Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskond, riik ja õigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigiorgan, organid, monarhia, esindus, subjektid, riigiaparaat, riigiorganite, riigipea, kohtuvõim, föderatsioon, reziim, parlament, käsitlus, rajanev, sunni, tekkib, territoorium, riigivalitsemise, president, reziimi, koostisosa, pädevuse, riigiorganid, kehtivate, lahusus, õigusaktid, väljendus, tuldi, niiöelda, sugukonna, käitumisreeglidRiigi tekke ptreohaalsed teooriad On väljakujunenud ka mitmed bioloogilised teooriad. Avalik võim, territoorium ja rahvas riikluse elementidena võivad esineda erinevates riikides erinevalt ja erinevates õiguspoliitilistes seostes kujundades seeläbi erinevaid riigivorme. Riigivorm – õigusteoreetilises kirjanduses 3 erinevad tähenduses: Riigi valitsemise vormi Riiklikku korralduse vormi Poliitilist reziimi Riigi valitsemise vorm – selle all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimu organite loomise, ülesehituse, omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigi organite ja indiviididega. Riigi valitsemis vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Monarhia – riigi valitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, ke somandab selel võimu pärimise teel eluaegselt ja juriidiliselt vastutamata.
2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õigusloome). Tekkis tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riiki iseloomustavad 3 tunnust: · Avalik võim kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nt armee, politsei, lure, vangla jne Demokraatlikus riigis teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat koos erinevate riigiorganitega ja KOV asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone, nt mustsärklased Itaalias, SS Saksamaal jne. Riigivõimu suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. 1) Formaalne suveräänsus riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveränsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad peale talle oma tahet
armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja mitmesugustest muudest teguritest. Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust)
valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi (armee, politsei, luure), aga ka sunniasutusi (vangla), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamise kasutatavad meetodid võivad olla erinevad, sõltudes riigivalitsemise vormist, poliitilisest režiimist jne. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abi ja kohaliku omavalitsuse asutused. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigile on omased kolm tunnust – avalik võim, territoorium, rahvas. Rahvas täidab riigivõimu suhtes üheaegselt kahesugust rolli: rahvas on vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks rahvas on arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur,
kasvatuslikuse funktsioon (omased kõikidele riikidele) 2) Välisfunktsioonid(riigikaitse, diplomaatia) – kõige olulisem kõikidele riikidele läbi aegade on riigi kaitsefunktsioon, tänapäevases globaliseeruvas maailmas on suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon. Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise objekti. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiorganite süsteem on RIIGIAPARAAT ja see on iga riigi tähtsaim osa. Iga riigiorgan, täites temale seagusega pandud või seadusest tulenevaid ülesandeid, toimib samas riigiaparaadi kui riigifunktsioone teostava tervikliku süsteemi ühe lülina. SEADUSANDLIK – parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) TÄIDESAATEV – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) KOHTUVÕIM – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine)
Sellega tähistatakse: 1) riigivalitsemise vormi; 2) riikliku korralduse vormi; 3) poliitilist režiimi. Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid ja vabariike. Nende riigivalitsemisvormide peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. VIII Monarhia Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. Eristatakse: Piiramatu (absoluutne) ja Piiratud monarhia. Piiramatu monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius – riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja õigusemõistja. Piiramatu monarhia eri vormideks loetakse despootiat vanades idamaades,
luure, vastuluure, ka sunniasutused nagu vanglad, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks.Avaliku võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid ja selle teostamisel kasutatavad meetodid võivad olla erinevad. Sõltudes siis riigivalitsemisvormist, poliitilisest režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone (nt: nn mustsärklased Itaalias). Avalik võim jaguneb: Seadusandlik võim - parlament Täidesaatev võim - valitsus Kohtuvõim - kohtud Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist
Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud. avaliku võimu organisstsioon 4. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia, konstitutsiooniline monarhia, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, vabariik, parlamentaarne vabariik, presidentaalne vabariik Presidentaalne vabariik riigivalitsemis vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Nt USA on presidendil ka seadusandlik õigus. Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel
imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia, piiramata monarhia, piiratud monarhia (seisuslik-esinduslik monarhia, konstitutsiooniline monarhia), vabariik (sotsialistlik vabariik, nõukogude vabariik, rahvademokraatlik vabariik, presidentaalne vabariik, parlamentaalne vabariik). Parlamentaalse vabariigi presidendil on, erinevalt presidentaalsest vabariigist, rohkem esindusfunktsioon ja tal puudub seadusandlik võim. Presidentaalses vabariigis on võim koondunud Presidendi kätte. 5.Millised on riikliku korralduse vormid?
