1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt. 1956 aastatel küüditatud pöörduvad tagasi. 1990-ndatel väike osa väliseestlastest pöörduvad tagasi Eestisse. Milline on suure sisserände mõju nii sihtriigile kui lähteriigile? Ränd positiivne mõju lähteriigile: 31. riigis väheneb tööpuudus; 32. paranevad tööoskused, juhul kui tagasi tulevad; 33. suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne mõju lähteriigile: 34. väheneb tööealiste tasakaal, maksumaksjate arv; 35. lahkuvad üldjuhul haritumad, kaotatakse haridusinvisteeringuid; 36. lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid; 37. tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Tagasiside ühiskonnaõpetusest Kellelt: Martin Aulik rühmast AUT 2-11 Rahvastikurände negatiivsed ja positiivsed tagajärjed lähte- ja sihtkohariigile. Palju on olnud arutlusi ja vaidluseid teemal, kas rahvastikuränne on pigem kasulik või kahjulik, kuid ühest vastust sellele pole leitud. Kindel on aga see, et ka migratsioonil on oma head ja halvad tagajärjed. Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesisema teadmistega kodumaale tagasi. Samuti on hea ka see, et välismaale tööle läinud isad tihti saadavad raha ning toetavad oma kodumaale jäänud pere või sugulasi ning nii areneb ja elavneb riigi majandus. Seda võib näha ka Mehhikost USA-sse tööle läinutest- Mehhiko pangad teenivad ka ülekannetelt mis tulevad võõrast riigist ning
1) Suuremad valikuvõimalused, 1)Poliitiline ja religioosne tagakiusamine, nt küü- nt. kolitakse küladest suurematesse linna- ditamine. Desse. 2) Sõda ja looduskatastroofid 2)Parem töökoht 3) Perekonna loomine 4) Õppimisvõimalused 7. Iseloomusta tänapäevaseid rändevoogusid ja selgita põhjusi. Suundutakse enamasti arenenud maadesse Positiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem kodumaal kasutada saab. 3. Osa teenitud rahast saadetakse tagasi kodumaale. 4. Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Negatiivne mõju lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste elanike arv. 2. Lahkuvad peamiselt aktiivsed inimesed, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad disproportsioonid. 4
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa teenitud rahast saadetakse kodumaale, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid. Positiivne mõju sihtriigile: tööjõuturg mitmekesistub, migrndid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab. Negatiivne mõju lähteriigile: väheneb tööealiste elanike arv, maksumaksjate arv, väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse
mis kuuluvad sellesse arengujärku praegu Kirjuta põhjuseid, miks inimesed vahetavad oma elukohta vabatahtlikult või sunnitult? Vabatahtlik migratsioon * suuremad valikuvõimalused * parem töökoht ja õppimisvõimalusi rohkem * kõrgem palk * paremad elutingimused * soodne looduskeskkond Sundmigratsioon * poliitiline ja religioosne tagakiusamine * sõjad * loodusõnnetused * toidu ja joogivee puudus Milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui vastuvõtvale riigile? + mõju lähteriigile + mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus hiljem saab kodumaal kasutada kohalikud ei soovi töötada *osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse *odav tööjõud- on nõus töötama madalama
Rännet saab liigitada iseloomu, ulatuse, põhjuse ja kestuse järgi. MIS PÕHJUSEL VAHETAVAD INIMESED ELUKOHTA? Sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (juutide tagakiusamine), loodusõnnetused (vulkaanipursked, üleujutused), õnnetusjuhtumid (Tsernobõli tuumakatastroof), näljahädad (etiooplaste ränne Sudaani), küüditamine (eestlsed Siberisse). ISELOOMUSTAGE ÜHESUUNALISE RÄNDE MÕJU SIHT- JA LÄHTEMAA RAHVASTIKULE. Lähteriigile väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, harrastusi. Negatiivseks mõjuks lähteriigile on tööealiste inimeste vähenemine, väheneb ettevõtlike inimeste arv, väheneb meeste arv (lahkuvad põhuliselt mehed), kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama ametikohtadel, mida kohalikud endale ei soovi, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab.
Näiteks saadavad paljud Mehhikost USA-sse kolinud pereisad oma kodumaale jäänud perekonnale igakuiselt raha. Sugulaste saadetud rahaga võimaldatakse lastele kõrgem elukvaliteet ja parem haridus. Oluline on seegi, et paljud mõnda aega välismaal töötanud inimesed naasevad hiljem koduriiki ja viivad sinna võõrsil omandatud töökogemusi ja -oskusi. Suurimaks rahvastikurändega kaasnevaks probleemiks lähteriigile julgen pidada ,,ajude äravoolu". Eestis on vast kõige suuremat tähelepanu pälvinud noorte arstide väljaränne. Välismaal on lihtsalt rohkem võimalusi ja paremad palgad. Üha populaarsemaks on muutunud ka välismaal kõrghariduse omandamine. Iseenesest pole välismaal õppimises midagi halba, aga valukoht on hoopis mujal ülikoolilõpetanud leiavad tihti välismaal nii häid pakkumisi, et ei tahagi enam kodumaale tagasi siirduda. Arvan, et paljud riigid, Eesti kaasaarvatud,
Negatiivne külg siirderiigile: 1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme. 21 Suuremate rännetega kaasnevad probleemid lähte ja siirdemaale Positiivne külg lähteriigile: 1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5
piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe ja tõuketeguritega (töökohtade arv, palk, elamistingimused, looduskeskkond, sotsiaalne keskkond)- Rände liigid on vabatahtlik ränne (nt parem töökoht, õppima asumine) ja sundränne (sõjad, loodusõnnetused, küüditamine). 12. Analüüsi rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele- Positiivsed tagajärjed lähteriigile on tööpuuduse vähenemine, paranevad tööoskused, uued kultuuritavad, toidud. Negatiivsed tagajärjed lähteriigile on vähenev tööealiste elanike arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, lahkuvad mehed, kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Negatiivsed tagajärjed sihtriigile on suureneb tööpuudus, ei kohaneta kultuuri ja tavadega, kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb,
• Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. • Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest. Negatiivne külg siirderiigile: • Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. • Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. • Suurem surve sotsiaalsfäärile. • Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. SUUREMATE RÄNNETEGA KAASNEVAD PROBLEEMID LÄHTE- JA SIHTMAALE Positiivne külg lähteriigile: • Riigis väheneb tööpuudus. • Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. • Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: • Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. • Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Lähtepiirkonna tõuketegurid: madal palk, halvad elutingimused, ebasoodne looduskeskkond, väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, inimeste vahelised lahkhelid Sihtpiirkonna tõmbetegurid: kõrge palk, suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, head elutingimused, seal on sõbrad sugulased v tuttavad, soodne tervislik looduskeskkond, meeldiv sotstiaalne keskkond Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju lähteriigile Positiivne mõju sihtriigile *väheneb tööpuudus *mitmekesistub tööjõuturg *paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab *migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud kodumaal kasutada ei soovi töötada *osa lähteriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale *odav tööjõud- nõus töötama madala palga eest
Tõuketegurid: tööpuudus, vähesed karjäärivõimalused, halvad elamistingimused, hariduse mitterahuldav kvaliteet või puudus, halb tervishoiukorraldus, sõda, inimõiguste rikkumine, vabaduse puudumine, halvad abiellumisvõimalused, looduskatastroofid 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; . Positiivseks tagajärjeks lähteriigile on kindlasti vähenev tööpuudus ja lootus, et mujale rännanud noored tulevad hiljem oskuste ja mitmekesistema teadmistega kodumaale tagasi. Negat lähteriigile tööjõupuudus, ajude äravool. Negat sihtriigile ülerahvastatus, tööpuudus. Posit tööjõud. Inimesele: parem palk, töökoht, meditsiiniline abi jne. 8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele.
koosseis vanureid pikeneb, väikelaste arv väh. Nt Sierra Leone Nigeeria, India, Argentiina, Eesti, Suurbritannia, Banglades Hiina Prantsusmaa, Saksamaa h, Afganistan Analüüs, milliseid positiivseid ja negatiivseid probleeme võib tekitada suur migrantide arv nii lähteriigile kui ka vastuvõtvale riigile. Konkreetne näide rände puhul Mehhikost USA-sse. pos. USAle Neg. USAle Pos. mehhikole Neg. Mehhikole Odav tööjõud, Suurem surve Väheneb tööpuudus, Väheneb tööealiste ja mitmekesisem töökohtadele, paranevad migrantide maksumaksjate arv, tööjõuturg, suureneb tööpuudus, tööoskused,mida väheneb ettevõtlike
Head elutingimused Halvad elutingimused Sugulased, sõbrad, tuttavad Inimestevahelised lahkhelid Meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne Ebameeldiv, üksluine, sotsiaalne keskkond keskkond Soodne, tervislik looduskeskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Rännete tagajärjed: Lähteriigile: Väheneb tööealiste elanike (maksumaksjate) arv. Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile.
