· Hunnide edukaim ja võimsaim valitseja oli Attila · Tuntud on hunnide vaskpajad, vibud, pistodad , hunni naiste iseloomulikud ehted diadeemid jms. Ungarlased · 1101 aastat tagasi läbisid ungari hõimud pika tee Uuralitest Karpaatideni, et jõuda oma praegusele asualale · Ungarlaste esiisad elasid umbes 2000 e.Kr. koos hantide ja mansidega · Elatusid jahipidamisest ja kalapüügist · Peetakse Andronovo kultuuri kandjateks · 20001500 e.Kr. elasid ugrilaste esivanemad stepialadel · Pronksiaja lõpul saabus soe ja kuiv kliimaperiood ,mis sundis ugrilasi valima kas liikuda põhja või lõuna poole · Kliimamuutus ja ugrilaste jagunemine arvatakse olevat toimunud 100. aastat e.Kr. Ungarlased · Umbes 750. aastal p.Kr. hakkasid ungarlased taas liikuma · Aastast 558 olid avaaride, aastast 575 läänepoolsete turgi hõimude alluvuses · 7
liikusid erinevad hõimud eri suundadesse, mis pani aluse ka keele edaspidisele lahknevusele. Sellepärast elavadki tänapäeval Soome- Ugri rahvaste järeltulijad erinevates riikides ja räägivad erinevaid keeli. Film tuletab meelde, et vaatamata sellele, et Soome-Ugri rahvaste järeltulijad elavad tänapäeval erinevates riikides, on meil siiski üksteisega ka palju ühist. Kuna ma olen huvitatud arhitektuurist, siis oli väga huvitav ka näha, kuidas Soome-Ugrilaste elamute püstitamine alguse sai. Sai näha ehitiste arengut alates kuuskedest püsitatud onnidest kuni rohkelt ornamenteeritud palkehitisteni.
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu
Varakeskaegne Euroopa kas ühiskonna areng või langus? Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud, kui sel perioodil kujunesid keskaja hilisematelegi perioodidele iseloomulikud jooned, nagu talupoegade sõltuvus rüütlisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku ühendav roll Lääne Euroopas. Varakeskaegses Lääne Euroopas jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli alguse saanud juba hilise Rooma keisririigi ajal. Bütsantsis jäi linnaelu langus küllalt ajutiseks, asendudes peagi taas elavnemisega. Lääne Euroopas linnaelu soikus järk-järgult. Olukord halvenes, kui araablased vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania. Lõuna-Euroopa linna hakkasid üha sagedamini ründama saratseeni piraadid. Teed lagunesid, veevärk jäeti hooletusse, paljud avalikud hooned hüljati. Siiski püsis hulk Lõuna-Euroopa linnu oluliste keskustena kogu varakeskaja jooksul. Seevastu põhjapool suri linnaelu varakeskajal...
mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal.
Kes on tõeline eestlane? Eestlased üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid
Kes on tõeline eestlane? Eestlased on üks pisike rahvas Euroopas, Läänemere kaldal. Eestlased kuuluvad soome-ugrilaste hulka, ning ainuke eesti keelega sarnane keel on soome keel. Naabreid on meil, eestlastel neli: soomlased, rootslased, lätlased ja venelased. Eesti rahval on aga läbi ajaloo tulnud tegemist teha mitmete rahvustega, eeskätt venelaste, sakslaste ja taanlastega. Kahjuks need kokkupuuted on olnud enamasti negatiivsed, kuigi on ka positiivseid külgi. Nimelt on mitmed rahvad soovinud Eestit endale meie soodsa asukoha tõttu. Meie riigi territooriumil on peetud sõdu ja hulgaliselt lahinguid
Muutunud maailm on loonud noortele soome-ugri kultuuridele soodsad arenguvõimalused: 1. võimalus areneda rohkem kui ainult ühe kõrgkultuuri kontekstis; 2. kanoniseerituse kadumine tänapäeva modernses kõrgkultuuris annab võimaluse lähtuda traditsioonist ning seda loovalt edasi arendada; 3. etniline eripära ülemaailmselt on soositud nii massi- kui kõrgkultuuris; 4. leviv loodusläheduse filosoofia on soome-ugrilaste põline maailmavaade. Soomeugrilased teadvustavad, et lõppkokkuvõttes on samaväärne, kas assimileeruda venelaste või eurooplaste sekka. Assimilatsioon jääb rahvuse surmaks mõlemal juhul. Kõiki soome-ugri rahvaid on kokku u. 25 miljonit ning see on juba piisav hulk, et olla tegusam mõjur maailma rahvaste keskel. Kuulumine suuremasse hulka tõstab ka eneseteadvust. Tehnoloogia ja tsivilisatsiooni areng on olnud soome-ugrilastel pikka aega ebasoodne.
uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema. Usundid: Eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid on luterlased. Ungarlased on peamiselt katoliiklased. Euroopa-Venemaal elavad soomeugrilased on enamasti õigeusklikud. Udmurtide ja maride hulgas on veel elav vana loodususund (animism). Siberi ugrilaste ja samojeedide seas on alles veel samaane. Kultuuritüübid: Eestlased, soomlased ja ungarlased on tüüpilised Euroopa rahvad. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Obiugrilaste ja samojeedide küttimisel- kalastamisel, korilusel ja põhjapõdrakasvatusel põhinev kultuur on sajandite jooksul
pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid. Läänemeresoomlasi- liivlased , eestlased, vadjalased , soomlased, karjalased, vepslased, isurid.
Katusrist sümboliseerib surnu uut kodu. Setud · Õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat. · Umbes 10 000 inimest peab ennast setoks · www.folklore.ee/rl/folkte/sugri · www.finnougria.ru Mõisted · Uskumused väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku · Müüt kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose , korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed · Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulikku avaldumist argielus · Legend piiblipärimus · Memoraat isikulooline usundiline jutt · Maagia katsed/ soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil · Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks.
( Kagu-Eestis levinud) Naabrite vallutuskatsed: a) Oht lääne poolt. 9tat ja 10tat saj tuntakse viikingu ajana Euroopas. Eesti jäi viikingite ida teele ning Lääne ja põhja ranniku elanikud pidi sageli tagasi lööma viikingite röövretki. Üldiselt saadi sellega hakkama ja vahel korraldati ka vasturetki. b) Oht ida poolt. 9 saj lõpul oli tekkinud Vana-Vene riik(Kiievi-Venemaa) Venelased olid mitme saj jooksul hõivanud eestist isa poolsete soome-ugrilaste alasi. Nüüd hakkasid Kiievi võrstid korraldama sõjakäike ka eesti aladele. Aastal 1030 korraldas Kiievi vürst Jaroslav(Tark) sõjakäigu Ida-Eestisse ja vallutas Tarbatu linnuse. Ta nimetas Tartu Jurjeviks e Juri linnaks ( Juri oli Jaroslavi ristinimi). Venelased hoidsid Tartut 30 a ja valitsesid neid samuti, pärast mida ajasid eesti hõimud nad uuesti välja. U 600 aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke eestimaale
Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahel. läänemeresoome rahvad- eesti, soome,liivi,karjala, vepslased, isurid, vadjalased venekirveste kultuur- lõuna poolt tulevad uued hõimud.tõid kaasa vene-paadikujulise, hästi lihvitud, keskelt aukudega riista. tõid veel nöörijäljenditega savinõud ja uued matmiskombed-hauad kaevatud maha, surnud sisse külili, tugevasti kägardatuna,kalmistud asulast eemal.tegeldi algelise loomakasvatusega(kitsed,lambad,veised,sead
kusjuures võla tagatiseks jäi nene endi maatükk. Võla katteks ostsid suurmaavaldajad aellised maatükkid kokku ning üha enam talupoegi jäi maata; Linnaelu, kaubandus ja käsitöö Kaubavahetus idamaadega ei katkenud; Bütsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid Ida-Euroopa jõgesid pidi idaslaavlaste ning soom- ugrilaste aladeni; Konstantinoopoli käsitöölised ja kaupmehed koondusid äri- ja ametiühingutesse; s.o kolleegiumitesse; 7.Bütsants. Kirik ja Kultuur Kirik ja usuelu Konstantinoopoli patriarh oli nüüd riigi kõrgeim kirikutegelane; Bütsantsi kirik sesis kindlalt keisrivõimu kontrolli all; suurenesid erinevused ida-ja läänekiriku vahel; idas ei kehtinud enam vaimulike abielude keeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt; Bütsantsi ei levinud Benedictuse kloostri reeglid; Haridus ja vaimuelu
olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2.Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1. Vaimuelu vene aja alguses-Luteri kirik jäi siinse vamuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda.Paljud kogudused olid jäänud ilma kirikuõpetajata.Kirikud oli sõjas palju kannatada saanud. Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist
jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide katkendeid ning hoonetest pärinevad paest ja savist põrandad ja kividest kolded. Kindlustatud asula vanim järk hävis kogu linnust haaranud tulekahjus, mis toimus ajavahemikus 685–585 enne meie ajaarvamist
kõlblus. Joackim Jhering töötas välja esimese eestikeelse aabitsa. Töötati välja ka range kirikukaristuste süsteem Vene ajal: Veneriigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Leplikkus lõppes kohe kui omavahel hakkas konkureerima luteri kirik ja õigeusu kirik. Kirikuõpetajate hulgas hakkas levima pietism. Pietistidest õpetajad aitasid kirikut madalseisust üle saada peale Põhjasõda. 2. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolsemate Soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Palju on leitud savinõukilde, mis on viimistlemata pinnaga. Pilet nr.12 1. Mõis ja talu varauusajal 17. ja 18. sajandil oli Eesti alal u 1000 mõisa. Kõige rohkem oli rüütelmõisasid. Teised mõisad oli kroonumõisad. Kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad. Mõisates sai alguse teraviljaeksport
rannikualasid ja põletasid 1187 maha Rootsi tähtsaima kaubalinna Sigtuna. · Suhted slaavlaste ja Vana-Vene riigiga: - 6-7.sajandil algas idslaavlaste väljaränne oma algkodust Visla ja Dnestri jõe piirkonnast põhja poole. 8.sajandiks olid idaslaavlased jõudnud ka Peipsi järve tagustele aladele, kus elasid soome-ugri hõimud (karjalased, vepslased, merjalased, muromlasd jt.). Järk-järgult algas soome- ugrilaste ja slaavlaste segunemine, mis viis 14.sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. - Vastavalt Vana-Vene kroonikale "Jutustusi möödunud aegadest" olevat slaavlased ja teised Peipsi taga elanud rahvad kutsunud endale 862.a. Rootsist kolm viikingist venda valitejaks (Rjurik, Sineus ja Truvor). - 882.a. vallutas Rjuriku kaaskondlane Oleg (Helge) ära Kiievi linna ja
aastal. Vene ajal: Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Rootsi võimud olid olnud luteri usu põhijoontest kõrvale kalduvate usuvoolude suhtes leppimatud, aga Vene võime luteri kiriku sisesed probleemid ei huvitanud. Lepplikus kadus siiski kohe, kui luterlik ja õigeusklik kirik asusid kokureerima. Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele
Al-Idrisi Eesti märkimine kaardil 1154 medresed araabia ülikoolid Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk) Jaroslav Tark diplomaatilised abielud Euroopa riikidega; kirjutas Vene riigi õiguse; maa killustatus Kiievi tähtsuse langus, osastisvürstid
kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvooli esindajad olid vastu luteri usu süvenevale konservatismile ja püüdsid usuelu elavdada religiooni jsenistest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennaste-ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. 2. Kammkeraamika kultuur. Kammkeraamika ilmumisega seostati varem soome-ugrilaste jõudmist Eestisse. Praeguseks on seda teooriat kõvasti revideeritud. Savinõude kaunistamine kammjäljendite ja lohkudega on siiski laiemalt levinud nähtus, st. Sarnased kultuurid olid levinud ka mitmetes Eestit ümbritsenud maades. Eestisse jõudis kammkeraamika kultuur umbes 4000 ema. Seda iseloomustas varasemast erinev keraamika. Selgelt erinev oli nüüd ka Eesti mandri ja saarte keraamika. Lisaks uut tüüpi keraamikale iseloomustas kammkeraamika kultuuri asustuse