5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Seisuslik-esinduslik monarhia E
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad
Riigi välisfunktsioonidest on kõige olulisemaks riigi kaitsefunktsioon. Tänapäevases globaliseeruvas maailmas on väga suure tähtsusega ka vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamine ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
vastastikuse koostöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord isegi tõstetatakse iseseisvate funktsioonidena esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsiooni ning maailmajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse põhimõtted, isikuline koosseis, tegevuse meetodid ja vormid on ühelt poolt määratud riigi funktsioonide teostamise vajadustega, teiselt poolt aga väljendavad selle riigi olemuslikke iseloomujooni. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa.
Riigi sisefunktsioonideks loetakse riigivõimu säilitamise ja kindlustamise funktsiooni, õiguskorra tagamise funktsiooni, sotsiaalmajanduslikku ehk majandus-organisatoorset funktsiooni ja kultuurilis-kasvatuslikku funktsiooni. Riigi välisfunktsioonideks on riigi kaitsefunktsioon, vastastikune koostöö ja abistamise funktsioon, ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon, maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamine. 7. Riigiorganid ja nende liigitus. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt
õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomine) Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid, mida mittejärgimise korral tagatakse sunnijõuga. Õigus seab inimühiskonna liikmete teoreetiliselt absoluutsele tegevusvabadusele riigi poolt kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul
sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll;
sotsiaalmajanduslik ehk majanduslik-organisatoorne funkts ja kultuurilis-kasvatuslik funkts.2.Välisfunktsioonid riigi kaitsefunkts, vastastikuse koostöö ja abistamise funkts, millest tõstetakse vahel esileülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funkts ning maailmamajanduse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamiseks teiste riikidega koostöö funkts. Need funkts näitavad riigi iseloomu: rahuarmastaja või agressiivne riik 7. Riigiorganid ja nende liigitus.- on riigiaparaadi strukutturn element, selle funktsionaalne osa. Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid:a)On riigivõimualased volitused, teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu.b)On õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon (N: riigikontrollil riigi vara kasutamise ja säilitamise kontroll;
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste
otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine) 12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli despootia või piiratud monarhia. Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja võimu koondumine ühe isiku kätte. Siinkohal tuleks mainida keiser Justinianuse Corpus iuris civilise loomist 6 saj p.Kr Keskajal tekkis ka lokaal ehk partikulaarõigus – hakati kokku koguma 13. Saj selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad.
Neil puuduvad asukohariigis poliitilised õigused, kuid nad alluvad asukohariigi jurisdikstioonile. Kodakondsus tekib kas juriidilise fakti (sünd) või õigusliku akti alusel (naturalisatsioon). Avaliku võimu organisatsioon ehk avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada vabade riigiorganite abil seadusandlikku, täidesaatavat ja kohtuvõimu. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil. Riigi süsteem on avaliku võimu organisatsioon, mille moodustavad riigiaparaat ja teised organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus
Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil avalikku võimu. Riigi tekkimine: avaliku võimu tekkimine, võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, rahva tekkimine. Avalik võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim) on kogu riigi juhtimisaparaat, võimu ülesehitus, selle kasutamise eesmärgid võivad olla erinevad. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokr poliitilised riigid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Suveräänne võim- riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. (Riigipiiriga piiratud maismaa, Territoriaal- ja siseveed, Õhuruum eelnevate kohal, Atmosfääris asuvad riigi lennu ja
tava ja moraalitunde järgi. Nt lindpriide hõimust väljasaatmine. - Ius scriptum – kirjutatud õigus. Riigi poolt kehtestatud. Nt 12 tahvli seadus, Hammurapi koodeks, Vana-Rooma seadus 6. Riigi tunnused. - Avalik võim – erinevad ülesehitused. Territoorium – riigipiiriga määratletud osa (ka õhk ning vesi). Rahvas – kõige kõrgema võimutäiusega. Samas ise õigussubjekt. Lisaks: lipp, hümn, vapp 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. - Vormid: Monarhia – Vorm, kus riigipeaks on monarh – veresuguluse kaudu. - Piiramatu – ühe isiku käes on kogu võimutäius. Seadusandja, täitev + õigusmõistmine (Saudi-Araabia, Guveit). Piiratud – Pole kogu võimutäius. 1. Seisuslik/Esindsluk – monarhi kõrval nt parlament. 2. Konstitutsiooniline – monarhi võimutäius oluliselt piiratud: Rootsi, Norra, Holland, Belgia, UK. Vabariik: presidentaalne ja parlamentaarne.
3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism, diktatuur, siirderiik. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni. 9. Riigiorganite süsteem. Riigiaparaat, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorganite süsteemiks nimetatakse kindlaksmääratud kujul korrastatud,
esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames (Norra, Rootsi ,Suurbritannia). Vabariik: riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.
