle
parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb 8.Avalik haldus-valitsuse poliitika igapäevane täideviimine Avalik teenistus-töötamine riigi ametiasutu ametiasutustes, KOV-is või
Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis Peaminister Ratas Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid Ministeeriumid ja ministrid Valitsuse peamised ülesanded: 1. viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat 2. juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3. koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4. suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd. Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kes erineb ministrist, kuigi töö sama nagu ministeeriumi juhtimine Valitsuse ülesanded: I Õigusalase tegevuse vallas 1. parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid 2. sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise 3. tagada kodanike turvalisus ja julgeolek
arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi- kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus)
erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust. Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist. Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise. Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu. Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus) Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss
vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik riik on ikka rõhutanud vajadust kontrollida ametnike võimu, põhjendades seda peamiselt esindusdemokraatia põhimõtetega. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: · sisemises ehk ametkondlikus põimuvad kaks aspekti juriidiline ja psühholoogiline. Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni
USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni. 1 Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid
täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär, hüvede saamine ja
ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende ,,tagatubade" niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine. · Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid, kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile. · Kas riiki juhivad riigimehed või omakasu peal väljas olevad poliitikud. Riigimehe eesmärgiks on ühiskonna üldine heaolu ja ta on valmis vastu võtma ka antud ajahetkel rahva silmis ebapopulaarseid otsuseid. Teatud osale poliitikuist on ühiskonna heaolust palju tähtsam isiklik karjäär,
lk 4 Sotsiaalne kihistus lk 5 Inimeste mitmekesised huvid lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks).
Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada
Valitsuse moodustamine ja valitsusmudelid. Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust? Võrdle otsuste tegemist Riigikogus ja valitsuses (mille poolest erinevad?) Põhimõte: Valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks seadusandliku esinduskogu ehk parlamendi enamuse saadikute toetus ja usaldus. Valitsust juhib peaminister ja muid valdkondi (majandus, rahandus) juhivad ministrid. Presidentaalne/parlamentaarne riik. Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus on valitsusasutus, mida juhib maavanem. Maavanem ehk riigi huvide esindaja maakonnas. Maavanem vastutab maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest; viib regionaalsel tasandil ellu valitsuse poliitikat, teostab haldusjärelvalvet. Maavalitsuse tegevuseks on maakorraldus-, maareformi-, sotsiaal-, tervisehoiu-, haridus- perekonnaseisu jne toimingute elluviimine, korraldamine. Millest sõltub valitsuse vahetus, tagasiastumine? Kui peale 3.lugemist ei suudeta otsuseid langetada
o Kaudne kontroll- poliitilise distsipliini nõudmine, valija huvisid esindab rohkem parlament, kui valitsus. Seaduse sünd- seaduse lugemine, paranduste tegemine, uus lugemine kus võidakse vastu võtta. Kolmanda lugemisega võetakse vastu raskemad seadused. Täidesaatev võim(valitsus)- peaks ellu viima parlamendi poolt vastuvõetud seadusi. Täidesaatev võim on astmeline. 1) vabariigi valitsus, 2) regionaalne, 3) omavalitsus. Eestis on 2. astmeline- keskvalitsus ja omavalitsus. · Miks on täidesaatev võim tugevnenud? o Tugev aparaat, rohkem funktsioone o Kiirem otsustamine o Võimsad mõjutusvahendid · Ministeerium o Poliitiline figuur- minister o Professionaalne figuur- kantsler, ametnike juht. Ministeeriumi igapäevase töö korraldaja.
esindusorgan(valimisi ei korraldata, eluaegne, päritav/omandatav) VÕI regionaalsete huvide esindamiseks( delegeeritakse esindajad või valitakse rahva poolt). 3.Parlamendi formaalõiguslik(fikseeritud seadusega) ja poliitiline struktuur(oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust): · Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esiasemees, aseesimehed) ja komisjonid. · Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon 4. Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Kuluaarpoliitika roll: ???????????????????????????? · Parlament kontrollib valitsust: Kaudselt ja otseselt. Kaudne mõjutab parlamendi ja valitsuse suhteid varjatult. 1.Otsese kontrolli vormid: · Õigus avaldada umbusaldust ministritele (peaministrile), seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust.
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim
valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Kohtuvõim:kohtusüsteem- kaitsta kodanike, nende ühenduste, ettevõtete, kohaliku omavalitsuse organite ja riigiasutuste õigusi ning seaduslikke huve vastavuses Eesti Vabariigi seadustega. 4. Mis on vertikaalne? Vertikaalne lahusus-ülsteisest on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisülesanded Keskvalitsus -> kohalikud omavalitsused 5. Kuidas on põhiseaduse paragrahvides sätestatud võimude lahususe horisontaalsuse põhimõte? Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste ülesanne. Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erpooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust
Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik. Parlamendi struktuur 1) Formaalõiguslik on fikseeritud seadustega, muutumatu. Parlamendi juhatus Esimees ehk spiiker Asespiiker Asespiiker 101 parlamendisaadikut, kes jagunevad Riigikogu tööorganisatsioonidesse ehk komisjonidesse 2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma
· Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Mõnikord kuulub valitsusse ka mõni nn portfellita minister. Temal pole ministeeriumi, vaid ainult väike büroo. Portfellita ministri ametikoht luuakse ajutiselt, et korraldada poliitikat mingid valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline. Vältimaks segadust ja liga järske kursimuutusi ministeeriumides pärast valitsusparteide vahetumist, kasutab osa Euroopa riike ministeeriumi kantsleri ametikohta. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametiisik. Tema ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Riigisekretär erineb ministrist, kuigi riigikantselei juhtimine sarnaneb ministeeriumi juhtimisega. Ta ei esinda valitsuses ühtegi erakonda, riigisekretär
peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni.