Haridus Eesti kultuuris Kordamisküsimused ja vastused. 1. Soome-ugrilaste looduskeskne kasvatus muinasajal MUINASAEG Tark = teadmamees = teadjamees. Teadmamees oli universaalne õpetaja mudel ühes isikus, õpetaja, ravitseja, kohtunik, mälu. Õpetaja suure tähega, mis tuleb kaugest ajast ja kehtib senimaani. Soome-Ugri kasvukeskkond on talukultuur. Karmid tingimused (pime, vihmane, külm), 40 päeva aastas olid päikeselised. Soome-Ugrilane saab oma energeetika loodusest. Kevadel-suvel on tegutsemise aeg, suve lõpul tegevuse intensiivsus väheneb. Sügisest
Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast. 02.11 Jaan Lahe Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse Mõisted: o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. o Soome-ugrilaste usundis domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomuliku avaldumist argielus o Legend- piiblipärimus o Memoraat: isikulooline usundiline jutt o Maagia: katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituse abil. · Valge maagia: kogukond on heaks kiitnud- puhas · Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda ning ei kiideta heaks. Maailmapuu- yggdrasil, Arbor mundi, Arbor vitae
2) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled? 3) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud? On veel teisigi tegureid, mis ohustavad uurali keeli. Näiteks 4) Milline keel on kõige varem välja kujunenud keel? Siberi naftatööstus mõjub laastavalt idapoolsete ugrilaste ja samojeedide traditsioonilisele eluviisile. Nad on tihti sunni- 2. Analüüsi uurali keeltesse laenatud sõnu lk 59. Püüa leida seletus, miks tud kolima tööstusasulatesse, kus nende keel oma spetsiifilise need sõnad laenati ja miks nad laenati just sellisel ajastul. loodussõnavaraga on määratud hääbumisele. 3. Leida seletus, miks eri keeldkonda kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad
•Esimesed inimasustuse jäljed, eesti ajaloo algus •tegevusalad-kalandus, korilus, jahindus •Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, savist ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 5000-1800 eKr •Kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid, aga nüüd olid need paremini töödeldud, uuendusena võeti kasutusele savinõud. Keskaja lõpp. •Kammkeraamika- savinõud kaunistatud kammitaolise esemega loomakasvatus, mongoliidne rass-soome-ugrilaste eelkäijad, arvatavasti meile andnud keele ja mõttemaailma. •Nöörkeraamika(vene kirves)- savinõud kaunistatud nööritaolise esemega, algne maaviljelus->alepõllundus, europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater •Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne-
juurde eugeenika instituut, see oli nii kui steriliseerimisseaduski eugeenika seltsi ideede ja tegevuse otsene tulemus. Näiteks alustas eugeenika selts arstide õpinguid toetama kohe pärast asutamist - alates 1926. a finantseerisid eugeenikud aastas ühte arstiteaduskonna auhinnatööd. Uue eugeenika instituudi õppekavas oli Kallingu järgi põhirõhk füüsilisel antropoloogial ja geneetikal. Käsitleti soome-ugrilaste tõulisi iseärasusi, valikut inimese juures. Palju tähelepanu oli pööratud tervishoiule, steriliseerimise ja sigimisvõime tõkestamise/piiramise teemale. Arstiteaduse ja usuõpetuse üliõpilastele ning kodanikuõpetuse-, loodusloo-, ja tervishoiuõpetaja kutse taotlejatele olid instituudi tööplaani kohasel kõik loenguaineid kohustuslikud eksamiaineiks. Teistele tudengitele olid need valikained. Eugeenika instituudi
sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised. Müüt – kirjeldab maailma loomist (jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud, mis annavad pildi kuidas maailm loodi. Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend, mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on. Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund. Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele. Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte
Kliima oli sel ajal praegusest mõni kraad soojem. Sel ajal levisid eesti alal lehtmetsad, kus elas rohkesti saakloomi: põtru, ürgveiseid, metssigu, metshobuseid, kopraid, karusid. Sel ajal elas Eestis ka sookilpkonn. Narva kultuuri sees on eristatavad kolm regiooni: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Erinevused regioonide vahel on nähtavad eelkõige keraamikas. KAMMKERAAMIKA KULTUUR 4000 1900 ema Kammkeraamika ilmumisega seostati varem soome-ugrilaste jõudmist Eestisse. Praeguseks on seda teooriat kõvasti revideeritud (vt edaspidi!). Savinõude kaunistamine kammijäljendite ja lohkudega on siiski laiemalt levinud nähtus, s t sarnased kultuurid olid levinud ka mitmetes Eestit ümbritsenud maades. Eestisse jõudis kammkeraamika kultuur umbes 4000 ema. Seda iseloomustas varasemast erinev keraamika. Selgelt erinev oli nüüd ka Eesti mandri ja saarte keraamika.
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad
aastal. Vene ajal: Luteri kirki jäi siinse vaimuelu kandjaks ka pärast Põhjasõda. Vene iigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Rootsi võimud olid olnud luteri usu põhijoontest kõrvale kalduvate usuvoolude suhtes leppimatud, aga Vene võime luteri kiriku sisesed probleemid ei huvitanud. Lepplikus kadus siiski kohe, kui luterlik ja õigeusklik kirik asusid kokureerima. Vaata juurde pilet nr. 12. Asva kultuur Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Leiukoht avastati 1930. Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele
refuugiumid e oaasid, kus inimesed said elada. Nt Musta mere kandis (s- u’d)). Teine ürgrahvas on baskid; kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Indogermaanlased Vahemere piirkonda 7500 aastat tagasi, põllundus- karjakasvatuse levimine. Nende liikumapanemiseks teine katastroof Vahemere, Musta mere kandis – jää sulamisega murti tõke ookeani ja Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kus veetase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Need ig rahvad ennekõike soome-ugrilaste poolt asust Kesk-Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanilastest germaani, slaavi ja balti keelte kõnelejate esivanemad ümberrahvastunud soomeugrilased. Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased
inimesed said elada. Nt Musta mere kandis (s-u'd)). Teine ürgrahvas on baskid; kaukaasia keeli kõnelevad rahvad. Indogermaanlased Vahemere piirkonda 7500 aastat tagasi, põllundus-karjakasvatuse levimine. Nende liikumapanemiseks teine katastroof Vahemere, Musta mere kandis jää sulamisega murti tõke ookeani ja Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kus veetase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Need ig rahvad ennekõike soome-ugrilaste poolt asust Kesk- Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanilastest germaani, slaavi ja balti keelte kõnelejate esivanemad ümberrahvastunud soomeugrilased. Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured. Näiteks europiidsed eestlased ja soomlased erinevad välimuselt oluliselt
· Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg, kogukond) tähtsündmused, rahvuskangelased). · Kultuuriline süsteem (normid, Eesti rahva päritolu vana teooria, mis on loodud väärtused, eneseväljendused ehk kunst , ideed) eelkõige keeleteadlaste poolt. Soome-ugrilaste algkodu Kultuuri komponendid: materiaalne kultuur oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole. Uus teooria on loodud keeleteadlaste ja geneetikute tarbeesemed, tööriistad, kunstiteosed, hooned, riided, toit jne. koostööna. Esivanemad tulid otse Aafrikast. Lähimad