Riigiterritooriumi all: - riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi võimu - on lubatud saata kaugele, kui palju see on tehnileselt ülimuslikkusel võimaldatud - presedenti valitakse kas otseste vüi kaudsete valimistega; - majanduslik huvi on ka kriteeriumiks peamiselt esindusfunktsioon · Monarhia - presidentil puudub seadusanndlik pädevus, ta ei ole aktiivselt Monarh on ainuslikuline riigipea tegev riigi poliitilises elus - valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja Aristokraatlik vabariik
harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh: kuningas, sultan, emiir jne. · Vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Riigikorralduse põhivormid on: · Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi. · Föderatsioon liitriik, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused. Lõpliku selguse riigivormist loob täpne teadmine, milline on kõrgema riigivõimu organisatsioon. Millised on kõrgemad riigivõimuorganid ja kuidas nad on organiseeritud. Tähtis on teada, millistest põhimõtetest lähtuvalt on riigivõimuorgan moodustatud. Demokraatlikud riigid, kuis riigivõim formeerub valimiste teel, jagunevad siin
TEEMA 5. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, RIIGI VORMID NING RIIGI 37 FUNKTSIOONID 4 §.1.RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID 37 § 2. RIIGI VORMID 38 P.1.RIIGI VALITSEMISE VORMID 38 P. 2. RIIKLIK KORRALDUS 41 P.3. POLIITILINE REZIIM 42 § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED 43 TEEMA 5. PÕHIMÕISTED 44 TEEMA 6. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING LIIGITUSI, 45 VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕISTEID §.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED NING RIIGIORGANITE LIIGITUSI 45 P.1. RIIGIORGANITE TUNNUSED 45 P.2. RIIGIORGANITE PÕHILIIGITUSI 45 P.3
· Sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine · Kultuuriliste püüdluste edendamine · Kaitse riskide eest, mis kaasnevad teadusliku ja tehnilise arenguga (geenitehnoloogia, tuumaenergia); · Looduskeskkonna kaitse · Osalemine rahvusvahelises tegevuses tagamaks inimõigusi kriisipiirkondades 3. Riigivalitsemise vormid 34. Riigivorm e riigikord on riigi korrastuse moodus, riigi väline struktuur. · Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas). · Absoluutne monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. · Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga. Seadusandlik võim kuulub peamiselt parlamendile, kõrgeim täitevvõim
poliitilised huvid väljendavad sotsiaalsete huvide väljundit võimushuete valdkonda. See toimib läbi poliitiliste ideede ja teooriate. Poliitiliste huvide kandjaks on poliitilised ühendused(riik ja parteid). Poliitilistes ühendustes põimuvad tavaliselt mitme sotsiaalse grupi huvid st seda et eri sots gruppide huvid on mitmetahulised. Poliitiliste huvide kujunemisele avaldab mõju ka parteide arv, poliitilise info levik ja kättesaadavus, valimissüsteemi iseloom ning kehtiv pol reziim. Poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid. Nendes väljenduvad küll sotsiaalsete gruppide üldised huvid, kuid riiklikud huvid on viimastest suhteliselt sõltumatud. Kui sotsiaalsete gruppide huvid tulenevad suurel määral gruppide majanduslikust seisundist, nende kultuurilistest iseärasustest ja omavahelistest suhetest, siis riiklikud huvid tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ühiskonnas, riikidevahelistest suhetest
riigivõimu rakendamise looduslik ruumiline eeldus. д, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. 2) Riigivalitsemise vormid. Riigivalitsemise vorm on riigivõimu seesmine organisatsioon, kõrgemate võimuorganite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiibid. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse vabariike ja monarhiaid, mille peamiseks eristamiskriteeriumiks on riigipea institutsioon. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu, seejuures monarh on ainuisikuline riigipea. Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul on riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. 3) Riigi korraldus.
õigusreeglite alusel kontrollitav. Tänapäeval sellises riiklikult organiseeritud õigusriigis on riigivõimu kandjaks rahvas. Nagu on ka sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 1:"Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas". Antud sätte puhul on väga oluline osa legitiimsusel. Kuna riigivõim peab olema rahva pool legimiteeritud, ei tohi Eestis riigivõimu teostada isikud ega organid, kellega Eesti rahval puudub legitiimne side. Formaalseteks tunnusteks õigusriigis loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust;õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Võimude lahusus ehk riigivõimu jaotamine erinevatesse vormidesse. Seadusandlik(parlament),täidesaatev(valitsus ja haldus) ja õigusemõistmine(kohtud)
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: · Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa
annaabi.ee 
