Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Ühiskondade tüübid ja nüüdisühiskond - sarnased materjalid

stus, kapital, mber, mobiilsus, kapitalism, ford, tajumine, liigendus, seadu, distants, isted, stereot, jagab, alamklass, marx, riigikaitse, baasideoloogia, fordism, sitsi, turg, agraar, imalik, alaealised, otsima, vaesumise, toynbee, arvab, omavahelised, rgklass, weber, ldjuhul, protestantlik, udlus, tasandiline, edasiste, alusp, vanadus, keskne, genees
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

kihistumisele. Ühiskonna elujõu seisukohalt on oluline, et erinevusi gruppide vahel suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida ­ ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik ­ toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam ­ sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass.

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

paljusus. (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. ) Võimude ressursid 1) Ainelised · Omand, kapital 2) Vaimsed · Teadmised, kogemused 3) Sotsiaalne kapital · Suhted, usaldus, koostöö 4) Inimkapital · Teadmised, oskused · Võimu tunnused ja teostamise meetodid Tunnused o Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. o Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.

Ühiskonnaõpetus
88 allalaadimist
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

1.7. Max Weberi teooria...................................................................................146 19.1.8. Kihistumise funktsionalistlik käsitlus........................................................148 19.1.9. Melvin Tumini kriitika:............................................................................. 148 19.1.10. Sotsiaalne klass........................................................................................149 19.1.11. Sotsiaalne mobiilsus................................................................................ 149 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus:..................................................................150 19.1.13. Ühiskonna sooline kihistumine............................................................... 151 19.1.14. Soolise kihistumise sotsioloogiline mudel.............................................. 152 19.1.15. Vanuseline kihistumine.......................................

Sotsioloogia
231 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks. Vabaturumajanduse propageerijad väitsid, et turg juhib majandust, mistõttu riigil pole tarvis majandust reguleerida. Näiteks mõistsid nad hukka väliskaubanduse piirangud ja riikliku protektsionismi ning toetasid vabakaubandust. Karl Marx. Kapitalism tähendas tema jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid (masinad, tehased, tooraine) ja toodang kuuluvad ühte klassi ­ kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. Teine ühiskonna põhiklass ­ töölised ehk proletariaat ­ on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Omandi puudumine ei võimalda töölisel toota ja luua rikkusi enesele, vaid sunnib teda müüma oma tööjõudu. Klassivastuolud viivad lõpuks revolutsioonini.

Ühiskonnaõpetus
839 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

ÜHISKONNAÕPETUS Eksami küsimused 1. Nüüdisühiskond a) Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Mida tähendab üleilmastumine? Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) ­ kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

1. Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne. 2. Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed, amor 3. tisatsiooni kulud. 4. Ainetud vahendid: ostetud patendid, litsentsid, kaubamärgid ine. II Passiva (kohustused ja omakapital, näitab varade päritolu): a) Kohustused (võõrkapital): nii lühi- kui pikaajalised laenud, võlad, klientide ettemaksud jne. b) Omakapital: aktsi/osa-kapital, reserv kapital (osaühingul/aktsiaseltsil peab see olema minimaalselt 10% osa/aktsiakapitalist), kasum. Kasumi aruanne koostatkse: äritulud - ärikulud = maksustatav tulu - maksud = puhaskasum. Haridus Hariduse ja kultuuri seostest. Kultuuri (lad.k. cultura - viljelus, harimine) all mõistame kõigi põlvkondade loodud vaimset ja ainelist väärtuste kogumit, kogu senist saavutuste, teadmiste ja oskuste taset. Inimkultuuri saab ühelt põlvkonnalt teisele edasi anda üksnes hariduse ja