Rahvuse konstrueerimine Iga rahvus pea enda jaoks leidma · Oma maa maa, mis on nende oma. Maa, mis õigusega kuulub nendele · Oma ajaloo - Kuldne aeg, muinasaeg - Ajaloolised tähtsündmused · Oma rahvuskangelased - Müütilised kangelased näiteks Kalevipoeg - Mineviku kangelased näiteks Lembitu - Tänapäeva kangelased näiteks Ansip Eesti rahva päritolu Vana teooria loodud eelkõige keeleteadlaste poolt · Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis · Seal liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad Soome-Ugri keelkonna keeli (keeleline sarnasus =geneetiline sarnasus) Uus teooria loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna · Eeslaste esivanemad tulid Aafrikast otse Eesti aladele · Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad
Iga rahvus peab enda jaoks leidma: Oma maa (väljaarvatud mustlased) Oma ajaloo Kuldne aeg, muinasaeg Ajaloolised tähtsündmused (seotud sõjaliste võitudega sageli) Oma rahvuskangelased Müütilised kangelased Mineviku kangelased Tänapäeva kangelased Eesti rahva päritolu 23 Klassikaline Eesti rahva päritolu (ka soome-ugri päritolu)ongi loodud keeleteadlaste poolt vana teooria. Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis. Sealt liiguti lääne poole, eestlased saabusid Eesti alale u. 3000 a. e.m.a. Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes räägivad soome- ugri keelkonna keeli (keeleline sarnasus = geneetiline sarnasus). Uus teooria. Loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna. Eestlaste esivanemad tulid siia ilmselt Musta mere kandist. Eestlaste lähimad sugulasrahvad on need, kes elavad meile kõige lähemal. Keeleline sarnasus ei võrdu geneetilise sarnasusega
Peamiselt näidati möödunud aegu. Oli tingitud sellest, et nõukogude etnograafia tegeleski peamiselt ainult mineviku situatsiooni uurimisega, et ametliku ideoloogia järgi ei võinud muud uurida. Filmid olid mõeldud muuseumile. Rekonstruktsioon näidati tollaseid töövõtteid, tehti kõik, et jääks mulje, et tegemist oleks sajandivahetusega. Umbes 30 aastat tegi selliseid filme. Pärast eestlastest filmide tegemist hakkas filme tegema ka soome-ugrilaste juures. Ta oli lihtsalt etnograaf, kes ütles, kuidas ja mida filmida. Töö tegid ära palgatud operaatorid. Muuseumile koguti materjali (esemeid) ja ühtlasi tehti filmi. UUS TEEMA: Kuidas on kasutatud audiovisuaalseid võimalusi mitmesuguseks inimese kehakeele uurimiseks ja nende uurimistulemuste esitamiseks. Kasutati filmi ja fotograafiat selleks, et uurida kehalist käitumist ja uurida
Seletusi juutide kehvale tervislikule seisndile oli erinevaid. Nt rõhutati nende diasporaas elamist, kaugel Palestiina kodumaast. ,,Vales" kliimas elamine pidanuks andma tugeva stressi fooni. Juute käsitleti segarassina, eeldusel, et nad on kindlasti nende rahvastega segunenud, kelle hulgas nad on elanud segarasse, bastard-rasse, aga vaadeldi kui nõrku ja alaväärseid (sama põhjus nt natsidel slaavlasi alaväärtustada needki pidanuksid olema kas türklaste või soome- ugrilaste poolt ,,rikutud" indo-euroopa tõusg.) Tartu ülikooli antropoloogidest kirjutas juutide tervise teemal töö B. Blechmann (Ein Beitrag zur Anthropologie der Juden, 1882), kus vaagib juutide kehaehitust ning väidab, et juudid on Vene impeeriumi kehaliselt kõige nõrgem rahvas. S. Freud, olles ise juut, analüüsis juutide psüühhikat ja leidiski teatavaid patoloogilisi suundumusi. Viimaseid sai seletada sajanditepikkuse identiteedikriisi ja kultuurikonfliktiga.
annaabi.ee 
