Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia Saudi Araabia: Absoluutne Monarhia, Unitaarriik, Diktatuur - Totalitaarne Soome: Parlamentaarne Vabariik, Unitaarriik, Demokraatia Valgevene: Vabariik, Konföderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik Hiina: Vabariik, Unitaarriik, Diktatuur - Autoritaarne riik Venemaa: Presidentaalne Vabariik, Föderatsioon, Diktatuur - Autoritaarne riik 6. Õpilane suudab allikatekstist välja lugeda riikide riigivalitsemise vormi, riigikorralduse vormi ja võimu iseloomu tunnused.
l i i l b b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Põhiseadus ehk konstitutsioon 2.3. Põhiseadus ja teised õigusaktid Sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Valimised peavad olema Valimised Eestis regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad Riigikogu valimised-iga 4 aasta mõjule uued huvi ja seisukohad järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 2)võimalus arvestada erinevaid 21 ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 rahvaesindajaid kodanike huve silmas aasta järel, valitakse volikogu liikmed pidama. üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, Mandaat-volitus kedagi esindada, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin valimisringkondadele eraldatud alaliselt elavad teiste Euroopa liidu
Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat. Konstitutsioon ehk põhiseadus kirjalik akt valitsemise ja seadusandluse üldiste põhimõtetega. Riigi kõrgeim seadus, ülejäänud seadused peavad olema sellega kooskõlas. See on valitsemise struktuur(korraldus). Preambula sissejuhatus, kus on juttu riigi iseseisvusest ja väärtustest. Muuta saab seda president või vähemalt 21 riigikogu liiget. Põhiseaduse ülesanded: sätestab riigi(valitsemise) eesmärgid; määratleb kodanike õigused, vabadused ja
vastandina pärilikule monarhiale
1.1) parlamentaarne- rajaneb võimu ülimlikkusel. Riigipeal vaid
esindusfunktsioon. Valitsus on ametisse nimetanud parlament ja ta on
parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
1.2) presidentaalne- riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti
kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt
ning ei ole parlamendi ees aruande kohustuslik. Nt Ameerika Ühendriigid,
Indoneesia
2) monarhia: riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser,
sultan, emiir
2.1) konstitutsioonline- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal
on esindusfunktsioon. Riigi isepäevast toimimist juhib valitsus ja
seadusloomega tegeleb parlament. Nt suurbritannia, Tai
2.2) absoluutne- monarh on ainuvalitseja kellele kuulub nii seadusandlik
täidesaatev kui ka kohtuvõim. Nt Saudi
Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust
kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimeste vahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra.
tulla · reguleerivad inimestevahelisi suhteid ning korraldavad kooselu · aitavad säilitada korda , stabiliseerides samal ajal ühiskonda . · on riigi tegutsemise aluseks. Sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud ja kirjutamata normideks . Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Seda nim. õigusaktiks. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon . Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK .
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus · arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Kolmanda sektori areng määrab kodanikuühiskonna tugevuse antud ühiskonnas. Teovõimas kodanikuühiskond on peamine tagatis, et ei riik ega äriettevõtted ei saa karistamatult kahjustada kodanike huve. Kolmanda sektori tegevusvaldkond on lai ja eri riikides hõlmab see erinevaid koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve.
Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim
Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit
Konkurents võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas Koosseisu hääleenamus teatud hääletamisprotseduuride puhul esinduskogus on otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosseisu häälteenamus enam kui 50 protsendi esinduskogu liikmete toetus
Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik
Eraõiguses on subjektid oma õigstes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik
Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Eraõigus jaguneb: tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõigus, äriõigus (majandusõigus), tööõigus. Avalik õigus jaguneb: riigiõigus, konstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kriminaalõigus, kirikuõigus, menetlusõigus (protsessiõigus), finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod (kuriteod ja väärteod) ning nende karistusviisi. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ja vastutust haldusõiguste rikkumiste eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Riik
3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president
isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete kogumine ja töötlemin
iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis. põhiseaduse järgi on rootsi kuningas riigipea, kes juhatab teatud juhtudel ka valitsuse istungi, kuid kui kuningas tahab riigist lahkuda, siis peab saama valitsuse nõusoleku. kui kuningas ei suuda 6 kuud oma ülesandeid täita, siis otsustab Riksdag kas seda tuleb vaadata tagasiastumisena ja et kuningas ei ole võimul jumala tahtest vaid parlameni armust. riigivormina võib monarhia esineda mitmel kujul, esiteks pärilikuna, kus troon kuulub kindlale perekonnale, ehk dünastiale nt inglismaa, rootsi. teiseks on valitav monarhia. kolmandaks absoluutne monarhia. neljandaks konstitutsiooniline monarhia, kus kuninga võimu piirab parlament(rootsi, taani, norra, luksemburg). eriliseks on näiteks andorra vürstiriik, riigi korralduse iseärasuseks on seal kaasvürstlus seetähtendab et riigipeaks on kaks isikut. prantsusmaa president ja hispaania piiskop
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel)
valitsuse ning toetab seda, kuida võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse), täidesaatev võim ehk valitsus (esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, juhib praktiliselt riigi elu), riigipea (esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.) Monarhia ja vabariik Riigivalitsemise vormid Vabariik Monarhia Vabariik on Riigipea on päriliku võimuga monarh: kuningas, keiser, mittepärilik sultan, emiir võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal pärilikule monarhivõimule Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsioonilin Absoluutne e Parlamentaarne Riigipea on Monarhi võim on Monarh on
Konkurents võistlus; majanduses olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad ehk konkureerivad Konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Konstitutsiooniline järelvalve spetsiaalsete asutuste/ametnike ülesanne kontrollida õigusaktide vastavust konstitutsioonile ehk põhiseadusele Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted: õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu ja protsess avalik Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad Käsumajandus plaanimajandus
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud
Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) 61. Kuidas jagas reziime Aristoteles? Mille poolest erineb Aristotelese jaotuse loogika reziimide tänapäevase jaotuse loogikast? REzIIMID Hea Halb ARISTOTELESEL (üldhuvid) (võimu huvid) Üks valitseb Monarhia Türannia Mitu valitsevad Aristokraatia Oligarhia Paljud valitsevad Politie Demokraatia (demokraatia) (moblokraatia) 62. Missugused on autoritaarse reziimi tunnused? Meelsus või pragmatism Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon Kodanike väline rahulolu Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste.
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läb
et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku õigusakti, mis sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas. Igas riigis pole konstitutsiooni ühe kindla õigusakti tähenduses. Sellisel juhul mõistetakse termini konstitutsioon all valitsemise struktuuri ehk korraldust. Valitsemisekorralduse
Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Jaguneb tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus), kaubandusõiguseks, äriõiguseks (majandusõigus) ja tööõiguseks. Avalik õigus jaguneb riigiõiguseks, konstitutsiooniõiguseks, rahvusvaheliseks õiguseks, haldusõiguseks, kriminaalõiguseks, kirikuõiguseks, menetlusõiguseks (protsessiõigus) ja finantsõiguseks. Avaliku õiguse alla käib eelkõige riigiõigus. Põhiline riigiõiguse alus on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab süüteod ja karistusviisid, finantsõigus eeskirjad, mille järgi riik ja riigiorganid kasutavad raha ning määravad, kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ning vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Kui riik ei suuda haldusõigusrikkumisi kontrollida, nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Õigusriigi olemus ja tunnused
võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK
või vastupidi, ühest tehasest teise samal ametialal) oskustöölisest saab lihttööline) 7. Infoühiskonna tunnusteks on arvutite jm kommunikatsioonivahendite massiline kasutamine, ülemaailmsed personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet ja sellele tuginevad struktuurid) ning elektroonilised teenused. 8. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK MONARHIA Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule keiser, sultan, emiir. monarhiale Parlamentaarne Presidentaalne Konstitutsiooniline Absoluutne Parlamentaarne Riigipea on ühtlasi Monarhi võim on Monarh on