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

Funktsioon, mis tõstab riigi esile: riik on monopol ühiskonnas kasutamaks seaduslikult jõudu ja sundust (M. Weber). Kohustuslik riigi funktsioon on säilitada kord ja võidelda teiste aktuaalsete ja potentsiaalsete ohtudega riigi suveräänsuse vastu. Riigil on eesmärk, mida üldiselt kutsutakse rahvuslikud huviks. (national interest). See, mis on konkreetse riigi "rahvuslikud huvid", pannakse paika riigi valitsejate poolt. Funktsioonid, mida iga riik peab teostama: 1. Huvide liigendus - suhtlemine kodanikega, saamaks teada, mida nad riigilt soovivad 2. Huvide koondamine - poliitiliste vajaduste transformatsioon väiksemasse hulka arusaadavatesse alternatiividesse. 9 10 3. Poliitiline sotsialiseerumine - protsess, mille kaudu inimesed omandavad oma vaated poliitilisele maailmale. 4

Riigiteadused
19 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus Hinnatakse laiapõhjalist ettevalmistust Inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub *elatustaseme tõus *masstootmine *massikultuur Massimeedia Oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni Avardusid teabe edastamise võimalused *satelliit- ja kaabelTV, mobiiltelefon, internet *muutub ühiskonna tajumine Teadmusühiskond 1970. aastate lõpust Majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele Oluline on töölise loovus ja paindlikkus Ohuks tootmise ja tehnoloogia negatiivne mõju keskkonnatasakaalule Siirdeühiskond Ühiskonna aenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Ohud: ametnike ja poliitikute asjatundmatus, reformide ühtlane tempo, majanduskriis, populaarseks võivad muutuda autoritaarse valitsemisega loosungid Nüüdisühiskond

Avalik haldus
77 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Seega elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jne. Olemine määrab ära teadvuse. Kõige olulisem on ühiskonnas majandus (ehk baas), mis määrab ära teised ühiskonna osad (ehk pealisehituse). Majandus paneb paika ülejäänud ühiskonna. Teiste osade tähtsus on väiksem. 6 Ühiskonna osad Marxi järgi: Baas 1. Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. Tootmissuhted ­ tootjate vahelised suhted o Tööjaotus o Kasumijaotus Tootmisvahendid + suhted =tootmisviis Pealisehitus ­ seadused, kunst, religioon, poliitika. Klassid ­ inimeste kooslus, kes omavad ühiskonnas mingis mõttes sarnast positsiooni kuuluvad samasse klassi. See mõiste pärineb Marxilt (tema kaudu). Jagunevad kahte klassi: Igas ühiskonnas on: o Tootmisvahendeid omav klass

Sissejuhatus sotsioloogiasse
24 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ühiskonna sõnastik

sotsiaalne kodakondsus (5) - Briti sotsioloogi T.H.Marshalli teooriast pärinev põhimõte, mille kohaselt igaühele peab riigi poolt olema garanteeritud tasuta haridus, tervishoid ja inimväärne sissetulek sotsiaalmajanduslikud õigused (5) - Euroopa Nõukogu Sotsiaalhartas fikseeritud inimõigused majandusliku toimetuleku ning sotsiaalse heaolu valdkonnas sotsiaalsed lõhed (2) - politoloogias kasutatav termin sotsiaalsete erisuste tähistamiseks inimgruppide vahel sotsiaalne mobiilsus (2) - inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne nihilism (1) - postmodernismile iseloomulik olemasolevate väärtuste ja normide eitamine sotsiaalne staatus (2) - indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid

Ühiskonnaõpetus
125 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: ainelised (omand, kapital), vaimsed (teadmised, kogemused).Ühiskonna arenedes on võimuressursside tähtsus muutunud. Kapitalismi-eelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ning mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised-oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii teistest küll mõjukam, ent nende juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimu korraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku

Ühiskonnaõpetus
864 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest eeldustest. Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete ja Saksa nimekaim põhifunktsioon on loob majanduses traditsioonide sotsioloog sotsiaalse inimtöö Turumajandus asemele peab asuma Maades kus toimius solidaarsuse toimub kõigi mõistuspärasus. reformatsioon arenes hoidmine. hüvanguks. Kapitalism tähendas kapitalistlik Inimsuhete äärmused Turg juhib tema jaoks tootmisviis ei ole hea majandust, riigil pole tööstusühiskonda, jõudsamalt edasimineku tarvis majandust kuis tootmisvahendid Potestantlikud siimulid. reguleerida. ja toodang kuuluvad väärtused soosivad Toetati ühte klassi, tööarmastuse, Traditsioonilised