lk 49) Suurem osa rändes osalevaid inimesi ei liigu väga kaugelt,on selgesti täheldatud liikumissuund arenenud riikidesse.Muudab lähte-kui sihtriigi rahvaarvu,rahvastiku-soolis vanuselised ja rahvusliku koosseisu ,majanduse arenguvõimalusi,ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. 14. Analüüsi suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte-kui siirdemaal (õp.lk.49) Positiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööpuudus;paranevad migrantide tööoskused,mida hiljem saab kodumaal kasutada;osa Saksamaal teenitud rahast saadetakse kodumaale;tuuakse sisse uusi kultuuritavasid,toite,muusikat,harrastusi. Negatiivne mõju Türgile(lähteriigile)-Väheneb tööealiste elanke arv,väheneb maksumaksjate arv;lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed,seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal;lahkuvad peamiselt mehed,riigis tekivad soolised disproportsioonid;kaotatakse
Minevikus: · 17.-20. saj Lääne-Euroopast Ameerikasse, Aafrika rannikualad, Asutraalia rannikualad · 19-20 saj Põhja-Ameerika lääneosast idaossa · 16-19 saj sundränne Aafrikast Kesk ja Lõuna- Ameerikasse Tänapäeval : · sisseränne Aasiast, Põhja-Aafrikast Lääne-Euroopasse · Kesk-Ameerikast Põhja-Ameerikasse · Ida ja Kagu - Aasiast, Okeaaniast Põhja-Ameerikasse Rännete mõju lähte- ja sihtriigile Positiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööpuudus · Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada · Osa sihtriigis teenitud rahast saadetakse kodumaale · Tuuakse sisse uusi kultuuritavasid, toite, muusikat, harrastusi Negatiivne mõju lähteriigile: · Väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv · Lahkuvad peamiselt aktiivsemad inimesed, seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal
*Aafrika L Ameerika rannik(nati ka P-A) * Lähis ida naftariikidesse nii lähedased kui ka kaugemad riigid. *India ja Hiina alad Aafrika, Indoneesia, P - Ameerika 10.SISSE JA VÄLJARÄNDE MÕJU RIIKIDELE: Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne mõju Lähteriigile Positiivne mõju Sihtriigile *Väheneb tööpuudus *Mitmekesistub tööjõuturg *Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kasutada *Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud pole kodumaal *Odav tööjõud
· Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne) · Tänapäeval: Ida-euroopast kesk-euroopasse, põhja-ameerika lõunast edelasse 8. RÄNNETE MÕJU RIIKIDELE · Pos: väheneb tööüuudus, uued toidud, (lähteriigile) sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, (sihtriik) · Neg: lahkuvad mehed, lahkuvad aktiivsed, läther), suureneb tööpuudus, kultuurikonfliktide oht 9. RAHVASTIKU-POLIITIKA rändepoliitika, iibe mõjutamine, rahvusprobleemid, tööturu reguleerimine 10. LINNASTUMISE-JOONED · 11. SUURED LINNAD · London, Pariis, Moskva, Tokyo, Singapur, New York, Los Angeles, Chicago 12. LINNASTUMISE PROBLEEMID · prügi, saaste, vägivald, kuritegu
Näiteks vähendavad riigist lahkuvad migrandid tööpuudust. Samal ajal aga arendavad nad sihtkohariigis oma töö- ning keeleoskust, mida pärast, kui kodumaale tagasi tullakse, edukalt rakendada saab. Paraku lahkuvad lähteriigist, näiteks Mehhikost USAsse, tööealised inimesed ehk peamised maksumaksjad, tekitades nii probleeme riigi majandusele. Sageli on migrandid mehed ning nende lahkumisega kaasneb sooline ebavõrdus rahvastikus. Usun, et rahvastikuränne on lähteriigile halb, sest sooline ebavõrdsus tekitab omakorda probleeme pereplaneerimisega ning kui mehed ei naasegi tekib või süveneb vananev ühiskond, mis teeb kogu riigi elanike elu raskeks. Ka sihtkohariik saab rahvastikurändest nii kasu kui kahju. Näiteks mitmekesistub nende tööturg: migrandid on nõus töötama raskematel töödel väikse palga eest. Selline tööjaotus paistab praegusel hetkel väga hästi välja Eesti ja Soome näitel. Tuhanded ja
2. Sihtekoht- paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. 7. Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi: Lääne- Euroopa: Tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja-Ameerika- paremad töökohad, kõrgem palk. Lähis-Ida naftariigid-majandustegevus. 8. Too täiteid suurte migratsioonivoogude tagajärgedest nii lähte- kui sihtmaale: Lähteriigile: Väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus
Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid · Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile · Mitmekesistub tööjõuturg · Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte · Odav tööjõud · Suureneb sündimus · Suurem surve töökohtadele · Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM
õppimisvõimaluste valik õppimisvõimaluste valik Kõrgem palk Madal palk Head elamistingimused Halvad elamistingimused Sugulased, sõbrad, Ebameeldiv, üksluine tuttavad sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad OHUD Mõjutab rahvaarvu ning soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. Majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Mõjud lähteriigile Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused Osa rahast saadetakse kodumaale Uued kultuuritavad Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal Soolised disproportsioonid Kaotatakse haridusinvesteeringuid Mõjud sihtriigile Mitmekesistub tööjõuturg Migrandid töötavad ka seal kus kohalikud mitte Odav tööjõud Suureneb sündimus Suurem surve töökohtadele Kasvab kultuurkonfliktide oht IOM
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused. Põhja- Ameerika- töö, Lähis-Ida naftariigid- majandustegevus. Migratsioonivoogude tagajärjed nii lähte- kui ka sihtmaale. Lähteriigile: väheneb tööpuudus, paranevad migrantide tööoskused, teenitud raha saadetakse kodumaale, tuuakse uusi kultuuritavasid, väheneb tööealiste elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav
Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. Positiivne külg siirdele: mitmekesistunud tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. Odav tööjõud – nõus töötama odavama tasu eest. Negatiivne külg siirdele: suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, suurem surve sotsiaalsfäärile. Positiivne külg lähteriigile: riigis väheneb tööpuudus. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused, sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus, riigi piirangud. Positiivne-negatiivne mõju lähteriigile, sihtriigile - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16
31. Millised on olulisemad rändesuunad tänapäeval, millised on peamised tõmbe ja tõuketegurid. Mõju lähte ja sihtriigile Rändesuunad enamasti arenenud riikidesse. Tõmbeteguriteks hariduse kättesaadavus, parem palk jms. Tõuketegurid vaesus lähteriigis; tagakiusamine vms. Mõju lähteriigile: rahvaarv väheneb tunduvalt, riik hakkab majanduslikult lõpuks alla käima. Mõju sihtriigile: rahvaarv suureneb enamasti illegaalsete immigrantide arvelt; suureneb tööpuudus.
Üldiselt kaasneb suure sisserändega suurem surve töökohtadele, sellisel puhul eelistatakse sisserändajaid, sest nemad küsivad töö eest vähem palka.. Nii jäävad kohalikud elanikud töötuks. Üheks probleemiks on kultuurikonfliktid, kuna sisserännanud ei kohane riigi kultuuri ja tavadega.. Survet on tunda ka sotsiaalsfääris, riik peab maksma toetusi ja tagama abi ka sisserändajatele.. Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid. 5 8. Linnastumine Linnades elas 2008 aastal 77% kogu elanikkonnast.
Minu arvates ei ole riigil suuri probleeme sisserändega. Üldiselt kaasneb suure sisserändega suurem surve töökohtadele, sellisel puhul eelistatakse sisserändajaid, sest nemad küsivad töö eest vähem palka.. Nii jäävad kohalikud elanikud töötuks. Üheks probleemiks on kultuurikonfliktid, kuna sisserännanud ei kohane riigi kultuuri ja tavadega.. Survet on tunda ka sotsiaalsfääris, riik peab maksma toetusi ja tagama abi ka sisserändajatele.. Suure väljarände tagajärjeks lähteriigile on see, et väheneb tööealiste elanike ning maksumaksjate arv. See suurendab maksukoormust tööealistel elanike seas. Ettevõtlike inimeste osakaal langeb, kuna rändajateks on enamasti noored. Kuna lahkuvad peamiselt mehed, siis tekivad riigis soolised disproportsioonid. Riigi areng Inimarengu indeksi põhjal 0,938 on Hispaania 19. kohal. Hispaania tööstus ja põllumajandus Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa.
Koguaeg on olnud 0,0. 2005. aasta seisuga moodustavad välismaal sündinud, kuid Tais elavad inimesed ainult 1,6% riigi rahvastikust. Info Taisse sisserändavate rahvuste kohta puudub, kuna ränne sinna on väga väike. Küll aga on tailaste põhilised rändesihid Hiina, Malaisia, Filipiinid, Taiwan, USA ja Kambodza. Sisseränne Taisse pole absoluutselt probleemiks, sest rändesaldo on 0. Arvuka sisserändega võivad kaasneda lähteriigile ja samuti ka sihtpiirkonnale suured probleemid. Lähtepiirkond kaotab oma tööealist elanikkonda, väheneb maksumaksjate arv. Samuti väheneb ettevõtlike inimeste osakaal, kuna aktiivsemad lähevad mujale tööle. Enamasti lahkuvad võõrsile leiba teenima mehed, mistõttu tekib sooline disproportsioon. Sihtriigi jaoks võivad muret tekitada asjaolud, et töökohtadele on suurem surve suureneb tööpuudus ka sihtriigi elanike seas. Samuti ei pruugi sisserändajad kohaneda
ulatuse järgi siseränne ja välisränne ehk rahvusvaheline ränne välisränne sisseränne ja väljaränne nende vahe on rändesaldo remigratsioon näljaränne ja teatud asjaolude muutmisel tagasi sisseränne kestvus kui pikk rändeperiood ajaline ja ajutine saldo võib olla tasakaalus ja tasakaalustamata Põhjused: sunniviisiline ja vabatahtlik TV lk 31 Rände tõmbe ja tõuketegurid Rände positiivsed ja negatiivsed tegurid lähteriigile ja sihtriigile õp lk 48 TV lk 32 5) Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine Erinevate arengutasemega riikide puhul rakendatakse erinevaid meetmeid TV lk 34, 33 õp lk 52 Nimeta rahvaarvu suurendavaid ja väiksendavaid tegureid ning selgita 6) Linnastumine ehk urbaniseerumine inimeste koondumine linnadesse ja linliku eluviis...
loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 52. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale Positiivne külg sihtriigile Positiivne külg lähteriigile 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem 2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel. saab kodumaal kasutada. 3. Odav tööjõud - nõus odava tasu eest. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse koju Negatiivne külg sihtriigile Negatiivne külg lähteriigile 1
loodusõnnetuste eest. Mandrisisene poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused. 52. Suuremate rännetega kaasnevad probleemid nii lähte- kui siirdemaale Positiivne külg sihtriigile Positiivne külg lähteriigile 1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus. tööjõud. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem 2. Migrandid nõus töötama raskematel töödel. saab kodumaal kasutada. 3. Odav tööjõud - nõus odava tasu eest. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse koju Negatiivne külg sihtriigile Negatiivne külg lähteriigile 1
Rände liigid: Vabatahtlik ränne ja sundränne Tegemist on sundrändega, kui inimese elu ja tervis on ohus (sõda, küüditamine, tagakiusamine, looduskatastroofid). Vabatahtliku rände põhjuseks võib olla parem töökoht, paremad õppimisvõimalused, puhtam keskkond, sobivam kliima, abiellumine jne. Riigisisese rände suunad arenenud maailmas (ka Eestis): 1) maalt linna 2) väiksemast linnast suuremasse 3) linnast linnalähedale maale Positiivne külg lähteriigile: 1) Riigis väheneb tööpuudus. 2) Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada. 3) Suur osa teenitud rahast saadetakse kodumaale. Negatiivne külg lähteriigile: 1) Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2) Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3) Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4) Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
Näiteks on palju sisse rännanuid töötamas ehituse, lammutuse ja labidatöö valdkondades. Kohalikud võivad olla enamus haritud inimesed kes sellistel valdkondadel ei taha käsi määrida. Näiteks on palju eestlasi läinud Iirimaale kalkunikoorijateks ja ehitustöölisteks, need on töövaldkonnad mida kohalikud hea meelega ei taha teha, aga eestlasele sobib küll kuna palk on märkimisväärselt suurem kui kodus. Negatiivseks tagajärjeks lähteriigile võib olla selle, peamised lahkunud inimesed on aktiivsed noored ja mehed. Tänu selle võib lähteriigis puhkeda tööjõupuudus ja see võib ähvardada riigi arengu pidurdamisega. Pole enam nii palju noori ja aktiivseid inimesi, kes on nõus midagi uut algatama ja välja mõtlema. Selle pilgu alt vaadates on ka negatiivne see, peale välismaal õppimist saadakse mujalt paremaid tööpakkumisi, kui kodust ja siis ei tuldagi kodumaale tagasi.
annaabi.ee 