• Valijaskond - Kattuvad osaliselt - Massipartei taktika Valitsus ehk täidesaatev võim Praeguse valitsuse koosseis EESTIS ON PEAMINISTER + 13 MINISTRIT JA 11 MINISTEERIUMI VALITSUS Enamusvalitsus – parlamendi enamuse Vähemusvalitsus – ei ole parlamendi toetus enamuse toetust Viimane vähemusvalitsus oli aastal 2009, mil Rohelised olid opositsioonis, kuid hääletasid koalitsiooni otsuste poolt; Sotsiaaldemokraadid heideti koalitsioonist välja. Kohtuvõim Õigus – teadus, heast ja õiglasest. Õiguse harud - Avalik õigus - Eraõigus Jaotatakse harudesse: • Huviteooria alusel – riigi huvid vs üksikisiku kasu
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
arendada või tühistada. Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõim kõrval üks kolmest võimust. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat.Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus.Eestis on riigi täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus.Kohalikul tasemel on Eesti omavalitsusüksustes täidesaatvateks organiteks vallas vallavalitsus ja linnas linnavalitsus. Ministrid on poliitilised figurid. Ametnike töö juhib kantsler Täidesaatvat võimu ülesandeid: 1.juhtimine: erinevate poliitikate,seaduste ja direktiivide formuleerimine, esitamine ja rakendamine 2.sümboolne ja tseremoniaalne roll 3.administraatsiooni suunamine ja järelevalve 4.sõjaliste jõudude ja välissuhete juhtimine ja järelevalve Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim. Õiguskantsler teostab järel valved õigusaktide üle. Valitakse 7 aastaks.
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe
vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 11. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja fraktsioonide õigused eelnõude menetlemise protsessis. Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid
töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10
suudab kauem püsida b)ametnike valitsus c)peaks olema enamusvalitsus- vähemalt pooled saadikud on ühest erakonnast, suurem tõenäosus, et õigusakt hääletatakse poolt 4)Bürokraatia ehk ametnikkond: a)püsivus- Ametnikkond vahetub harvemini kui poliitikud, mis tagab asjaajamise järjepidavuse b)alalhoidlikkus ehk professionaalsus-ametnikud peavad olema alalhoidlikud c)poliitiline neutraalsus- ametnike positsioon ei tohiks sõltuda poliitilistest vaadetest( eesti kohtunik et tohi kuuluda erakonda) d)arvukus Ülesanded: a)poliitika elluviimine b)süteemi stabiliseerja ning vahekohtunik c)ametnikkonna ehk iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Järelvalve: A)kuna rahvas edastab oma nõudmisi poliitikasse, kuid nende lõplik elluviimine sõltub ametnikest, seega on vaja jälgida, et see, mis teostub on avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi B)Kuna on vajadus tõsya valitsemise tõhusust, et olulised küsimused
Skandinaavia maad, Baltimaad Komisjonid · Kahekojaline parlament: Suurbritannia, USA, Venemaa · Poliitilise struktuuri osad: Fraktsioonid Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform)
-mitmeparteiline ehk koalitsioonival: valitsuses on parlamendi parteid, kes suudavad omavahel kokku leppida (nt Eesti) (arvestab erinevaid huve, kuid tülid tekivad kergemini) *valitsuse koosseis: -10-20 inimest (Eestis max 15) -peaminister juhib ja esindab valitsust -minister (E-s 13) juhib ministeeriumi tööd (E-s 11) -nn portfellita minister: ministeeriumita minister, kes korraldab poliitikat hetkel tähtsas valdkonnas - kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika:
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk
aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus ja ühe fraktsiooni saadikud on ühest parteist. Millised fraktsioonid on hetkel esindatud Riigikogus? Millised neist on opositsioonis, millised koalitsioonis? Opositsioonid: Eesti keskerakonna fraktsioon, erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon. Koalitsioonid: IRL fraktsioon, Eesti Reformierakonna fraktsioon. Milliseid ülesandeid täidab Riigikogu opositsioon? Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Millised on Sinu arvates Riigikogu kõige olulisemad ülesanded (vt ka EV PS § 65)? *võtab vastu seadusi ja otsuseid *valib presidendi vastavalt põhiseadusele *otsustab rahvahääletuse korraldamise *võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande *esindab rahvast Millised on Riigikogu õigused? Sõnasta vähemalt kaks. *rahvahääletuse korraldamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