Ühiskonnaõpetus
255 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ühiskonna mõisted

(Vt. Ka avalik sektor) riiklik sund õigusnormidest kinnipidamise saavutamine õigustmõistvate institutsioonide (kohtu) või järelevalveorganite (näit. täitevameti) tegevuse abil segamajandus majanduse korraldus, kus eksisteerivad nii riiklikud, munitsipaalkui ka eraettevõtted sekundaarne sektor töötlev tööstus/tootmine sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust. sotsiaalne staatus indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema päritolu või omandatud materiaalsed ning vaimsed ressursid sotsiaalne stratifikatsioon e

Ühiskonnaõpetus
395 allalaadimist
thumbnail
42
doc

Ühindkonna eksami kordamine

(puudega, noored, vähemused).  loovad töökohti  riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne – liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne – liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Ühiskonna eksami konspekt

(puudega, noored, vähemused). · loovad töökohti · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks. Elustiili, väärtuste, päritolu alusel kujunevad staatuskihid eliit ja mass. Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne või vertikaalne. Horisontaalne ­ liigutakse ühest linnast teise, ühest majandusharust teise Vertikaalne ­ liigutakse lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi Peegeldab ühiskonna avatust ja arenguvõimet. Tugevate traditsioonidega ühiskonnas (India, Prantsusmaa) pole liikumine nii suur kui mõnes tugevaid sotsiaalseid vapustusi üle elanud

Ühiskonnaõpetus
544 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

· Friedrich Engels ­ kaastöötaja · Dialektiline · Karl Marxi põhiline idee on materialism. Elatusvahendite hankimise viis määra ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teacuse. Majandus (baas) määra ära teised ühiskonna osad (pealisehituse). Majandus on kõige olulisem osa ühiskonnast (materialistlik teooria kõige lihtsam seletus). · Ühiskonna osad: 1. Baas ­ 1) Tootmisvahendid ­ inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2) tootmissuhted ­ toojate vahelised suhted; Tööjaotus; kasumi jaotus. Tootmissuhtet panevad paika tööjaotuse. Tootmissuhted panevad paika kes mida saab (kasumi jaotuse).Baas paneb ühiskonna liikuma 2. Pealisehitus ­ sedused, kunst, religioon, poolitika · Marxi klassi teooria kohaselt on ühiskond jaotatud klassideks. Igas ühiskonnas on tootmisvahendeid omav klass ja tootmisvahendeid mitteomav klass. Marxi ennast huvitas

Sissejuhatus sotsioloogiasse
74 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna õpetuse konspekt gümnaasium

Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised, põlvkondlik Kt kordamine 1. Ühiskonna sektorid 2. Demokraatia tunnused 3. Mõisted: Sotsioloogia Poliitökonoomia Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Teadmusühiskond Siirdeühiskond Sotsiaalne staatus Sotsiaalne mobiilsus Kas heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Kas Eesti on toime tulnud siideühiskonna ohtudega? Mis võib ohustada Eesti jätkusuutlikust? Kas inimeste jaotamine gruppidesse/klassidesse on vajalik? Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis võib ühiskonna sidusust ohustada? Kas teie olete valmis osalema ühiskonnaprobleemide lahendamises? Riigivõim Tunnused/ õigused 1. Õigus seadusi välja anda 2. Õigus koguda makse 3

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Nüüdisühiskond

jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat sõnaõigust kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele (Max Weber). 4. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. (lk.44-48) Võimu ressursid e. tunnused võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Esimeste hulka kuuluvad näiteks omand ja kapital, teiste alla aga teadmised ja kogemused. Ühiskonna arenedes on ressursside tähtsus muutunud. Kapitalismieelsetel aegadel olid maavaldus ja päritolu peamised tegurid, millest võim sõltus. Just nendele tugines feodaalide ja mõisnike võim. Nüüdisajal on lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) tähtsaks kujunenud ka inimkapital (teadmised ja oskused) ja sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid

Ühiskonnaõpetus
193 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

21. Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandusressursid Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes: - Loodusressursid: maa, maavarad, hapnik jmt - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon - ettevõtlikkus: kas omaette ressurss või inimkapitali omadus - kapital - Riik ja majandus Miks peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus loob olukorra, kus riigi sekkumine majandusse on hädavajalik. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist. Majanduspoliitika seisukohast on riigi ülesandeks kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ja stabiilselt areneva keskkonna loomisele.

Ühiskond
9 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ühiskonna arvestus

Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith ­ väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi ­ tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx ­ mõistuspärasus, kapitalism ­ tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber ­ protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist ­ tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim ­ sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi

Ühiskonnaõpetus
137 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Ühiskonnaõpetuse konspekt

tõlgendused, tööhõive uuring Et teada saada rahva arvamust ning edendada riigielu paremuse poole. Et teada saada millisel tasemel on ühiskonna heaolu. Tänu taolistele uuringutele saavad ministeeriumid ning riigikogu teada, mis suunas riigis asjad erenevad ning mida oleks vaja muuta või parandada. Ühiskonna kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus ­ inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne ( horisontaalne ­ inimene liigub ühest majandusharust teise, vertikaalne ­ vahetab ametit, muutub positsioon vastavalt ametile) Klassid ja staatused: Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul

Ühiskond
49 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Euroopa Liidu eksamikonspekt Euroopa komisjon EK (Euroopa komisjon)on kaasatud otsuste vastuvõtmise protsessides kõikidel tasanditel. Tihti EK võim on veel suurem, selle tõttu, et teised EL-i institutsioonid ei taha või ei saa tagada tugevat juhtimist. Komisjon on EL süsteemi südames. Kohalemääramine ja koosseis Komisjonäride kolleegiumis alguses oli 9 liiget, siis see arv kasvas, sellega kui liitusid uued riigid. Igast riigist pidi olema vähemalt üks komisjonär, aga suuremad riigid esindasid isegi kahte, kuni oli Nizza sametini, kus oli kokkulepitud, et iga liimkesriik, saab nomineerida ühte komisjonääri, ning nende maksimum arv on 27. Igal komisjonääril on oma pädevus ning oma valdkond ja kõik saavad kokku komisjonäride kolleegiumil. Vanasti EP ja Komisjoni side oli üsna nõrk. Asjaolud muutusid Amsterdami lepingu pärast. Pärast seda EP määrab ametisse EK presidendi (keda nomineerib Euroopa Nõukogu) ning kinnitab kogu kolleegiumi (kogu komisjoni). Olid ka j

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITEET............................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ühiskonna uurimine

sotsiaalselt kihistunud. *Sotsiaalne mobiilsus-inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise . *Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne Klassid ja staatused *Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord. *Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus . Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. *Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. *Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad õhiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. *Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm,kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad. *Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud

Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

mõjutada toimivaid majanduslikke protsesse ühiskonnas. Majanduspoliitika defineerimisel, kujundamisel ja elluviimisel lähtutakse enamasti järgnevast.  Ühiskonnas on vaja otsustada kolm küsimusteringi. 1) Milliseid kaupu ja teenuseid tuleb toota ning millistes kogustes? (tootmisotsus; “püsside ja või vahekord”); 2) Kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? (tootmisfaktorite – tööjõud, maa, kapital jne – vahekord; “tehnika valik”); 3) Kes saab sellest toodangust kasu? (jaotusotsus).  Ühiskonnas on põhimõtteliselt olemas järgmised majanduslikud institutsioonid: 1) maja- pidamised; 2) valitsus; 3) ettevõtted; 4) töö(tajate) organisatsioonid (Labour organisations); 5) mitteriiklikud organisatsioonid; 6) turud.  Ühiskonnas kehtivad üldjuhul järgmised reeglid: 1) seadused; 2)

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun